Rukkirääk
Rukkirääk on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia podcast, milles asutusesisesed ja -välised eksperdid räägivad loodusest. Külalised jagavad mõtteid looduse, töökogemuste, seikade ning muuseumi ja botaanikaaia tegemiste üle. Iga episoodi lõpus esitatakse viktoriiniküsimus, mille vastus avaldatakse järgmise saate alguses. Saateid ilmub kuu viimasel teisipäeval ning neid juhib muuseumi ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Episoodid
Sergei Põlme: "Mulle meeldib panna inimesi looduse peale mõtlema"
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaeda valiti 2025. a novembris juhtima Sergei Põlme. Selles episoodis vestleme tema mitmekülgsest teekonnast loodusuurijana ja visioonist muuseumi direktorina. Samuti saame teada, milline loom teda kõige rohkem köidab ning kuuleme Eesti luulet.Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia sündmuste koordinaator Liis Vikerpuur.
Velle Toll & Piia Post: kliimanäitusest „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“
Tänases episoodis võtame fookusesse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avatud näituse „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“. Lisaks räägime kliimast laiemalt.Saatesse on külla tulnud kliimauuringute keskuse teadlased: kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll ja kliimateaduste professor Piia Post.Saadet juhib Carlotta Põdra.Head kuulamist!
Kai Vellak & Külli Kalamees-Pani: Aasta tegijatest ning seentest
Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud meie loodusmuuseumi kolleegid Kai Vellak ja Külli Kalamees-Pani. Räägime looduse aasta tegijatest harilikust roossamblast ning juurepessist. Lisaks vestleme seentest laiemalt, toimunud seenenäitusest ja seeneekspressist.Saadet juhib Carlotta Põdra.Head kuulamist!
Marko Mägi & Kaarin Hein: Vanalinn kui elukeskkond
Seekordne „Rukkiräägu“ eriepisood viib kuulajad Tartu vanalinna. Festivali „Tartu Sumin“ raames toimunud salvestus leidis aset Jaani kiriku haljasalal ning juttu tuli sellest, kuidas ka tehislik linnakeskkond pakub elupaiku elurikkusele. Fookuses oli küsimus, miks on oluline märgata ja väärtustada loodust linnaruumis. Omavahel vestlevad Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi ja Tartu Ülik
Jürgen Karnak & Ellen Wall: Jõgede lood ja voolud / Stories and Currents of Rivers
ENG BELOWESTKäesolevas erisaates räägime jõgedest ja nende rollist ökosüsteemides.Saatejuhi rollis on Jürgen Karnak – Tartu Ülikooli nooremteadur ja doktorant, kes on pikalt uurinud vooluveekogusid kui tervislikke ökosüsteeme ning nende seoseid ümbritseva maastikuga. Lisaks töötab Jürgen eksperdina Eestimaa Looduse Fondis ja Keskkonnaametis.Saatekülaliseks on Ellen Wall – geomorfoloog Colorado Sta
Sergei Põlme & Margus Kasterpalu: Loodusloovusfestivali erisaade
Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud meie oma loodusmuuseumi kolleegid Sergei Põlme ja Margus Kasterpalu. Tegemist on Loodusloovusfestivali erisaatega, kus mängime mnemoturniiri ja räägime festivali sündmustest.Saadet juhivad Carlotta Põdra ja Madis Kasemaa.Head kuulamist!
Leho Luigujõe & Laura Kriisa: Loodusloovusfestivalist ja EMÜ ning loodusmuuseumi koostööst
Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud Eesti Maaülikooli peaspetsialist Leho Luigujõe ja Eesti Maaülikooli kommunikatsiooni peaspetsialist Laura Kriisa. Saates räägime Loodusloovusfestivalist, linnuretkedest, lisaks ka noorte suhtumisest loodusesse.Saadet juhib Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsioonispetsialist Madis Kasemaa.Head kuulamist!
Margus Ots: endast ja lindudest
Aprillikuu episoodis räägib ornitoloog Margus Ots nii endast kui lindudest. Kas juba praegu on hilja kodus hakata lindudele pesakaste tegema? Millega tuleks pesakastide puhul arvestada? Kes oli esimene Eesti aasta lind?Koos Margus Otsaga on stuudios saatejuht Carlotta Põdra.Head kuulamist!
