ENNtsüklopeedia
Enn Eesmaa räägib kuulsatest inimestest ning käsitleb sündmusi, mis inimkonnale olulised on.
Episoodid
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/ngCOmtAgqsGuczWDdtRzsQ0DPB523NFnmLZC1AW5.jpg)
Claude Debussy
Muusikalise impressionismi suurkuju Claude Debussy sündis Prantsusmaa värvika kuninga Louis Neljateistkümnendaga samas linnakeses. Saint-Germain-en-Laye on Pariisist paarikümne kilomeetri kaugusel. Debussy oli juba lapsena andekas. Pariisi konservatooriumis õppis ta klaverit kuulsa helilooja César Francki juures. Claude Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Ta ainus ooper „Pé
Küpros
„ENNtsüklopeedia“ tähistab saatega Küprosest selle saareriigi iseseisvuspäeva. Küprose pikk ning huvitav ajalugu on seotud paljude legendidega. Piisab kui meenutada Aphroditet ehk Veenust. Küprosel elasid ja tegutsesid maailmakuulsad mõtlejad – üks neist oli stoikute koolkonna rajaja Zenon Kitionist. Aastaid kuulus Küpros Osmanite impeeriumi hulka, siis tulid ning mõneks ajaks jäid britid
Lev Tolstoi
„ENNtsüklopeedia“ selle laupäeva teabetunnis kuulete mõndagi kõigi aegade parimaks raamatuks tunnistatud „Anna Kareninast“ ning selle autorist Lev Tolstoist. Teda on võrreldud seguga poeedist, kalvinistist ja fanaatikust, mis on selge märk erakordselt eredast isiksusest. Tolstoi ise pidas oma olulisimateks kirjutisteks mitte „Sõda ja rahu“, „Ülestõusmist“ või „Anna Kareninat“ vaid filosoo
Tony Bennett
Tony Bennett kuulus mitu aastakümmet maailma menukamate laulusolistide hulka. Ta oli üks neid väheseid, keda peeti Frank Sinatra tasemelt võrdseks konkurendiks. Ka Bennett oli itaalia päritolu, kes New Yorgis oli sündinud. Temast kujunes tunnustatud maalikunstnik, kelle töid võib tänagi näha mitmetes esindusgaleriides. Sageli olid ta modellideks Bennetti lavapartnerid. „ENNtsüklopeedia“ m
Homeros
„ENNtsüklopeedia“ seekordne kuuldepeatükk on mehest, keda üksmeelselt peetakse inimkonna kirjanduskultuuri alusepanijaks. Samas pole kaugeltki mitte kõik kindlad, kas Homeros üldse kunagi elas ja oma eeposeid lõi. Herodotose arvates elas Homeros neli sajandit enne teda, siis miinusmärgiga kaheksandal sajandil. Dante kutsus Homerost esimeseks jumalike poeetide hulga. Üldise arvamuse kohase
Miles Davis
Paljude asjatundjate arvates kuulub Miles Davis kõigi aegade andekamate trompetistide hulka. Ta mängis mitmes maailmakuulsas orkestris, ta lähimate kolleegide hulgas olid Charlie Parker, Dizzie Gillespie ja Gerry Mulligan. Davist peetakse nn. cool-džässi esimeseks staariks. Ta suutis valutult uute muusikavooludega kaasa minna ning neid oma andekusega mõjutada. Olgu siinkohal meenutatud ta
John F. Kennedy
USA ajaloos on olnud pool tosinat riigipead, kelle mõju ja tähendus olid erakordsed. Üks neist oli John F. Kennedy, kes elas ja töötas presidendina suhteliselt lühikest aega, kuid tegi ja alustas mõndagi, mis ta riiki tugevamaks ja demokraatlikumaks muutis. Kennedy mõrv oli läinud sajandi kõige suuremate kaotuste hulgas. Saates kuulete lisaks kommentaaridele muusikat, mida ameerikalikuks
George Gershwin
"ENNtsüklopeedia” tähistab USA 250. juubelit saatega kõige ameerikalikumaks peetavast heliloojast. George Gershwin on kirjutanud erakordselt erinevat muusikat laule, sümfoonilisi teoseid ja maailmakuulsa ooperi ”Porgy ja Bess”. Tema peamiseks koostööpartneriks oli ta vanem vend Ira. Saates kuulete osa Gershwini oopustest Ella Fitzgeraldi, Louis Armstrongi, Frank Sinatra ja Georg Ot
Michael Ball
Muusikalimaailma säravamaid tähti on aastaid olnud Michael Ball. Ta on kandvaid osi esitanud pea kõigis Andrew Lloyd Webberi kuulsamates muusikalides ning laulnud koguni kolme rolli muusikalis „Hüljatud“. Ball on plaadistanud tosinkond kauamängivat, kaasa teinud mõneski teleseriaalis ja kinofilmis, tal on olnud omanimelised telešõud ning staar on kirjutanud kaks raamatut. „ENNtsüklopeedia
John Galsworthy
