Kohtulood
Kohtulood on taskuhääling, mis käsitleb igapäevaelus olulisi ja ühiskondlikult huvipakkuvaid teemasid. Kohtunikud ja saatekülalised arutlevad ning aitavad kuulajatel neid mõista. Saatejuhid on mitmed Eesti kohtunikud.
Episoodid
Milline on psühholoogia roll kohtusaalis? Mälust, küsitlemisest ja usaldusväärsusest kriminaalmenetluses
Õigusteadus ja psühholoogia ristuvad omavahel eriti kõnekalt kriminaalmenetluses. Seda just inimese mälu ja küsitlemise meetodite vaatest, mis mõjutavad seda, milline info kriminaalmenetluse käigus kokku kogutakse. Mil moel psühholoogiaalased teadmised kriminaalmenetluses täpsemalt väljenduvad ja millised eksiarvamused selles osas levivad, avab seekordses „Kohtulood“ saates õiguspsühholoog ja Tart
Kohtusaalist avalikkuseni: kui läbipaistev peaks olema õigusemõistmine?
Kahtlemata on aja jooksul nii Eestis kui ka maailmas laiemalt kohtuasjade kajastamine märkimisväärselt muutunud. See omakorda on mõjutanud avalikkuse usaldust kohtusüsteemi vastu. Mil määral peaks aastal 2026 ajakirjandus ja inimesed erinevate kohtumenetluste nüanssidest teada saama? Seda teemat avab seekordses saates Eesti Ekspressi kogenud ajakirjanik Tarmo Vahter. Saadet juhib Riigikohtu kohtun
Lepitusmenetlus kui avastamata võimalus Eesti õigussüsteemis
Tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse järgi tuleb kohtul suunata vaidluse osapooli asjas kokkulepet saavutama, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Praktikas selliste kokkulepeteni liiga tihti aga ei jõuta. Mis on selle põhjusteks ja kuidas võiks kompromissile jõudmist soodustada, arutlevad seekordses saates „Kohtulood“ Paide notar Eve Põtter ja advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Merle Veeroo
Millal on petturi poolt sõlmitud laenuleping kehtiv ja millised tagajärjed see ohvrile kaasa toob?
Kurjategijad on muutumas üha osavamaks ja kui inimene loovutab pahatahtlikule kelmile oma internetipanga koodid, on võimalik viimasel sõlmida ohvriks langenud inimese nimel ka laenulepinguid. Millal muutuvad sellised lepingud õiguslikus mõttes kehtivaks ja mida teha siis, kui pettur on inimese nimele vormistanud võla, selgitavad seekordses saates Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest ja Swe
Miks tunduvad mõned kohtuotsused nii ebaõiglased? Riigikohtunikul on külas Tavakodanikust Naisterahvas
Podcast’i „Kohtulood“ uus saade viib kuulaja harukordselt otse kriminaalmenetluse köögipoolele. Saatejuht, riigikohtunik Heili Sepp vestleb õigusteadlase ja sisulooja Kärt Pormeistriga, keda paljud tunnevad Tavakodanikust Naisterahvana.
Mida peidavad endas tegelikult lepingute „väikeses kirjas” read?
Eesti kohtute ja tarbijakaitseametnike ühine tööpõld on tihedalt seotud inimeste igapäevamuredega, mis sageli saavad alguse lepingute „väikeses kirjas” ridadest. Saates räägivad Harju Maakohtu kohtunikud Kai Härmand, Ann Meriluht ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juht Merike Koppel sellest, kuidas lepingute tüüptingimused mõjutavad meie õigusi ja millal tasub s
Kohtunikuamet pole üksi nokitsemine ja kohtusaalis tehakse vaid väike osa tööst
Podcasti "Kohtulood" uues episoodis võetakse luubi alla kohtunikutöö igapäev ja vaadatakse täpsemalt, millega kohtunikud tegelevad. Stuudios räägivad oma tööst Harju Maakohtu kohtunikud, ühtlasi endised advokaadid, Helvia Räägel ja Ahti Kuuseväli ning Raude advokaadibüroo vandeadvokaat Martin Raude. Saadet juhib Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.