Sten Mander ja Anni Oja: aasta orhideest ja orhideenäitusest
Sel kuul pöörame tähelepanu aasta orhideele – püramiid-koerakäpale. Lisaks on veebruarikuu saates teemaks Tartu Ülikooli botaanikaaia iga-aastane orhideenäitus.Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander, linnaaednik ja orhidee-entusiast Anni Oja ning saatejuht Carlotta Põdra.Head kuulamist!
Kaarin Hein ja Aire Orula: 2025. aasta looduse tegijad – põder, kormoran ja angerjas
Käes on uus aasta ja nagu igal aastal kombeks, pöörame tähelepanu aasta looduse tegijatele. Jaanuarikuu episoodis on teemaks aasta loom – põder, aasta lind – kormoran ja aasta kala – angerjas.
Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia projektijuht Kaarin Hein, Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula ning saatejuht Madis Kasemaa.
Head kuulamist!
Aivo Tamm ja zooloogiaringi vilistlased: 30 aastat zooloogiaringi
Kuna episood on salvestatud täpselt lõppenud 2024. aasta lõpus, siis teemaks on zooloogiaringi 30. aastapäev. 30. aastapäeva puhul räägib zooloogiaringi eestvedaja Aivo Tamm endiste zooloogiaringi õpilastega möödunud aastate vältel toimunust – kogemustest, emotsioonidest ja sellest, kuidas zooloogiaring sellest osasaajaid mõjutanud on.
Saadet juhib Carlotta Põdra.
Carlotta Põdra, Veljo Runnel, Kaarin Hein: 2024 Loodusloovusfestivali järelkaja
Sel suvel toimunud „Loodusloovusfestival“ kuulus Tartu 2024 põhiprogrammi. Festival kutsus märkama elurikkust meie ümber, süvenema looduse ja kultuuri seostesse ning nautima loodusest inspireeritud loomingut. Loodusloovusprogrammi kuulus üle 40 sündmuse: toimusid mitmed retked, arutelud, töötoad, kontserdid.
Stuudios on Carlotta Põdra, Kaarin Hein ja Veljo Runnel, kes räägivad toimunud loodusfesti
Veikko Lappalainen: „Through light arts I try to make a connection with the unseen worlds, for people to see the bigger picture of life“
7.–9. novembrini toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias valgusfestival TAVA24. Festivali põhiprogrammi kuuluvad töötoad, installatsioonid ja kontserdid leiavad aset peamiselt Tartu Ülikooli botaanikaaias, aga ka mujal linnas.
Rukkiräägu kõige viimases episoodis rääkisime festivali ühe kunstniku Soomest pärit Veikko Lappalaineniga. Lisaks Veikkole on stuudios loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikats
Inge Kukk ja Ilona Piirimägi: „Lennart Meri oli selle ekspeditsioonirühma kõige parem kokk“
Kuni 19. augustini on Tallinnas Tammsaare pargis avatud Tartu Ülikooli muuseumide ühisnäitus, mille keskmes on Tartu Ülikooli 18.–20. sajandi lood ning teadlased, keda kehastavad ülikooli professorid ja teised kultuuritegelased. Kuna Tartu Ülikool ja tudengielu käivad käsikäes, kajastab näitus ka üliõpilaste eluolu ja sekeldusi: kartserikaristusi, õppimist ning seltsielu.
Henri Hütt: „Ära eksimine on asendunud ära eksimisega tehnoloogilistes sfäärides“
28. juunil avatakse Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“, mis aitab taaselustada rahvatarkusi ja muuta tajutavaks looduse hingestatus. Näitus avatakse kahes naaberhoones Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Näitusel osaleb ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku, sealhulgas luuakse näituse
Ott Lepland: „Mida kaua oleme meie looduse vastu helded ja head, seda kauem annab loodus meile võimaluse siin maamuna peal elada“
Maikuu teises episoodis räägime laulja Ott Leplandiga tema loomingust ja sellest, millised on tema kogemused loodusega. Lepland räägib ka sellest, kuidas valmis tema lugu „Laululinnuhaldjas“, mida on võimalik kuulata juba varsti toimuval Linnujämmil. Lisaks Ott Leplandile on stuudios saatejuht, loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator, Carlotta Põdra.