Nobeli preemiaga auhinnatud John Galsworthy tuntuim romaanisari „Forsyte’ide saaga“ on mitmel korral teleseriaaliks tehtud. Kirjaniku loomepärand on aga tunduvalt laiem. Selle hulka kuulub veel paar romaanisarja, mitukümmend näidendit, romaani, lühijuttude ja luulekogumikke, hulganisti artikleid ühiskondlikel põhiteemadel. John Galsworthy valiti rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN-klubi
Evald Aav
Mitmekülgselt andekas Evald Aav kirjutas esimese eesti ooperi „Vikerlased“. Ta oli tasemel joonistaja, maalikunstnik ja skulptor. Aav oli vaid 16, kui sai Estonia teatri koori liikmeks. Konservatooriumis õppis ta Artur Kapi juures. „Vikerlased“ võeti hästi vastu, Evald Aav sai riikliku stipendiumi, mis võimaldas tutvuda Viini ja Berliini teatritega. Filminäitleja välimusega helilooja võtt
Herbert George Wells
Paljude meelest oli Herbert George Wells esimene kaasaegne ulmekirjanik. Mitmed ta raamatud ennustasid üsna täpselt tulevikku, mis täna on juba minevik. Loomulikult lisas ta ohtralt fantaasiat ning teoses „Esimesed inimesed Kuul“ teeb kosmoselennu me planeedi looduslikule kaaslasele võimalikuks kavoriidiks kutsutud aine. Kuu elanikele aga õpetab üks ruumirändureist inglise keelt. Enamus t
Edmond Rostand
„ENNtsüklopeedia“ seekordne saade on Edmond Rostandi elust ja loomingust. Ennekõike teatakse teda, kui kangelaskomöödia „Cyrano de Bergerac“ autorit. Temast sai aegade noorim kirjanik, kes valiti Prantsuse akadeemiasse. Rostand oli saanud suurepärase hariduse. Ta esimene trükis ilmunud raamat oli luulekogu „Jõudehetked“. Enne oma peamist teost jõudsid lavadele mitu Rostandi varasemat näid
Hans Christian Andersen
Kõigi aegade suuremate muinasjutuvestjate hulka kuuluv Hans Christian Andersen alustas romaanikirjanikuna. Nooruses tahtis ta saada tantsijaks ja lauljaks. Andersen rändas sageli ning paljudes riikides. Inglismaal oli ta paar nädalat Charles Dickensi külaliseks. Rootsis saigi Andersen esmalt tuntuks oma matkaraamatutega. Stockholmis armus ta võluvasse rootsi ooperilauljasse Jenny Lindi, k
Oscarid
Filmimaailmas on kümneid auhindu ja preemiaid, mis tegijatele ning ka vaatajaile olulised. Nende kohal kõrguvad Oscarid – Ameerika Filmiakadeemia auhinnad, mille saajaid peetakse oma ala tippudeks. Oscarite nime kandvaid preemiaid antakse välja juba ligi sada aastat. „ENNtsüklopeedia“ meenutab kinomaailma kõige rohkem mõjutanud võitjaid, filme, lavastajaid, näitlejaid ning heliloojaid ja
Eurovisiooni võidulaulud 1975–1984
Teine saade Eurovisiooni konkursside võidulauludest katab aastaid 1975–1984. See oli Iirimaa ning Johnny Logani hiilgeaeg. Ta võitis lauljana kahel korral ning hiljem ka heliloojana. Neist aastatest on tänaseni meelde jäänud ka Iisraeli võidulaul „Halleluuja“, sakslaste „Ein bisschen Frieden“ ning inglaste armsa lõpuga esinduslaul „Save Your Kisses for Me“. Saates kuulete muuhulgas, kuida
Engelbert Humperdinck
Engelbert Humperdinck – kaks kuulsat meest, nimede osas ühine kirjapilt, erinev on vaid hääldus. Engelbert „Esimene“ oli kuulus saksa helilooja, mitmesuguse muusika autor. Ta tegutses ka õppejõuna. Humperdincki tuntuim teos on ooper „Hans ja Grete“, mida mõnel pool tänagi etendatakse. Poplauljana oma karjääri alustanud Arnold George Dorsey otsustas kuulsaks saada Engelbert Humperdinckina
Imehääled
Seekordses „ENNtsüklopeedia“ kuuletunnis tuleb juttu oktavistidest ja koloratuuridest – inimestest, kelle hääl on olnud tavatult madal või kõrge. Ning Tallinnaski esinenud Yma Sumacist, kes suutis vaevata võtta nii kõrgeid, kui naisterahvale harjumuspäratult madalaid noote. Üks esimesi kuulsaid bass-profundo lauljaid oli Beethoveni vanaisa, väga madalalt suutis laulda ka kümnete operettid
Dylan Thomas
Dylan Thomas kuulub ingliskeelse kirjandusmaailma tippude hulka. Ta ise nimetas ennast pigem sõnade veidraks kasutajaks kui luuletajaks. Walesis sündinud kirjaniku emakeeleks oli kõmri, kuid ta ise seda kunagi ei rõhutanud. Eesti keelde on mitmeid olulisi Dylan Thomase tekste tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Nobeli kirjanduspreemia laureaat, ennekõike laulude kirjutaja ning esitajana tuntud Bob
