Keelehääling
Keelehääling on taskuhääling, mis uurib eesti keele erinevaid tahke ja pakub kuulajatele võimalust keeleteemadel kaasa mõelda. Saates käsitletakse teemasid, mis on seotud igapäevaeluga, ning iga episood toob esile keeleteadlaste teadmised. Saatejuht on Sandra Saar Eesti Rahvusringhäälingust.
Episoodid
37. Kas juturobotist võib saada propagandist?
Hooaja viimases saates uurime, kui suur on tõenäosus, et keelemudel – näiteks ChatGPT – edastab kasutajale propagandistlikku valeinfot. Kuidas erinevad tulemused eesti- ja venekeelses vestluses? Kui lihtne on mudelit propagandale õhutada? Neile teemadele heidavad valgust EKI tehisaru hindamise programmijuht Krister Kruusmaa ja Propastopi kaasasutaja Andres Lember.Propagandakindlus on üks valdkond
36. Kuidas Eesti ligipääsetava keele abil turvalisemaks ja sõbralikumaks muuta?
Inimene on sotsiaalne olend: kui ühe keeleruumi uks on suletud, siis suhtleb ja hangib ta infot teises keeleruumis. Seetõttu ei tunne ta end enamasti ka kohaliku kogukonna osana. Mõnel äärmuslikul juhul võib muu keele- ja infokeskkond seada ohtu riigi julgeoleku. Ent ühtviisi ohtlik on seegi, kui hägusad on riigi enda sõnumid kodanikule, seda eriti kriisiolukorras.Seekordse saate keskmes on keelel
35. Igale asjale määratud aeg: miks võtab Piibli tõlkimine 10 aastat?
Piibli järgi sai keelerikkus alguse Paabeli tornist. Inimesedtahtsid ehitada torni taevasse ja et plaan nurjata, segas Jumal suhtluse tõkestamiseks ära nende keeled. Ajapikku on „Paabeli torn“, „Paabeli segadus“ ja teisedki Piibli algupära väljendid niivõrd kinnistunud, et on leidnud metafoorina koha üldkeeles. Esimest korda ligi 60 aasta jooksul seisavad Eesti tõlkijad ja vaimulikud silmitsi mitt
34. „Rühm jalastus soomustransportöörist“: kellel on tarvis termineid?
Kui kohalikus kohvikus on „piimakohv“ igati mõistetav tellimus, siis Itaalias võib selline soov segadust külvata. Kohvieksperte nii üldine sõnavara ei rahulda – tahab see klient siis cappuccino’t, caffè latte’t, latte macchiato’t või hoopis marocchino’t? Kui vale kohv annab kerge põntsu maitsemeelele ja vahest ka rahakotile, siis meditsiinis või sõjanduses võib täpne termin olla lausa elu hinnaga.
33. Kuidas on tekkinud eesti keelesaared?
Eestlased on kodumaalt välja rännanud nii omatahtsi kui ka sunniviisil. Mõnel juhul on rände tulemusena tekkinud keelesaared – omaette väikesed eesti ühiskonnad. Seejuures võib keelesaartel kuulda sellist eesti keelt, mida Eestimaa pinnalt ei leiagi.Selles „Keelehäälingu“ saates räägivad Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Jüri Viikberg ja Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson oma
32. Milline on ahjusoe ÕS?
ÕS 2025 on ilmunud! Seekordses saates on külas ÕS-i töörühma juht Margit Langemets ja koostaja Maire Raadik. Räägime sellest, mida ÕS-ist leiab, mida mitte ja milline õigupoolest üks ÕS-i sõna on. Samuti puudutab vestlus keele ja sellega käsikäes ÕS-i muutumist ajas. Näiteks: kas keegi oskaks tänapäeval öelda, kes või mis on 1918. aasta ÕS-is leidunud raisuline?Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toim
31. Kas kriis tuleb või läheneme talle ise: kuidas metafoorid keelde hiilivad?
Kirjandustunnis kuuldud "päike, sinitaeva silm" oli ilmselt nii mõnegi jaoks esimene teadvustatud näide metafoorist. Ent metafoorid peituvad ka kõige igapäevasemas keeles, isegi kui me ise endale sellest aru ei anna. Seekordses saates arutleme EKI juhtivteaduri Ene Vainiku ja Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse kaasprofessori Ann Veismanniga, milliste metafooridega räägitakse ühiskonnas oluli
30. Kas harival ja keeleteemalisel sisul on somes kohta?
Sotsiaalmeedia on pungil armsaid loomi, vaimukaid naljameistreid ja tuhandeid näpunäiteid, kuidas õigesti elada või klaari näonahka saavutada. Kõige selle keskel soovivad lehekerija tähelepanu püüda aga ka harivad postitused ja videod."Keelehäälingu" 30. osas arutame, kui hästi on Eestis selline sisu üles leitud. Külas on keeleteemalise somekanali Kõnetoru looja Marja Vaba ning Videoõpsi