Valdur Mikita: „Tartu on väga hea näide sellest, kuidas jõgi sünnitab linna“
Maikuu episoodis räägime Eesti ja Tartu loost läbi müütilise vaatenurga. Uurime seda, kuidas said alguse Emajõgi ja Toomemägi. Mida kujutab endast juba juunis toimuv mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“? Stuudios on eesti kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Veljo Runnel ja Külli Kalamees-Pani: „Nüüd on meil võimalik vaadata, kuidas see konnalomp asustatakse“
Aprillikuu episoodis, nagu ka eelmisel kahel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta mullast – leostunud gleimullast, aasta linnust – käost. Lisaks räägime loodusvaatluste maratonist ja minimaratonist. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaekspert Veljo Runnel ja loodusmuuseumi loodushariduse koordinaator Külli Kalamees-Pani. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaani
Aivo Tamm ja Mati Martin: „Aga et nüüd nii suur päevaliblikas meile tuli, see oli mõnes mõttes sensatsioon“
Märtsikuu episoodis, nagu ka eelmisel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta loomast – saarmast, aasta kalast – kohast ja aasta liblikast – kirju-tumesilmikust. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi muuseumipedagoog Aivo Tamm ja loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra
Margit Hirv ja Sten Mander: „Igale poole, kuhu vaatad, siis näed mingisugust orhideed“
Veebruarikuu episoodis keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta puust – tammest, aasta orhideest – vööthuul-sõrmkäpast ja aasta samblast – harilikust helvikust. Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist Margit Hirv. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Triin Nõu ja Triin Pikk: „Üks osa kultuurist võiks olla lihtsalt looduses käimine. Kultuurselt!“
Uue hooaja esimeses saates keskendume Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja Loodusloovusfestivali seosetele. Kuigi festival toimub juba 10. korda, siis tänavu kannab festival nime Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival. Stuudios on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk ning loodusvaatluste maratoni kommunikatsioonispetsialist Triin Nõu. Saatejuht on l
Andrei Miljutin: „Kõige pöörasemad unistused mõnikord täituvad“
Aasta viimases saates kutsusime stuudiosse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiliste kogude kuraatori Andrei Miljutini. Andrei sai oktoobris 70-aastaseks ning tema juubeli puhul kureerisime tema isikunäituse. Andrei on osav joonistaja ning loodusmuuseumi seminariala seinal ripuvad tema illustratsioonid imetajatest. Saates vestleme näitusest „Imelised imetajad“, Andrei joonistamise huvist ja tema
Villu Soon: „Teaduskogus saab see eksemplar märksa suurema tähenduse“
Oktoobrikuus vestleme zooloogia teaduri Villu Soone ja harrastusteaduse peaeksperdi Veljo Runneliga. Selgitame välja, miks üldse talletatakse muuseumites ja teadusasutustes elusloodust, kuidas erinevad loomarühmad selleks sobivad, kuidas talletamine käib ning millised on need protseduurid.
Silvia Lotman: „On puudus võimalusest spontaanselt looduses olla“
23. septembri hommikul algas sügis ja sel puhul võtsime sügise vastu Lihulas, sookurgede seltsis. 23. septembril kell 14 toimus Matsalu loodusfilmide festivalil Rukkiräägu taskuhäälingu avalik salvestus. Veljo Runnel ja Silvia Lotman arutasid, kas ja kuidas on võimalik loodusfilmidest teadmisi ammutada. Silvia Lotman soovitab ühtlasi Jupiterist vaadata filmi „Laanetaguse suvi“.