Holland
Holland kuulub planeedi erakordseimate riikide hulka. Pindalalt on ta isegi Eestist väiksem, kuid elatustasemelt annab Hollandile võrdset leida. Rahvast elab seal üle 17 miljoni. Holland ei tule esimeste hulgas meelde, kui räägime maailmakuulsatest heliloojatest või kirjanikest. Teadlastest tuntakse üsna hästi Christiaan Huygensit ja Baruch Spinozat. Kõik aga teavad Rembrandti, Frans Hals
Muddy Waters ja Gary Moore
Kaks bluusimaailma tähismuusikut Muddy Waters ja Gary Moore on sündinud ühel ja samal kuupäeval – 4. aprillil. Muddy Watersit peetakse üksmeelselt Chicago bluusi isaks ning Delta bluusi staariks. Temast ligi 30 aastat hiljem sündinud Gary Moore oli mitme popansambli liige, kuid kuulsaks sai sooloesinejana. Ta on koos laval olnud pea kõigi tolle aja muusikasuurustega alates Jimy Hendrixist
Kalju Karask
Kalju Karaskil on Eesti teatriloos ainulaadne roll. Ta tõusis tippu nii draamanäitleja, kui ooperilauljana. Näitlejaks koolitati Rakkest pärit Karask Moskva teatriinstituudis, kus eesti keeles valmistati ette tulevasi Eesti teatri lavatähti. Nende hulgas olid Ita Ever, Ervin Abel, Kaljo Kiisk ja Jaanus Orgulas. Ka eestlaste lemmikfilmi „Kevade“ lavastanud Arvo Kruusement sai diplomi GITIS
Duke Ellington
Oma loomingu eest 13 Grammy preemiat saanud Duke Ellington kuulub kahtlusteta kõigi aegade džässimuusika legendide tippu. Ta oli ilma erihariduseta pianist – iseõppija, kes noodikirjas polnud elu lõpuni kuigi tugev. Tema lugudest tegid maailmakuulsad seaded Ellingtoni kolleegid – ennekõike Billy Strayhorn. Legendmuusiku pärisnimi oli Edward Kennedy Ellington. Hüüdnimel Hertsog oli mitu ol
Kristjan Jaak Peterson
On erakordselt tähenduslik, et emakeelepäeva tähistame juba aastaid Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Baltisaksa perre Riias sündinud ja seal ka surnud noorukist kasvas esimene eesti keelt ja selle potentsiaali kõrgelt hinnanud kirjamees. Ta elas vaid 21 aastat ning võib ainult oletada, milleks Peterson olnuks suuteline. Ta keeleoskus oli tavatult suur – 21 võõrkeelt, nende hulgas
Aasta 1926
Sajand on inimkonna arengus vaid üks lühike viiv, samas aga aeg, mil ootamatult palju olulist juhtuda võib. Viimased sada aastat on ennekõike tehnilises arengus toonud sedavõrd palju uut ja ennekuulmatut, et sajandi eest poleks isegi ettenägelikel inimestel jätkunud fantaasiat aimamaks, mis tulemas oli. Saja aasta eest sündis läinud sajandi mõjuvõimsamaid naisi kuninganna Elizabeth II nin
Kapid
Eesti muusikaloos on Artur ja Eugen Kapil eriline koht. Väga harva on Eestis nii isast kui ta pojast saanud väljapaistev helilooja. Saates meenutatakse kahe maestro elukäiku ning nende loomingut. Mõlemad kirjutasid sümfooniaid ning kammermuusikat, koori- ja soololaule. Nii Artur kui Eugen Kapp töötasid aastaid Tallinna konservatooriumis. Nende tudengite hulgas olid Gustav Ernesaks ja Eino
Léo Delibes
„ENNtsüklopeedia“ meenutab heliloojat, kelle looming on ta nimest tuntum. Léo Delibes on kirjutanud ühe maailma parimatest ballettidest. „Coppéliat“ peetakse esimeseks kaasaegseks balletiteoseks. Seda hindas erakordselt kõrgelt Pjotr Tšaikovski, kes „Luikede järve“ oleks koguni loomata jätnud, kui oleks “Coppéliat“ varem näinud ja kuulnud. Delibes on paljude tipptasemel teoste autor. Ka t
Alexander Graham Bell
Üsna täpselt 150 aasta eest taotles Alexander Graham Bell patenti telefonile ning saigi selle. Uuelaadne side- ja suhtlusvahend muutus kiiresti populaarseks. Selle võttis üsna kiiresti kasutusele kuninganna Victoria, Brasiilia kuningas ostis suure pataka Belli telefonifirma aktsiaid. Šotimaalt pärit teadlase anne ja aastatepikkune töö andis inimkonnale üllatavalt palju leiutisi, milleta m
Ella Fitzgerald
Ella Fitzgeraldit peetakse üksmeelselt kõigi aegade parimaks džässilauljaks. Ta lapsepõlv oli raske, viimased elukuud kannatusterohked. Oma parimatel aastatel teenis Leedi Ella oma loomingu eest 14 Grammy auhinda. Ta oli ka helilooja ning mõnedki ta laulud kuulusid aastaid Fitzgeraldi repertuaari. Üks ta erakordse menu põhjustest oli kadestamisväärne oskus olla veenev nii džässi kui levim