Miks sõlmitakse halduskohtus vähe kompromisse?
Igal aastal tegeleb halduskohus tuhandete kaebustega, millest statistika kohaselt vaid 3–10% lõpevad osapoolte kompromissiga. Miks on see number nii väike? Saates arutlevad Tallinna halduskohtunikud Pihel Sarv ja Daimar Liiv ning advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman, millal oleks mõistlik kohtunikul pakkuda kompromissi ja mida sellest võidetakse. Saadet juhib halduskohtunik Karolin Soo.
Kuidas on kohtukultuur aja jooksul muutunud?
Inimesel, kes pole kunagi kohtusaalis käinud, on keeruline ette kujutada, milline sealne õhustik on. Samuti võib tekkida küsimus, kuivõrd sarnanevad Eesti kohtuistungid filmides ja seriaalides nähtuga. Kuidas mõjutab kohtukultuur meie kriminaalmenetluse toimimist ja kuidas on see aja jooksul muutunud? Selle üle arutlevad seekordses saates advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat ja partner Oliver Nääs n
Puue, sooduspension või perehüvitis ehk kuidas sotsiaalvaldkond jõuab kohtusse?
„Kohtulugude“ värskes episoodis on fookuses halduskohtumenetlus sotsiaalõiguse valdkonnas. Halduskohtunik Karolin Soo vestleb kolleegide Maret Hallikma ja Daimar Liiviga ning sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna juhi Leila Siirojaga. Arutatakse, millised sotsiaalvaldkonna küsimused jõuavad kohtusse, miks need on ühiskonnale olulised ning kuidas leida tasakaal õiguse, inimliku vaj
Solvumis- ja kiusuhagid – kust jookseb piir?
Podcasti „Kohtulood“ värskeimas episoodis võõrustab saatejuht Kai Härmand kahte õiguseksperti – vandeadvokaat Carri Ginterit (advokaadibüroo Sorainen) ja Harju Maakohtu vanemkohtujurist Triin Masingut. Arutelu keskmes on üha enam levinud solvumis- ja kiusuhagid – teemad, mis puudutavad nii individuaalseid õigusi kui ka laiemalt ühiskonna väärtushinnanguid.
Kohtunik on otsuse teinud, aga kuidas see kirja panna?
Kohtunikutöö oluliseks osaks on kohtuotsuse tegemine ja selle osapoolte jaoks kirja panemine. Kui kohtunik on oma peas aga otsuse langetanud, siis kas selle kirja panemise võiks jätta ehk kellegi teise hoolde – näiteks muuta selle tehisintellekti pärusmaaks? Selle küsimuse ja laiemalt kohtuotsuse langetamise ning kirjutamise protsessi üle arutlevad seekordses saates kriminaalasjadega tegelevad rii
Omandisuhete keerukus – kuidas leida õiglane lahendus?
Kui kinnisvara kuulub mitmele inimesele – olgu need elukaaslased, abikaasad või pärijad –, võib varaga seotud õiguste ja kohustuste selgus kiiresti kaduda. Mis juhtub siis, kui üks omanik soovib müüa, aga teine keeldub? Kas inimene, kes on rohkem panustanud, saab ka suurema osa? Kuidas jagatakse omand, kui pooled ei jõua kokkuleppele? Saate „Kohtulood“ uues episoodis arutavad Viru Maakohtu kohtuni
Kuidas saada kohtunikuks?
