Teise mätta otsast
Vikerraadio saatesarjas „Teise mätta otsast“ kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad. Iga episood viib kokku kaks inimest, kelle dialoogis sünnivad uued võimalused maailma mõtestada. Kuigi arusaamad võivad erineda, leitakse siiski ühisosa, mis toob nad ühe laua taha. Saatejuhid-toimetajad on Airika Harrik ja Marii Kangur. Saade on Vikerraadios eetris üle pühapäeviti kell 16.05.
Episoodid
Teise mätta otsast
Eest noorte kuritegevus on väiksem kui kümmekonna aasta eest, kuid siiski tõusuteel. PISA testi põhjal on needsamad noored samas maailmas ühed nutikamad.
Teise mätta otsast. Rändeekspert Nastja Pertsjonok ja pagulastaustaga Celal Yildirim
Lõimumisest räägitakse sageli numbrite, programmide ja poliitika keeles, kuid selle taga on alati ka inimeste päris kogemused – nii kuuluvustunne kui kõrvalejäämine, uute alguste võimalikkus ja samas ka haprus.
Teise mätta otsast. Psühholoog Dagmar Kutsar ja töötukassa arendusjuht Cathy Vivien Vahi
Eesti noorte koolikohustus pikenes 18. eluaastani ja kõrgkoolid said rekordarvu sisseastumisavaldusi. Samas võtab tehisaru ära terve rea algajatele mõeldud töökohti ja kinnisvara on üha kallim. Kui kerge või raske on Eestis selle kõige valguses oma elu alustada?
Teise mätta otsast. Sotsioloog Margit Keller ja tarbimispsühholoog Ivar Soone
Meie ümber on üha enam reklaami, mis kutsub üles midagi uut ostma. Samas koguvad vaikselt populaarsust paranduskeldrid ja laineid lööb KonMari minimalism. Kui palju asju me tegelikult enda ümber vajame?
Teise mätta otsast. Kohapärimuse-uurija Lona Päll ja geograaf Taavi Pae
Maamärgid võivad olla looduslikud objektid – rändrahnud, kanjonid või puu tänavanurgal, mille järgi me teame, et oleme peaaegu koju jõudnud. Teisalt on maamärgid ka ikoonilised ehitised, mis sümboliseerivad kindlat paika. Näiteks Eiffeli torn Pariisis, Golden Gate'i sild San Fransiscos või Tallinna kilukarbisiluett. Ühest küljest on maamärgid väga praktilised – neid nähes saab end positsioneerida,
Teise mätta otsast. Jurist Lee Raudsepp ja semiootik Tiit Remm
Avalikud ruumid on kohad, mis on ühiselt kasutatavad ja kõigile ligipääsetavad – näiteks tänav, park, rand või raamatukogu. Inimesed saavad seal vabalt liikuda, olla ja suhelda. Teisalt kehtivad seal ka ühised normid.
Teise mätta otsast. Keskkonnasotsioloog Bianka Plüschke-Altof ja maastikuarhitekt Kadri Maikov
Eesti linnaveertelt leiab endiselt nõukaaegseid datšasid ja linnasüdamed täituvad kogukonnaaedadega. Samas mängivad lapsed üha vähem õues, mullal ja murul.
Teise mätta otsast. Ööuurija Karin Leivategija ja DJ ning pidude korraldaja Robert Kähr
Ööelu võib tähistada muusikat, tantsu ja pidu, aga seda mõistet saab vaadelda ka laiemalt – kui ruumi, kus kohtuvad võõrad, sünnivad subkultuurid ja tekivad viisid koosolemiseks; kui aega, mil linn näitab oma teist nägu.
Teise mätta otsast. Folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk
Tänapäeval peaks inimene jääma justkui igavesti nooreks ja surma mainimine tekitab sageli ebamugavust. Teisalt on just surm see, mis meedias klikke ja ühismeedias tähelepanu toob.
Teise mätta otsast. Spordiloolane Kaarel Antons ja liikumisõpetaja Raido Rebane
Olümpiamängud on ühest küljest maailma suurim spordipidu, teisalt ulatub olümpia tähendus ja mõju ammu kaugemale pelgalt sportlikust pingutusest, medalitest ja rekorditest. Ajaloo jooksul on olümpiamängud kandnud endas kord rahvaste ühendamise lootust, kord poliitilisi pingeid, kord lihtsalt suurt unistust olla parem inimene.