India
India on hämmastavate kontrastide maa. Taj Mahali ning miljardäride losside kõrval näeb slumme, millest õõvastavamaid kohtab vaid Aafrikas. Territooriumilt on India täna seitsmes, rahvaarvult aga esimene riik maailmas. Saates tuleb lisaks mõningatele ajalooaspektidele pikemalt juttu Rabindranath Tagorest, Ravi Shankarist ja Mahatma Gandhist. Muusikavalikus kuulete klassikalisi, kuid ka tä
Hoffmann
E. T. A. Hoffmanni nimi on tuntum ta loomingust ja tähendusest Euroopa, ennekõike saksa kirjanduses. Hoffmanniga tavaliselt ei seostata Tšaikovski balletti „Pähklipureja“ või Delibesi „Coppeliat“. Ometi on need lavateosed loodud Hoffmanni jutustuste alusel. Ta oli ka andekas maalikunstnik ja karikaturist, Hoffmanni heliloomingu tippu kuuluvad kümme ooperilaadset lavateost, mitmed sümfooni
Saksa keisririik
„ENNtsüklopeedia“ seekordse saate keskmes on 47 aastat, mil Euroopas eksisteeris Saksa keisririik. See koondas ja ühendas lugematu arvu vürstiriike, neli kuningriiki ja koguni kolm vabariikliku elukorraldusega linnriiki. Keisriks oli Wilhelm I, kuid neid aastaid seostatakse peamiselt kantsler Otto von Bismarcki ning kindral von Moltkega. Juttu tuleb Kolmekeisriliidust ning Edasikindlustam
Jules Verne
UNESCO andmetel on tänaseni kõige tõlgitumaks autoriks maailmas Jules Verne. Lugejaid on alati huvitanud põnevad fantaasiarikkad lood, eriti veel siis, kui polnud veel lennukeid ega kosmoselaevu. Jules Verne aga kirjeldas lendu Kuule ning me planeedi südamesse. Kuigi kirjanik meie kandis kunagi ei käinud, kirjutas ta ühes oma raamatus Eestist ja Tartu linnast. Verne oli esimene prantsuse
Isaac Newton
„ENNtsüklopeedia“ sarja seekordse saate keskmes on teadlane, kellest on artikleid kirjutanud kõik senised ning kindlasti ka tulevased entsüklopeediad. Isaac Newtoni arvates nägi ta teistest kaugemale, sest seisis gigantide õlgadel. Saates mõtiskleme, keda ta täpsemalt võis silmas pidada. Newtoni panus teaduse arengusse on määratu, kusjuures gravitatsiooniseadus on vaid üks ta geniaalsetes
Jacques Offenbach
Jacques Offenbach on mitmeti erand heliloojate hulgas. „Orpheus põrgus“ oli muusikaloo esimene operett. Kokku kirjutas Offenbach sada operetti ning kaks ooperit. Neist enamus esietendus ta isiklikus teatris Pariisis. Offenbachi menu oli esialgu takistuseks valsikuningas Johann Straussi karjäärile. Offenbachi lavateoste loomestiil oli terav, kohati lausa küüniline. Tema operettides kritise
Nat King Cole
Nat King Cole ja ta tütar Natalie on üllatavalt paljudes statistikates esimesed. Konkurentsitult on nad tänaseni kõige edukamad isa ja tütar nii levi- pop- kui džässmuusikas. Kahepeale kokku said nad kümme Grammy preemiat. Nii isa kui tütar olid esimesed, kel olid omanimelised raadio- ja telešõud. Nat King Cole oli esimeste hulgas, kes bigbändide ajastul tegi kuulsaks džässtrio, milles is
George Bernard Shaw
George Bernard Shaw looming sai saja aasta eest kõrge tunnustuse. Talle määrati Nobeli kirjandusauhind. Shaw näidendid, raamatud ning artiklid olid reeglina vaimukad ning käsitlesid toonast ühiskonda mõjutanud sündmusi. Tema poliitilised vaated muutusid ajas, sageli pooldas ta enamuse arvamusele vastukäivaid ideid. Shaw looming oli stabiilne oma headuses. Eesti keelde on tema teoseid rõõm
Soome ja Sibelius
Maailma muusikakultuuri suurkuju Jean Sibelius on Edvard Griegi kõrval teine Põhjala esindaja, keda kõikjal tuntakse ja hinnatakse. Soome auväärne sümbol sündis ja kasvas rootsi keelt kõnelevas perekonnas, kuid käis soomekeelses koolis. Sibeliuse teosed jagatakse üksmeelselt kolme etappi – rahvusromantiline, klassikaline ning eksperimentaalne loomestiil. Seda lähtuvalt oopuste vormist. Er
T. S. Eliot
Thomas Stearns Elioti rahvusvaheliselt kuulsaim teos on „Vana Possumi praktiliste kasside raamat“, mille alusel tegi geniaalne Andrew Lloyd Webber muusikali „Kassid“. Eliot kirjutas mitmeid muidki raamatuid. Oma loomingu eest anti talle aastal 1948 Nobeli kirjanduspreemia silmapaistva ning teedrajava panuse eest tänapäeva luule arengusse. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi sell