29. Mida mõtlevad eestikeelsele õppele üleminekust koolid ja koolitajad?
Neljanda hooaja avasaates jagavad kogemusi inimesed, kelle jaoks "eestikeelsele õppele üleminek" on enam kui sõnakõlks meedias või rida mõnes dokumendis. Saates kuuleme vahetuid muljeid üleminekust kooli ja koolitajate vaatest. Juttu tuleb sellest, kuidas on kohanenud nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad ning mil moel neid kõige paremini toetada. Näiteks arutatakse selle üle, miks
28. Erisaade. Intervjuu EKI direktoriga
1. septembril algab Arvi Tavasti teine ametiaeg Eesti Keele Instituudi juhina. Milliseks kujunes tema esimene ametiaeg? Milliseid õppimiskohti see pakkus? Missugused ettevõtmised ootavad ees? Ja mis mees see Tavast ise üldse on? Hooaja viimases „Keelehäälingu“ saates teeb tagasivalitud juht avameelse kokkuvõtte senistest kogemustest, jagab mõtteid EKI tulevikuplaanidest ja avab ka isiklikumaid tah
27. Kui palju me tegelikult düsleksiast teame?
Kuigi sõna "düsleksia" on kõigile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nähe see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis või kuus last, kes vajavad lugemisel või kirjutamisel lisatuge.Seekordses saates käsitleme nii spetsialisti kui ka lugemisraskusega inimese enda pilgu läbi seda, milles düsleksia väljendub. Kas igal düslektikul lendavad ikka lugedes tähed
26. Keeleteadlane, informaatik, matemaatik või statistik – kes on keeletehnoloog?
Kuigi juttude järgi olla üks Tartu härrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tõlgib, siis üldiselt jäävad Eesti keeletehnoloogia algusajad mõnekümne aasta taha. Nüüdseks on meil olemas päris, mitte ainult arvatav tõlkemasin, suudame muuta emakeelset kõnet tekstiks ja vastupidi.Kuidas on keeletehnoloogilised lahendused, mis veel mõnda aega tagasi tundusid kuuluvat vaid ulmekirjan
25. Mis keeles räägib Eesti teadlane?
Kui Tartu Ülikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusülikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpõld – tuli leida viisid, kuidas kõigist erialadest eesti keeles rääkida ning seda teadmist oma keeles edasi anda.Ent ka tänapäeval ei saa eestikeelset teadust ja kõrgharidust pidada enesestmõistetavaks. Kuidas hoida eesti keelt tippteaduse keelena? Ja kes on Eesti teadlaste töö sihtr
24. Mida teeb keeletoimetaja?
Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates räägime toimetajatöö tegelikust sisust – sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid.Arutleme, milline on keeletoimetaja igapäev veebiuudiste toimetuses ja reklaamiagentuuris. Samuti teeme juttu toimetaja rollist eri tüüpi tekstide juures, näiteks luules. Külas on ERR-i keeletoimetaja-korrektor Ester Põldma ning reklaamiagent
23. Milline oli eesti kirjasõna 500 aastat tagasi?
2025. aasta on eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Aga kas see esimene raamat oli ikka üleni eesti keeles – ja mis andmeid meil selle olemasolu kohta üldse on?
Seekordses saates viivad meid giididena läbi eesti kirjasõna sajandite EKI juhtivteadur Kristiina Ross ja Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht. Uurime, millised oli
22. Kui tark vestluspartner on ChatGPT?
Kõik need, kes pole nüüdseks kuulnud tehisintellektist ja ChatGPT-st, on ilmselt paar viimast aastat olnud tõsisel meediapaastul. Seekordses saates keskendumegi tehisarule, täpsemalt selle keelelisele sopile ehk suurtele keelemudelitele nagu ChatGPT.
Arutleme, kuidas seesugused mudelid nii hästi eesti keelt oskavad ja kas peaksime ka Eestis päris enda suure keelemudeli looma. Samuti tuleb juttu te
21. Kuidas nutikad abimehed lastel keelt omandada aitavad?
Kui enamik meist õppis lugema karu- või kukeaabitsast, siis tänapäeva lapsed saavad peale aabitsa omandada teadmisi ka nutikate õppevahendite abil. Nendest digi-abimeestest seekordses saates räägimegi.