Teise mätta otsast. Kirjandusloolane Kristi Metste ning inimeste ja inimruumi häälestaja Epp Adler
Sõber, sõprus, sõbralikkus on sõnad, mida saab öelda kergelt, aga mille tähendus võib olla sootuks mitmekihilisem. Mõni sõprus tuleb ellu ootamatult, mõni sõprus kasvab vaikselt ja aeglaselt. Mõni sõber jääb alles ka siis, kui ümbritsev muutub, ja on sõpru, kes ongi sõbrad mõnel kindlal ajahetkel. On sõpru, kellega jagatakse lugusid ja tundeid, ja on neid, kelle kõrval võib lihtsalt vaikida.
Teise mätta otsast. Kunstnik Mark Antonius Puhkan ja geoloogist fotograaf Peeter Paaver
Teadus on inimeste teadvuses midagi ranget, tõsist ja täpset. Kunst seevastu on tõlgendustele avatud ja seal näib justkui kõik lubatud.
Teise mätta otsast. Maastikuarhitekt Sirle Salmistu ja meediapädevuse teadur Maia Klaassen
Maailm muutub üha nutikamaks ja uued teenused kujundatakse digipädevale inimesele võimalikult mugavaks. Samal ajal püsib Eestis visalt kujutelm digipelglikust pensionärist ja alates 75. eluaastast jäävad inimesed kõrvale näiteks küsitlusuuringutest.
Teise mätta otsast. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ja lastekirjanik Anti Saar
Pipi Pikksukk, karupoeg Puhh, Harry Potter, muumid ja Alice, kes läbi küülikuaugu imedemaale sattus – need on vaid mõned maailma kõige kuulsamatest lasteraamatute tegelastest. Sipsik, mereröövli tütar Arabella, Sirli, Siim ja Lotte on vaid mõned tegelased, kelle seiklustele on kaasa elanud paljud eesti lapsed.
Teise mätta otsast. Semiootik Maarja Ojamaa ja kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste
Eesti inimesed külastasid mullu teatrit enam kui miljon korda ja tänavusel raamatuaastal saab kirjandus meedias ohtralt tähelepanu. Samal ajal arutletakse suisa Riigikogu infotunnis selle üle, kellel sobib Eesti Rahva Muuseumis avalikult esineda.
Teise mätta otsast. Rahvastikuteadlane Liili Abuladze ja kasvatuspsühholoog Merilin Mandel.
Eesti koos teiste Euroopa riikidega seisab juba ammu silmitsi olukorraga, kus sündimus järjest väheneb. Sotsiaalministeerium leidis tänavuses analüüsis, et enamik Eesti noori tahab lapsi saada, kuid neid sünnib erinevatel põhjustel siiski järjest vähem.
Teise mätta otsast. Ajaloolane Ulrike Plath ja kliimateadlane Velle Toll
Läinud aasta oli senise mõõtmisajaloo kõige soojem. Seejuures on Euroopa kõige kiiremini soojenev maailmajagu. Seisame üha enam silmitsi põudade, üleujutuste, tulvavihmade ja äärmuslike temperatuurikõikumistega.
Teise mätta otsast. Spordivõistluste korraldaja Indrek Kelk ja keskkonnakaitsja Peep Mardiste
Suured spordivõistlused annavad inimestele palju. Nii lemmikutele kaasa elamine kui ka ise spordi tegemine pakub võimalust tunda tõeliselt suuri tundeid. Teisalt, nende võistluste korraldamine toob kaasa palju logistikat, energiakulu, taristu korrashoiu või suisa rajamisega seotut.
Teise mätta otsast. Ühiskonnateadlane Marju Lauristin ja haridusteadlane Margus Pedaste
President Alar Karis rõhutab pea igas kõnes, kuidas eestlased on tark ja haritud rahvas. Tema algatusel kogub Eesti koolides vaikselt hoogu ka TI-hüpe.
Teise mätta otsast. Kogukondade uurija Dagmar Narusson ja kogukondade arendaja Veiko Soo
Kogukonnad seovad inimesi kokku justkui nähtamatute niitidega. Niidistikuks võib olla ühine kodukoht, hobi, lemmikmuusika või hoopis kõik kolm korraga.