Charles Dickens
„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda maailmakirjanduse suurkuju Charles Dickensi elule ja loomingule. Ühe ta kuulsama romaani „David Copperfield“ ilmumisest möödub kohepea 175 aastat. See suuresti autobiograafiline teos on tänaseni tuntud ja tunnustatud ning sageli ekraanile toodud. Sama saab öelda mõnegi Dickensi raamatu kohta. Neis on juttu kohtadest, inimestest ja sündmustest, mis olu
Läti
Saates meenutame, kuivõrd palju on meil lätlastega ühist. Ning mitte pelgalt nõukogude okupatsiooni aastate karmid kogemused. 13. sajandil elasime kõik koos Vanal Liivimaal. On tõestatud, et lätlastele püha „Puhu, tuul“ oli algselt liivi rahvalaul, seega pole võimatu, et selles võib olla ka mõne eestlase panust. „Viljandi paadimees“ on jälle ühe lätlase tehtud. Meie ärkamisaja olulised te
Albert Uustulnd
Albert Uustulnd on tavapärasest mõneti erinev nähtus me kultuuripildis. Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia saanud paljude rahvalike laulude, tosina romaani, kuue näidendi ja kuue kuuldemängu autor ise ei pidanud ennast heliloojaks ega kirjanikukski. Tema tavatust elusaatusest võiks kirjutada mitugi raamatut. Uustulndi teostes tegutsevad ja püüavad lahendada
Dvořák ja Hašek
Tšehhidele olulisel tähtpäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ lisaks põgusale ajalooülevaatele kahe suurmehe Antonín Dvořáki ning Jaroslav Hašeki elule ja loomingule. Dvořák elas ja töötas mõned aastad USA-s. Seal kirjutas ta kuulsaks saanud sümfoonia „Uuest maailmast“, mis helisalvestisena käis koguni Kuu peal ära. Kuulete ka, mida tähendab B täht tema teoste oopusenumbrite ees. Hašeki elu
Johann Strauss noorem
Peotantsude juveeli valsi arengut on oluliselt mõjutanud Johann Strauss noorema muusika. Tema sünnist möödub sel laupäeval 200 aastat. Juba ta isa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning orkestrijuht. Ka Johann Straussi vendadest tulid tasemel heliloojad ja dirigendid. Johann Strauss II oli Giuseppe Verdi ja Johannes Brahmsi hinnangul geenius. Straussi loomingupärand on ääretu. Valsse,
Tšaikovski
Tšaikovski esimene klaverikontsert kuulub inimkonna muusikakultuuri tippude hulka. Selle erakordse teose esmaesitusest Bostonis möödub kohe 150 aastat. „ENNtsüklopedia“ teabetund on pühendatud klaverikontserdi ning kümnete teiste klassika kullafondi arvatud teoste autorile. Pjotr Tšaikovski elus on olulist osa mänginud mitmed eestlased – härrad Karell ja Jürgenson ning loomulikult Haapsal
Ferenc Liszt
Ferenc Liszt on mitmeti erakordne geenius. Paljude asjatundjate arvates oli ta ületamatu pianist, kes ühe kontserdi andis kunagi ka Tartus. Paraku pole säilinud ühtegi konkreetset tõendit ta pianistioskuste kohta, kuigi tehniliselt oli helisalvestus võimalik juba mõni aasta enne Liszti surma. Lihtne on ühineda kiitusega Ferenc Liszti mitmekülgse loomingu osas. Sellest oleme küllap kõik ko
Belgia
„ENNtsüklopeedia“ tähistab Belgia iseseisvuspäeva meenutussaatega selle riigi ajaloost ja inimestest, kellega Belgiat seostame. Kuulete mõndagi Suure Paugu teooria autorist Georges Lemaitre’st, Georges Simenonist, Salvatore Adamost ja Jacques Brelist. Lisaks suurepärasele Belgia šokolaadile ja õllele tehakse ja mängitakse tänu ühele belglasele tänaseni saksofone. Euroopa Liidu keskne riik
Kopernik
Kopernik ja tema teooriad kuuluvad inimkonna vaimuvara kullafondi. Vajas ennastohverdavat julgust tõestamaks 16. sajandi alguses, mil kiriku käes olid veel tikud, et usumeeste juttudel maailmaloomisest ja kõiksusest pole alust ega öeldist. Koperniku õnneks ei kuulutatud tema õpetust veel ketserluseks. Vähe sellest – Koperniku teedrajav teos „Taevasfääride pöörlemisest“ oli pühendatud paav
Miguel de Cervantes