Kindlasti on neid, kelles laste ja digiseadmete kombineerimine umbusku tekitab. Saates aga arutleme hoopis selle üle, milliseid lisavõimalusi nutiseadmed pakuvad. Juttu tuleb lastele mõeldud digimän
20. Kuidas elavad meie hõimlased ja nende keeled?
Seekordses „Keelehäälingus“ lähme tagasi juurte juurde ja suuname pilgud hõimurahvastele. Mis teeb hõimlasest hõimlase ja keda võib eestlane keele alusel oma lähimaks sugulaseks pidada? Teeme ajarännaku tuhandete aastate taha ja arutame, kuidas ühised juured sugulaskeeltes väljenduvad.
Mõtestame ka rahvuse tähendust ning puudutame katsumusi, millega meie sugulaskeeled ja nende uurijad silmitsi sei
19. IT-mehed ja koristajatädid: kuidas kajastub eesti keeles sugu?
„Õpetaja“, „juht“, „helitehnik“ ja „lapsevanem“ – mis soost inimesi neid sõnu lugedes ette kujutasid? „Keelehäälingu“ uue hooaja avasaates räägime sellest, kuidas sugu keeles väljendub ning millised stereotüüpsed mõtteviisid seonduvad ka näiliselt neutraalsete sõnadega.
Muu hulgas tuleb juttu spordist ja vanemlusest – nii nendega seonduvast sõnavarast kui ka laiemast kontekstist. Külas on Tartu Ül
18. Mida tähendavad suulises suhtluses "ahah" ja "mhmh"?
Mis häält sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? Või kas oled mõelnud, kas kasutad sõnu „jah“ ja „mhmh“ ikka täpselt samamoodi? Seekordses saates räägime, milline tähendus on suulises suhtluses kõigel sellel, mida me enamasti isegi tähele ei pane.
Taskuhäälingus on külas Linköpingi Ülikooli professor Leelo Keevallik ja Tartu Ülikooli nooremteadur Piret Upser. Piret räägib suhtlusproblee
17. Milliseid keeli on Eestis räägitud ja kust oleme sõnu saanud?
Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murretest ja nende eripäradest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jõudnud näiteks sõnad „köök“ ja „plika“, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sõnu laenatud.
Saates on külas Eesti Keele Instituudi van
16. Kas eestlane oskab eesti keelt?
Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“.
Seekordses saates r
15. Mis on eesti viipekeel ja millised on selle murekohad?
Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja 1. märtsil tähistati eesti viipekeele päeva. Seekord räägimegi eesti viipekeelest, viipekeeletõlgi tööst ja nende teemadega seonduvatest keerukohtadest.
Teeme selgeks ka selle, kuidas erineb eesti viipekeel nii eesti kee
14. Kuidas noored estonglish’it kasutavad?
Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored emakeelt inglise keelega põimivad. Kui suurt mõju see võõrkeel meie noortele avaldanud on – kas tegelikult on põhjust muretseda? Ja kas vanemate põlvkondade keelekasutus on ikka täielikult inglise mõjust vaba?
Saates paotav
13. Mida keelenõust küsitakse?
Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgusalt vaatame ka e-etteütluse telgitagustesse. Ühlasi tuleb juttu keelenõu tulevikust: kas ja mil määral saaks keelenõu anda robot? Heidame pilgu ka keelenõustajate rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on jagada kogem
12. Kuidas rääkida muusika keeles?
Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes seavad loomingus sisukad eestikeelsed sõnad kui mitte esikohale, siis pjedestaalile igatahes: muusik Eik ja ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu.
Eik ja Kaisa – kel mõlemal ilmus äsja ka album – jagavad mõtteid, m
11. Kes kelle peale kaebab? Keeleametist, keeleoskusest ja keelekasutusest
Sel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametile esitatakse ja kuidas amet neile reageerib – juttu tuleb nii õpetajatest, teenindajatest kui ka taksojuhtidest. Millistest suunistest on Eesti muukeelsele elanikkonnale päriselt kasu? Mida peaks riik tegema, et asjad ol
10. Milline on hea keeleõpetaja?
Seekord räägime, kuidas õpetada – nii muu emakeelega lastele eesti keelt kui ka eestikeelsetele lastele muud keelt. Ühtlasi tuleb jutuks mullu avatud Vabaduse Kool, kus õpivad Ukraina sõjapõgenike lapsed. Arutleme, millised on keeleõpetaja töö võtmekohad. Kuidas kõige paremini õpilasi kaasata ja neile olemas olla? Kust ise abi ja tuge leida?
Saates on külas Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õ
9. Kuidas saada naeru- või murdedoktoriks?
Uus hooaeg! Tarkusekuu puhul kutsusime külla kaks noort, kellest said hiljuti keeleteaduse doktorid. Kas ämmal võivad olla rohud, 𝙠𝙚𝙡𝙡𝙚𝙜𝙖 ta kopsu parandab? Selle küsimuse vastust teab EKI leksikograaf-nooremteadur 𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗣𝗼𝗼𝗸. Hanna teenis doktorikraadi Tartu Ülikoolist ja uuris asesõnade varieerumist eesti murretes.