Tuul Sepp: „Inimese vastutus on panna piir liigirikkuse vähenemisele“
9. augustil toimus Supilinna kiigeplatsil Ott Leplandi Emajõe suvekontsert ning enne seda meie taskuhäälingu avalik salvestus. Saatesalvestusel tuli juttu Tartu linna elurikkusest ja urbanLIFEcircles projektist, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, luua omavahel ühendatud rohealade võrgustik, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Avalikul salvestusel ve
Kristine Fenske: „Botaanikaaed on tegelikult öisel ajal ka loomaaed“
Eesti liigitihedaim aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab juunis oma 220. aastapäeva. Väärika sünnipäeva puhul korraldatakse terve kuu jooksul eri sündmusi. Pidustused algasid koos Loodusfestivaliga, mis sel aastal toimus 7.–11. juunini üle Eesti, ning jätkuvad 27. juunil kell 13 puu istutamisega Vanemuise parki ja kell 19 Lonitseera kontsertiga botaanikaaia alpinaariumis. Saates räägime botaan
Janika Läänemets: „Looduskirjandus võibki olla selline lai mõiste“
Loodusfestivalini on jäänud loetud päevad. Selle puhul kutsusime saatesse linnujämmi esinejad. Stuudios vestlevad luuletaja Janika Läänemets ja muusik Meisterjaan. Kõneainet pakuvad looduskultuur, rahvapärimus, loodus ja inspiratsioon.
Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilule ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama l
Kristel Vilbaste: „Looduse tundmine on vajaduspõhine“
Aprillikuu saates vestleme asutuse uue kolleegiga, Loodusfestivali kommunikatsioonispetsialisti Kristel Vilbastega. Juttu tuleb kevadest, konnadest, aedadest, lindudest ja muidugi Loodusfestivalist, mis toimub sel aastal 7.–11. juunini.
Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilu ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama l
Anni Oja: „Costa Ricas ei lubatud männikoort üldse orhideede lähedusse“
Märtsikuus vestleme orhideedest Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaedniku Sten Mandriga ja Anni Ojaga, kes on oma teadmisi täiendanud Costa Rica Lankesteri botaanikaaias. Tartu Ülikooli botaanikaaias toimus märtsi alguses kaheteistkümnendat korda orhideenäitus, mis on pühendatud käpalistele. Näituse programm oli sisustatud põnevate töötubade ja ekskursioonidega. Sten ja Anni jagavad muljeid ja anna
Reet Aus: „Kui sa vaatad neid hunnikuid prügimägedel, siis see ei ole midagi muud kui halb disain“
Sel korral on stuudios kaks disainerit: Reet Aus ja Key Külaots. Saates keskendume jätkusuutlikule moele, moetööstuse keskkonnamõjudele ja jagame nippe, kuidas igaüks saab teadlikumat osta ja tarbida riideid.
Mare Vahtre: „Uudishimu on tegelikult see edasiviiv jõud“
Alustame 2023. aasta jaanuaris teist hooaega! Teise hooaja esimeses saates tuleb juttu teaduse populariseerimisest ja selle vajalikkusest. Saatekülalistega Eesti Teadusagentuuri Teame+ koordinaatori Mare Vahtre ja Tartu Ülikooli Teaduskooli direktori Ana Valdmanniga arutleme, kellel on õigus teadust populariseerida ning millised on need viisid, et tavainimeseni jõuda.
Polina Degtjarenko: „Samblikud on tegelikult väikesed maailmad“
Jõulukuul vestleme stuudios õhupuhtuse ja vääriselupaiga indikaatoritest ehk samblikest. Saatekülaliseks on samblike uurija ja noore looduskaitsja 2021. a auhinna pälvija Polina Degtjarenko. Teeme selgeks, mis vahe on samblikul ja samblal, ning arutame, miks on vaja tähelepanu pöörata ka kõige pisematele olenditele.
Maria Bochkova: „Meie lugu on justkui looduse lugu"
Kutsusime saatesse muuseumi näo, muuseumi loo vestjad Liisi ja Mariia, kes on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi giidid. Arutlesime muuseumi rolli ja loodushariduse tähtsuse üle ning selgitasime välja, millised on kõige põnevamad eksponaadid.
Urmas Tartes: „Pildistamine on teekond meie ümbritseva tundmaõppimiseks”
Oktoobrikuu saate salvestasime Matsalu loodusfilmide festivalil 23. septembril. Saatejuhi rolli võttis meie asutuse harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel, kes vestles Loodusfestivali fotokonkursi „Metsik linn" žüriiliikme Urmas Tartesega linnalooduse pildistamisest.