Miguel de Cervantes Saavedra looming kuulub inimkonna suuremate kultuuriväärtuste hulka. Tema peateost Don Quijote seiklustest peavad paljud asjatundjad koguni kõigi aegade parimaks raamatuks. Shakespeare’i kaasaegse sõnameistri enesegi elu oli sündmuste- ja ohtuderikas. Viis aastat vangistust piraatide vang olnud, pea kogu elu vasakust käest halvatud mees suutis oma saatusest suurem olla
Mel Tormé ja B.B. King
Kaks maailmakuulsat muusikut on jõudnud juubelitähisteni. Mel Tormé ja B.B. Kingi sünnist möödub sada aastat. Tormé hiilgeajad olid poole sajandi eest. Pea igaüks on aga kuulnud tema kirjutatud ja kuulsaks esitatud jõululaulu, kus on juttu kastanitest lõkketulel. B.B. King kuulub kõigi aegade bluusilegendide eliiti. Ta isikupärane laulustiil ja kitarrimängu tehnika on tänaseni au sees. Ma
Arvo Pärt
Arvo Pärt on tõenäoliselt juba mõnda aega olnud rahvusvaheliselt kõige tuntum eestlane. Pealegi geeniuse mainega. „ENNtsüklopeedia“ järjekordses teabetunnis kuulete mõndagi peagi 90. sünnipäeva pidava helilooja sündmusterohkest elust ja stabiilselt kõrgtasemel loomingust. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele meenutab olnut ka juubilar ise. Muusikakatked on valitud Arvo Pärdi aegade jooksul m
Ants Eskola
Seekordse „ENNtsüklopeedia“ peaosas on Eesti teatrikunsti suurkuju Ants Eskola. Temast sai Estonia teatri näitleja üsna täpselt saja aasta eest. Eskola erakordset lavakarjääri ei suutnud lõpetada isegi pealekaebaja kirja põhjal näitlejale määratud vangilaagriaastad. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete Ants Eskola esituses laule ja katkendeid ta olulistest rollidest Eesti Draamateatr
Tarass Ševtšenko
Ukrainlaste rahvuspühaks kujunenud vabatahtlike päeva puhul keskendub „ENNtsüklopeedia“ selle rahva kuulsaima poeedi ja tunnustatud kunstniku Tarass Ševtšenko elule ja loomingule. Peamise osa oma teostest kirjutas ta pärisorjana, vabaks meheks sai Ševtšenko vaid neli aastat enne surma. Ševtšenko õppis Peterburis ja Vilniuses, korra käis ka Tallinnas. Olev Eskola esituses kuulete saates po
Oscar Peterson
Kõigi aegade suutlikumate džässpianistide tippu kuuluva Oscar Petersoni sünnist möödus äsja terve sajand. Tema tase ja looming on igavikulised. Paljude asjatundjate arvates oma pillil väga lähedale absoluudile jõudnud klaverigeenius käis 1974. aasta sügisel ka Tallinnas esinemas. Saates kuulete mõndagi Oscar Petersoni elust ja karjäärist ning näiteid ta esinemistest koos oma trio või teis
Veljo Tormis
Selle nädala juubilari Veljo Tormise teened ja tase kuuluvad eesti muusika eliiti. Tormis otsis, leidis ja andis me rahvale tagasi iidsed laulud ja lood. Tema looming on mitmekesine ning alati isikupärane. Tormis oli ühtaegu nii teoreetik, kui praktik. Ta kirjutas muusikat kooridele, filmidele ja teatrilavastustele. Ta oli ja on üks neist vähestest, keda tuntakse, teatakse ja sageli ka la
Olav Ehala
Eesti muusika suurkuju Olav Ehala tähistab sel nädalal oma juubelisünnipäeva. Tema lauludega on üles kasvanud juba paar põlvkonda eestlasi. Ehala karjäär on olnud mitmetahuline. Ta on töötanud Muusikaakadeemias professorina, juhtinud Eesti Heliloojate Liitu ning mitme muusikanõukogu tööd. Olav Ehala laule on juba aastaid esitatud laulupidudel, ta looming on jõudnud lavale, ekraanile ja he
Orkestrid
Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad aegu, mil popansamblid polnud veel orkestreid välja tõrjunud. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid koosseise, mis sageli kroonisid levi- ja džässmuusika edetabeleid. Mantovani, Ray Conniff, James Last, Paul Mauriat, džässis Duke Ellingtoni ja Count Basie fantastilised bigbändid. Nendega koos esinesid paljud maailmastaarid. Piisab, kui nime
Bill Haley, Jerry Lee Lewis
Sedakorda on teabetunni fookuses rockmuusika klassikud. Bill Haley sünnist möödus äsja terve sajand. Oma esimesed võidud ja loorberid teenis Haley joodeldajana. Temast mõned aastad noorem Jerry Lee Lewis suutis rokimaestro varjust välja tulla ning luua oma kordumatu stiili. Saates kuulete mõndagi nende staaride elust ja lauludest, millest on saanud selle muusikastiili klassika.