Meie teine külaline aga oskab öelda seda, mis meid naerma paneb. Kas naerame amet
8. Kuidas eestlased tundeid väljendavad ja kirjutades mõtteid korrastavad?
Hooaja viimases „Keelehäälingus“ räägime tunnetest. Stereotüübi järgi on eestlased kinnised inimesed, kes oma hingeelust kergekäeliselt ei räägi ja kiidusõnu ei pillu. Kuid on see ikka nii? Milliseid tundesõnu eestlane tunneb ja kuidas kaaslast tunnustab? Sellest räägib saate esimeses pooles EKI vanemteadur ja raamatu „Eesti tunded. Sõnaportreed“ autor Ene Vainik.
Saate teises pooles tuleb jutuks
7. Kas „kiisu“ sobib lapse sõnavarra ja kuidas mõjutab noorte keelt kool?
Sel korral on teemaks sõnavara. Saate esimeses pooles võetakse jutuks see, kuidas mõjuvad lapse keelearengule kasvukeskkond ning vanemate sõnavara ja haridus. Mida teha, et lapsest kujuneks rikkaliku sõnavaraga inimene? Kas on üldse võimalik, et üks inimene teab kõiki eesti keele sõnu? Arutlevad TLÜ doktor ja lastekeele uurija Andra Kütt ning EKI direktor Arvi Tavast.
Teine plokk on pühendatud sel
6. Kas lapsele saab nimeks panna Beethoven ja miks on Eestis nii palju Metsakülasid?
Pea igaüks meist tunneb vähemalt ühte Jüri Tamme või Kati Saart. Aga kui palju on neid, kes teavad inimest perenimega Puutükk või Tuhakott? Saate esimeses pooles on külas EKI leksikograaf-nooremteadur Fred Puss ja Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Teemaks tulevad nii ees- kui ka perenimed. Kuidas ja milliseid perenimesid eestlastele pandi? Kas Elon Muski lapsel
5. Kui hästi masinad eesti keelt oskavad?
Kui juturobot ChatGPT võib valmis sepistada eestikeelse anekdoodi või luuletuse, siis mida kõike me keeletehnoloogia toel veel teha saaksime? Nendest võimalustest seekord räägimegi. Saate esimeses pooles arutame koos EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juhi Kadri Varega, kuidas keeletehnoloogia aitab meil juba praegu siinsamas Eestis elu paremaks ja lihtsamaks muuta.
Saate teises pooles on kül
4. Kuidas jõuab sõna veebisõnastikku ja millega pistavad rinda emakeeleõpetajad?
Seekordses „Keelehäälingus“ keskendume tänapäevastele sõnastikele ja emakeeleõppele. Kuidas üks sõna sõnastikku jõuab ja mis päeval kasutatakse Sõnaveebi enim? Teemaks tuleb ka järgmine ÕS: kuidas see erineb eelmisest ja kuidas passib kokku Sõnaveebiga? Vestlevad EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets ja tootejuht Marja Vaba.
Teine osa on pühendatud emakeeleõppele. Kas noorus ikka on hukas, nagu
3. Mis paneb meid Vansi ketse ostma ja saadab ajakirjanikud kohtupinki?
Kolmandas episoodis võtame vaatluse alla avaliku ruumi keelekasutuse: meedia- ja turundusmaailma. Saate esimeses pooles vahetavad mõtteid ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Martin Laine. Kas ajakirjanik on tekste kirjutades protokollija, kirjanik, tõlkija või hoopis advokaat? Kuidas peaks kajastama tundlikke teemasid nagu sõda ja millised sõnad või metafoorid võivad ajakirjaniku kohtupinki saata?
Saa
2. Milline keel on selge keel?
„Asutus avaldab kahetsust käesoleva asjade käigu üle, kuid antud juhul puudus asutusel muu valik, kuivõrd asutusel on vaja tagada lepinguga tellitud tööde nõuetekohast jätkuvat teostamist piiratud ajaressursi sees …“ – kui kaugele Sina jõudsid, enne kui silme eest hakkas kirjuks minema? Kuidas saaks seda mõtet selgemini väljendada?
Seekord räägimegi selgest keelest. Saate esimeses plokis on teemak
1. Kui raske on õppida eesti keelt?
Kes meist ei teaks vanasõna „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“. Teadlased on seisukohal, et ka teist keelt on kõige lihtsam omandada lapsena. Tänases saates vestleme aga inimestega, kes on eesti keele selgeks õppinud „Juhanitena“ – täiskasvanueas. Külas on lauljatar Tanja Mihhailova-Saar, kes tundis vajadust eesti keel selgeks saada kõrgkooli minnes, ja Tartu Ülikooli doktorant Imar Koutchoukal