Traditsiooniks saanud fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub tähele panema linnaloodust läbi kaamerasilma. Sel aastal laekus 188 tööd,
Külli Kalamees-Pani: „Kõigepealt näed seeni isiklikult, silmast silma“
Septembrit tuntakse kui seenekuud. Sel korral vestlevad stuudios seeneeksperdid, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia seenenädala eestvedaja Külli Kalamees-Pani ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Arutleme seene rollist looduses, toome välja olulisi fakte seente kohta ja räägime seenenädala korraldusest.
Inge Kukk: „Tuli välja täiesti uusi fakte, mida ei ole seni avaldatud"
Juuni lõpus ilmus rikkaliku pildimaterjaliga populaarteaduslik raamat „Botaanikaaed ja botaanilised kogud“. Trükis tähistab loodusmuuseumi tänavust ja botaanikaaia järgmise aasta 220. aastapäeva.
Saatesse tuli koostaja Inge Kukk, kes rääkis raamatu tagamaadest ja botaanikaaia ajaloolistest faktidest.
Uus trükis annab ülevaate Baltimaade vanima järjest tegutsenud botaanikaaia – Tartu Ülikooli
Margus Ots: „Üle 300 liigi kandsime andmebaasi”
Sel korral muljetame Loodusfestivalist. Üle-eestiline Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. 2022. aasta festival keskendus meid ümbritsevatele justkui märkamatutele naabritele, kes elavad inimese loodud keskkonnas: parkides, aedades, rõdudel, ka toas. Festival
Urmas Kõljalg: „Me tegeleme meeleliitmise, mitte meelelahutamisega”
Sel korral võtab saatejuhi rolli harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel. Saatekülalised, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg ja Loodusfestivali kuraator Margus Kasterpalu, vestlevad järgmistel teemadel: loodusmuuseumi 220 pidunädal, loodusmuuseumi minevik, olevik ja tulevik. Arutelule tuleb meeleliitmine ja muuseumi roll ühiskonnas. Rukkirääkimiseni!
Marko Mägi: „Tavaliselt ju üks lind ennast niimoodi ei varja”
Sel korral keskendume aasta linnule, metskurvitsale, ja arutleme veidi ka teiste lindude üle. Saate ülesehitus on tavapärasest mängulisem, kuna Eesti Ornitoloogiaühing aitas saatekülalistele välja mõelda linnutemaatilisi viktoriiniküsimusi. Saates vestlevad omavahel loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein, harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel ja linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Saatejuht on
Inge Kukk: „Tema oli saks, kellele see ei maitsenud"
Kutsume kuulama sünnipäeva puhul podcasti „Rukkirääk” erisaadet
Tartu Ülikooli loodusmuuseum saab 6. aprillil 220-aastaseks! Lähme ajas tagasi ning räägime Tartu Ülikooli loodusmuuseumi esiisast, Gottfried Albrecht Germannist. Stuudios räägivad omavahel peaekspert Inge Kukk ja ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Vestlusteemadeks on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi algusaastad, Germanni töö ning tem
Katrin Savomägi: „Lumi oli nagu manna – krudises"
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avas 22. veebruaril rändnäituse „Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel”, mis valmis koostöös Eesti Meremuuseumi ja Polaarklubiga. Seetõttu kutsusime stuudiosse kaks seiklejat, kes on oma silmaga näinud Teravmägesid: Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist ja bioloog Sergei Põlme. Räägime näitu
Margit Hirv: „Seal on pisikesi seemneid, suuri seemneid, värvilisi, läikivaid, karvaseid, ümmargusi, piklikke – igasusguseid"
Sel korral räägime kolme Tartu Ülikooli botaanikaaia töötajaga, kes on ühel või teisel moel seotud taime seemnetega. Botaanikaaias on avatud näitus „Pilguheit SEEMNETE salailma“, kus eksponeeritakse erinevaid taimeseemneid ja seemnetest meisterdatud laste fantaasiarikkad kunstiteoseid. Arutame näituse tekkelugu ja muidugi avame seemnete tausta – mis need on, kust need tulevad ning miks on need nii
Mati Martin: „Ma tegelen putukate ümbertõstmisega ühest kastist teise"
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia uues taskuhäälingus „Rukkirääk“ vestlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised muljetavad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Loodustemaatilisi saateid võib oodata iga kuu viimasel teisipäeval. Taskuhäälingu „Rukkirääk“ nimi on inspireeritud omapärasest linnust – r