Šansoonid
Prantsuse muusikakultuuri lahutamatuks osaks arenenud šansoonilaul sai alguse mitme sajandi eest. Selle žanri esimese tähtlaulja Guillaume de Machaut’ nime teavad täna vähesed. Hoopis tuntum oli ja on Mistinguett, kes oli edukas nii laval, kui ekraanil. Šansoonilaulu kuningannaks peetakse üksmeelselt Edith Piafi, edukas oli ka Juliette Greco, kes korra käis Tallinnaski esinemas. Meeslaulj
Ullo Toom.
Legendaarset Ullo Toomit kutsutakse meil austavalt Tantsutaadiks. Tema panus eesti rahvatantsu säilitamises ja arengus on olnud otsustavalt kaalukas. Noore mehena käis ta aastaid mööda Eestimaad toona veel kunagisi tantse mäletanud inimestega kohtumas. Toomi ettepanekul pandi alus üldrahvalike tantsuõhtute traditsioonile. Märkimisväärselt palju seadis ja tegi Ullo Toomi ka uudisloominguli
Christoph Kolumbus
Christoph Kolumbus kuulub juba mitu sajandit inimkonna suurkujude esiritta. Ometi polnud ta esimene eurooplane, kes uuele mandrile astus. Täpsemate uuringute käigus on selgunud, et rahvuselt polnud ta itaallane ning, et tegelikult teadis Kolumbus üsnagi hästi, et ta ei jõudnud Indiasse. „ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete nende väidete tõestusi ning muusikat, mis kirjutatud Kolu
Jaak Joala.
Teistsuguse elusaatuse korral saanuks Jaak Joala nüüd kohe 75. aastaseks. Tänapäeval poleks see mingi rekord. Tema ja ta hääl jäävad veel kauaks meist paljude nooruse, kogu ajajärgu sümboliks. Jott nagu Joala tavatsesid paljud öelda, kui tahtsid oma nime või autonumbrit lahti seletada. Ta oli me esimene popartist, kes Eestist kaugemalgi tuntuks sai. Paljud heliloojad kirjutasid talle laul
Ernst Enno
„ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete jutte ja lugusid Ernst Ennost. Tema sünnist möödus äsja poolteist sajandit. Enno on üks maalähedasemaid autoreid eesti kirjandusloos. Tema luuletustes ja lasteraamatutes on erakordselt palju juttu kodust ja koduigatsusest. Mõned ta värsid kuuluvad juba aastaid me rahva lemmikute hulka ning tihti peetakse neid rahvalauludeks. Ernst Enno looming
Norra
„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda Norra kuningriigi rahvuspühale. Iseseisvus saavutati vaid mõni aasta enne Eestit, ent norralaste saavutustele on raske tervel planeedil võrdset leida. Saates tuleb juttu Norra kuulsatest heliloojatest Rikard Nordraakist ja Ole Bullist, Nobeli auhinna saanud kirjanikust Bjørnstjerne Bjørnsonist, Norra võidukatest sportlastest ning selle rahva kadestami
Johann Sebastian Bach
Paljude asjatundjate arvates oli ja on Johann Sebastian Bachi looming kogu kaasaegse muusika alus ja öeldis. Mõneski mõttes oli ta esimene, Bach kirjutas muusikat kõigis toona eksisteerinud žanrites, ooperid välja arvatud. Üks ta poegadest oli aga tunnustatud lavamuusika looja. Bachi lastest said pea kõigist heliloojad ning väljapaistvad muusikud, kellelt mõndagi õppisid koguni Haydn, Moz
"ENNtsüklopeedia" 100. saade. Arne Oit
„ENNtsüklopeedia“ kuuldeseriaali sajanda saate peategelane on eesti levimuusika suurkuju Arne Oit ja tema looming. Juba paar põlvkonda on üles kasvanud Arne Oidi laulude saatel. Ta oli pea võitmatu meil korraldatud laulukonkurssidel ning oleks tõenäoliselt olnud edukas ka Eurovisiooni tasandil siis, kui neil võistlustel veel laulud peaosas olid. Juubelisaates kuulete mõndagi Arne Oidi elu
Richard Wagner
Heliloojana suutis Richard Wagner oluliselt muuta ooperimaailma nii sisus kui vormis. Kaugeltki mitte kõik ta teosed said otsekohe kiita. Wagneri muusikal oli ja on tänagi veel tulihingelisi pooldajaid, kuid ka veendunud vastaseid. Üks neist oli Friedrich Nietzsche, kelle arvates oli see liiga raske ja pretensioonikas. Eestis on Wagneri oopereid juba aastaid menukalt lavastatud. Tänagi on
Shakespeare 3. osa