Kohtunikuks saamine vajab pingutusi, õppimist ja eraldi eksamite sooritamist, kuid lisaks sellele nõuab inimeselt ka teisi isikuomadusi, et õigust mõista. Mis need omadused on ja kuidas kohtunikuks saada, sellele ka järjekordne saade keskendub. Stuudios räägivad enda kohtunikuks saamise lugu Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud Kairi Piirisild ja Markus Kärner. Saadet juhib Viru Maakohtu esimees Lii
Kui ärimudel enam ei tööta: mida on tarvis teada saneerimismenetlusest ja pankrotimenetlusest?
Seekordses saates võetakse luubi alla olukord, kus firma ärimudel enam ei tööta ja tuleb midagi ette võtta ehk siis juriidiliste isikute pankrotimenetlusest ja saneerimismenetlusest. Saates on Tartu Ringkonnakohtu pankrotimenetlusega tegelev kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, kes on 30 aastat õigust mõistnud ja Andres Hermet, kes on pankrotihaldurina 29 aastat aidanud kohtul ja kohtunikel neid sasipunt
Kes on kohtunik inimesena?
Kui kohtusaalis või meedia vahendusel kohtub tavainimene kohtunikuga reeglina vaid rangelt ametlikus vormis, siis tegelikult on hulk mõtteid ja tundeid, mida erinevad kaasused kohtunikes igapäevaselt tekitavad. Seekordne saade on eriline, sest peamine fookus ei ole mitte teemadel, millega kohtunikud silmitsi seisavad, vaid kohtunikel kui inimestel endil. Kohtunike hingeelu ja lugusid karjäärivalik
Räägime lähisuhtevägivallast Kersti Kaljulaidiga
Kuigi uuringud näitavad, et teadlikkus lähisuhtevägivallast on Eestis tõusuteel, on politseisse pöördumiste arv viimasel ajal kahanenud. Küsimusele, miks see nii on, otsivad seekordses saates vastuseid stuudiokülalised Kersti Kaljulaid ja Mairi Heinsalu ning saatejuht Liina Naaber-Kivisoo.
Mida peab meeles pidama teadlik valija?
Juunis otsustame, kes järgmised viis aastat Euroopa Parlamendis töötavad. Valimiste sõltumatus ja ausus on üks demokraatia alustala ning nende õigsuse eest vastutab Vabariigi Valimiskomisjon (VVK).
Mida teha siis, kui kodu on, aga teed sinna ei vii?
Seekordses saates võetakse luubi alla olukord, kui kinnistu ja kodu on olemas, kuid soovitud kujul juurdepääsu sinna ei ole. Eriti maapiirkondades esile kerkiv probleem võib nõuda naabriga läbirääkimist, aga kui see ei õnnestu, siis millised on erinevad õiguslikud võimalused?
Vahel on vajalik loodust kaitsta kohtu kaudu
Kevade saabudes on paras aeg heita pilk looduse poole ja seekordses saates tulebki juttu kohtu kaudu looduse kaitsmisest ning eelkõige keskendutakse lindudele. Saates räägivad Tallinna Halduskohtu kohtunik Pihel Sarv, Riigikohtu nõunik ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teadur Kaarel Relve ja bioloogiadoktor Marko Mägi, kes töötab Tartu Ülikoolis linnuökoloogia teadurina ja Keskkonnaametis loodusk
Mida teha, kui avastad ostetud kinnisvaralt varjatud puuduse?
Kohtulugude podcasti uues osas räägivad Harju Maakohtu kohtunik Kai Härmand, Pärnu Maakohtu kohtunik Kadri Mälberg ja Uus Maa kinnisvarabüroo jurist ja juhatuse liige Karlis Kolk kinnisvarast ja sellest, kuidas nii ostja kui müüja ennast kaitsta saavad.
Jälitustegevused on uurimise viimane samm, kuid tihtipeale ainuke valik
Seekordses osas saab kuulaja teada, mida kujutab endast kohtueelne menetlus, kuidas politsei algfaasis kuritegusid uurima asub ning millist rolli mängib tõendite kogumisel kohtunik. Samuti selgub, kas hirmul, et kõiki kuulatakse pealt, on tõepõhi all ning kas kohtunik mõistab inimese süüdi juba siis, kui annab jälitustegevuseks loa.