Teise mätta otsast. Majandusteadlane Maaja Vadi ja ajaloolane Andres Adamson
Tänapäeval on töö- ja puhkeaeg hägustumas ning tegelikke töötunde kokku lugeda üha raskem. Samas leidub Eestiski ettevõtteid, kes katsetavad neljapäevast töönädalat.
Teise mätta otsast. Uus hooaeg! Proviisor Ain Raal ja psühholoog Kadri Haljas
Eesti inimesed on ravimtaimelembesed ja ostavad aastas apteegist ligi 20 tonni taimseid preparaate. Teisalt arendavad meie iduettevõtted üksteisevõidu nutikaid terviselahedusi.
Teise mätta otsast. Arheoloog ja ajaloolane Priit Lätti ning sukelduja Kaido Peremees
Seekordses saates vaatame sisse Läänemere merenduslikule pärandile.
Teise mätta otsast. Helidisaini ekspert ja muusikapsühholoog Dali Kask ning helilooja Sten Šeripov
Muusika mõju ja kujundamine. Heli on kõikjal ja mõjutab meid pidevalt. Kui teadlikult me seda märkame? Kuidas muusika ja helid mõjutavad inimese emotsioone, käitumist ja kognitiivseid protsesse?
Teise mätta otsast. Haridusteadlane Maire Tuul ja tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa
Juba on uudistest kuulda, et laste käsitsi kirjutamise ja käsitöö oskused käivad alla. Samas peavad haridussüsteemid kogu maailmas kohanema tehisaru tulekuga.
Teise mätta otsast. Filmitegija Ülo Pikkov ja ajaloolane Linda Kaljundi
Seekord arutame külalistega multifilmide intertekstuaalsusest.
Teise mätta otsast. Kunstiajaloolane Tiina Meeri ja fotograaf Risto Vähi
Igal ajal on omad moed ja arusaamad, milline on ilus ja hea arhitektuur. Samuti võib üks alguspäevil põlatud maja minna sajandiga hinda ja teine jääda üha alla käiva maine tõttu tühjaks. Miks teeb inimeste arhitektuurimaitse selliseid tireleid? Kui väärikalt me oma arhitektuuripärandiga ümber käime? Mida arvata seentena pärast vihma kerkivatest uusarendustest?
Teise mätta otsast. Spordikommentaator Tarmo Tiisler ja folklorist Piret Voolaid
Sportlased kui kangelased.
Teise mätta otsast. Majandusteadlane Marit Rebane ja sotsioloog Marge Unt
Mis nägu on vaesus?
Teise mätta otsast. Tiina Jõgeda ja Regina Lukk-Toompere
Teise mätta otsast. Ain Raal ja Kadri Haljas
Teise mätta otsast. Perearst Marje Oona ja ajaloolane Heiki Pärdi
Tänapäeval räägime näopuhatusrutiinidest, lõhnastame oma tualettpotte värviliste kuulikestega ja püüame teiseks juuniks pruuniks saada. Ometi oleme ajalooliselt olnud maatööd tegev talurahvas, keda tabas kodukorrastamistuhin alles saja aasta eest. Kas oleme lõpuks piisavalt või liigagi puhtaks saanud?
Teise mätta otsast. Keeleteadlane Karl Pajusalu ja semiootik Timo Maran
Mida ütleb keel meie loodustunnetuse kohta? Kuivõrd meid ümbritsev loodus mõjutab meie keelt ja keelekasutust?
Teise mätta otsast. Tarbegraafik Ivar Sakk ja psühholoog Talis Bachmann
Köitev reklaam peab püüdma pilku, äratama huvi ja ideaalis avama inimese rahakotirauad. Ehkki üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ei saa üle ega ümber ka kirjatähtedest.
Teise mätta otsast. Etnoloog Anu Kannike ja psühholoog Uku Vainik
Kui kaks või enam inimest kokku saavad, istutakse lauda või juuakse ära tass kohvi. Perekondlikke tähtpäevi ei kujuta ilmselt ühise sööminguta ettegi, ehkki verivorsti asemel võib laual olla hoopis norivorst. Miks me kokku saades alati sööme?