Kolmas saade William Shakespeare’ile pühendatud minisarjast keskendub loomingule, mis inspireeritud suure kirjaniku teostest. Sajandite jooksul on tema näidendeid tuhandeid kordi lavastatud, nende alusel filme vändatud, oopereid ja raamatuid kirjutatud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavaid katkendeid esitavad Elle Kull, Kaie Mihkelson, Guido Kangur, Kaarel Karmi, Einari Koppel, Ants Lau
Shakespeare 2. osa
Teine saade William Shakespeare’i elust ja loomingust keskendub aastatele, mis järgnesid kuninganna Elizabeth I surmale. Geenius pidi kohanema uue monarhi James I huvidega, mis olid suhteliselt teatrikauged. Shakespeare kirjutas toona ühed oma kuulsamad näidendid „Othello“ ja „Macbeth“. Ootamatult sai Shakespeare’i näitetrupist õukonnateater The King’s Men. Järjekordse katkulaine ajal ela
Shakespeare 1. osa
Järgmistes saadetes keskendub „ENNtsüklopeedia“ maailmakultuuri suurkuju William Shakespeare’i elu ja loomingu meenutamisele. Tänase päevani pisut müstilise kirjaniku näidendeid on sajandite jooksul lavastatud küllap kõigis maailma riikides. Esimeses saates kuulete meie näitlejate esituses geeniuse sonette ning katkendeid näidendeist „Nagu teile meeldib“ ning „Hamlet“. Teabetunnis kõlav m
Frederic Chopin
Seekordne „ENNtsüklopeedia“ kuuldetund on üksmeelselt geniaalseks muusikuks tunnustatud Frederic Chopinist. Ta sündis Poolamaal, kuulsaks sai kõikjal, kus heast muusikast lugu peetakse. Chopini pianistioskusi imetles koguni Ferenc Liszt, kelle arvates Chopini teostes ühinevad vesi ja kristall. Robert Schumann ütles esimesena välja, et Chopin oli geenius. Tal oli annet ka maalikunsti ja nä
ENNtsüklopeedia: Casanova
Sedakorda keskendub „ENNtsüklopeedia“ erakordsele mehele, keda ennekõike teatakse ta erootiliste seikluste tõttu. Casanova oli aga suutlik teisteski sfäärides. Ta oli kirjanik ja mõtleja, kes polemiseeris edukalt koguni Voltaire’ga. Casanova suhtlusringi kuulusid Madame de Pompadour, Goethe ja Mozart. Üsna kindlasti oli Casanova eeskujuks Don Giovanni tegelaskuju loomisel. Enn Eesmaa teab
Jack London
Jack London on kuulunud vähemalt paari põlvkonna lugejate lemmikautorite hulka. Ta seiklusjutud ning mehised tegelased olid ennekõike poistele meeltmööda. Jack Londoni raamatuid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Tema teostest on kuulsad režissöörid lavastanud filme ja teleseriaale. Neis on suurepäraseid rolle mänginud tippnäitlejad. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad katkend
Orleansi neitsi
„ENNtsüklopeedia“ fookuses on sedakorda lihtne harimatu maatüdruk, kelle elu oli otsekui muinasjutt, mis aga paraku lõppes halvasti. Orleansi neitsi elas viieteistkümnendal sajandil, ent saavutas mõndagi, mis isegi tänapäeval on ühele tavalisele naisterahvale kättesaamatu. Kiriku poolt tulesurma mõistetud Jeanne d’Arc kuulutati selle sama kiriku poolt viis sajandit hiljem katoliku pühakuk
Kreeka
„ENNtsüklopeedia“ selle nädala fookuses on oma riigi rahvuspüha tähistav Kreeka. Enamus inimkonna arenguist said alguse selle iidse rahva andekatest meestest. Enn Eesmaa keskendub oma saates ennekõike neile, keda peame esimesteks. Erakordselt andekas oli Thales Mileetosest, keda üksmeelselt peetakse esimeseks teadlaseks ja filosoofiks. Kreeka hümni autor Nikolaos Mantzaros kirjutas esimes
Antonio Vivaldi
Pea täpselt kolmesaja aasta eest ilmusid Amsterdamis avaldatud kogumikus „Võistlus harmoonia ja leidlikkuse vahel“ neli Antonio Vivaldi viiulikontserti koondnimetusega „Neli aastaaega“. Need said otsekohe kuulsaks, koguni Louis XV olevat „Kevade“ osa esimesel võimalusel uuesti kuulanud. Vivaldi võimekus ja töötahe olid kadestamisväärsed. Ainuüksi oopereid ta kirjutas ligi sada. Vivaldi el
ENNtsüklopeedia Michelangelo
„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta elu ajal kõrgelt ka sõnameis
Carmen
Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel ooperiteatrit ette
Beaumarchais
Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on
Leedu
„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saa