Tööalaseid konflikte on võimalik mitmete sammudega ennetada
Taskuhäälingu Kohtulood seekordses saates tuleb juttu tööõigusest. Saatekülalisteks on Prisma Peremarketi personalijuht Maren Penu ja Soraineni advokaadibüroo nõunik, vandeadvokaat ja tööõigusele spetsialiseerunud Pirkko-Liis Harkmaa. Saadet juhib Viru Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo.
Intellektuaalse omandi kaitse puudutab meist igaühte
Igas ettevõttes, organisatsioonis, aga ka inimestel eraisikutena tekib aastate jooksul palju intellektuaalset omandit, millel on kindel väärtus. Aina kiiremini digiteeruvas maailmas on äärmiselt oluline teada, kuidas sellist omandit õigesti kaitsta, et seda ei saaks kõrvalised isikud enda huvides ära kasutada. Saates arutavadki intellektuaalomandi probleemide üle saatejuht, tsiviilkohtu kohtunik K
Hariduse kättesaadavusest: mida peaks lapsevanem seadusest ja oma õigustest teadma?
Kohtulood podcasti tänases osas räägivad Tallinna halduskohtu kohtunikud Tristan Ploom ja Kadri Sullin ning õiguskantsleri kantselei vanemnõunik Aigi Kivioja Eesti laste ja noorte hariduse põhiprobleemidest, millega nende poole kõige rohkem pöördutakse.
Viimastel aastatel on number üks probleem olnud lasteaiakohtade tagamine omavalitsuse poolt. Samuti on sellel aastal suuremat tähelepanu pälvinu
Miks lastakse kurjategijaid ennetähtaegselt vangistusest välja?
Kohtulood podcasti tänase osa teema on natuke provokatiivne – nimelt arutatakse teemal, miks vabastatakse kurjategijaid vangistusest ennetähtaegselt. Saatejuht on Harju Maakohtu kohtunik Merit Bobrõšev ja tema külalisteks kliinilise kohtupsühholoogi eripädevusega kliiniline psühholoog Mari-Liis Mägi ja Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Erkki Hirsnik. Asjatundjad arutavad teemal,
Millest lähtuda lapse hooldusõigust ja elatist puudutavates vaidlustes otsust tehes?
Kohtulood podcasti seekordses osas arutavad Viru Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo, Pärnu Maakohtu kohtunik Agle Lauren ja MTÜ Lapsed lähisuhtevägivallas juht Anne Haller lastest, vanematest ja nendega seonduvatest vaidlustest. Kui palju peaks vanem lapsele elatist maksma? Kui sageli tuleb ette, et vanemad on omavahel nii tülis, et laste huvid lükatakse tagaplaanile? Kuidas toimib perelepitus
Kas ja kuidas saab aidata seadusega pahuksisse sattunud noori?
Millist kurja noored on teinud? Miks nad oma eluga puntrasse satuvad? Kuidas nad on pidanud vastutama? Millist väärkohtlemist on noored talunud ning kuidas kohus ja riik on neid aidanud? Nende küsimuste üle arutavad „Kohtulood“ teises saates Tartu Maakohtu kohtunik ja saatejuht Marek Vahing koos kolleegi Rutt Teeveeri ja prokurör Raul Heidoga.
Kes on keskmine võlgnik ja mida ta enda heaks teha saab?
Kohtulood podcasti esimeses saates arutavad Harju Maakohtu kohtunikud Kai Härmand ja Anna Liiv ning võlanõustaja Evelyn Eichhorst selle üle, kes ja miks võlgu jäävad, annavad näpunäiteid, kuidas olukorrast välja tulla ning tõdevad, et vahel võib saamata laen olla parim lahendus.