Teise mätta otsast. Visuaalkultuuri uurija Katrin Tiidenberg ja fotokunstnik Annika Haas
Möödas on ajad, mil portreepildid ja natüürmordid ehtisid vaid jõukate koduseina. Tänapäeval on isiklik pildimasin taskus meist igaühel ja ainuüksi selfisid koguneb kõvaketaste kaupa. Miks me nii palju pilte vajame?
Teise mätta otsast. Astonoom Elmo Tempel ja teadusfilosoof Ave Mets
Mis tekitab inimestes igatsust kättesaamatu ja nähtamatu vastu? Miks me otsime tuge teaduselt ning mida periooditi kasvav ja kahenev huvi nähtamatu vastu räägib meie ajastu, ühiskonna, inimeste ja kollektiivse maailmataju kohta?
Teise mätta otsast. Bioloog Tiit Maran ja politoloog Ott Lumi
Saade "Teise mätta otsast" toob ühe mätta otsa bioloogi ja riigikogu liikme Tiit Marani ning teise mätta otsa poliitikukogemusega politoloogi Ott Lumi.
Teise mätta otsast. Ajaloolane Kaarel Vanamölder ja korporatsiooni Filiae Patriae esimees Janete Lest
"Eelmise sajandi kahekümnendatel oli Tartus üliõpilasorganisatsioone umbes 60, praegu on neid 20 ringis," ütleb ajaloolane Kaarel Vanamölder.
Teise mätta otsast. Mängukirjutaja Märten Rattasepp ja dramaturg Taavi Eelmaa
Arvutimäng ei tähenda enam ammu üksnes jooksmist ja tulistamist, vaid võib olla vägagi tekstirohke. Mille poolest erineb loo jutustamine mängus ja teatris või kirjandusteoses?
Teise mätta otsast. Evely Ustav ja Sirgi Saar "Kuidas taimed omavahel suhtlevad ja kuidas mõjutab inimtegevus"
Teise mätta otsast. Diplomaat Margus Laidre ja Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp
Margus Laidre ja Edith Sepp "Kunst kui pehme jõud rahvusvahelistes suhetes"
Teise mätta otsast. Religiooniarheoloog Tõnno Jonuks ja poliitikateooria teadur Juhan Saharov
Miks on just muutlikud ja väljakutsuvad ajad olnud ajalooliselt tõukeks uutele mõtetele ja kontseptsioonidele? Kuidas on märgilisemad näited eelmisel sajandil loodud kontseptsioonidest mõjutanud oluliselt Eesti riiklust ja rahvuslust?
Teise mätta otsast. Kommunikatsiooniuurija Triin Vihalemm ja ajaloolane Kaarel Piirimäe
Miks meil on üha vähem aega? Mõnel on alati kiire, teisel on aega laialt. Miks me aega erinevalt tunnetame? Kas tehnoloogia kiirendab aega ja mis selle kõige tulemus on?
Teise mätta otsast. Ajaloolane Marten Seppel ja ökonomist Raivo Soosaar
Milline on maailm, mida juhib raha?
Teise mätta otsast. Immunoloog Pärt Peterson ja antropoloog Marko Uibu
Tervis on meile kõige lähem ja seetõttu otsime viise seda hoida ja turgutada. Mida soovitab selleks immunoloog ja kuidas näeb tervistavate praktiseerimist antropoloog?
Teise mätta otsast. Ajaloolane Mati Laur ja geneetik Triin Laisk
Millal ja kuidas on õige aeg lapsi saada geneetiku ja ajaloolase vaates?
Teise mätta otsast. Ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe ning endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Allar Jõks
Tänavu aprillis täitub saksa filosoofil Immanuel Kantil 300. sünniaastapäev. On põhjust küsida: kui palju on inimese moraalitunne kolme aastasajaga muutnud ja milliseks on see meie ühiskonna vorminud?
Teise mätta otsast. Teatriteadlane Hedi-Liis Toome ja politoloog Mari-Liis Jakobson
"Teise mätta otsast" paneb vabariigi aastapäeva eel ühele mättale teatriteadlase ja teisele politoloogi.
Teise mätta otsast. Rakubioloog Toivo Maimets ja sotsioloog Mare Ainsaar
Saade "Teise mätta otsast" toob ühe mätta otsa rakubioloogi ja rahvastikuteadlase ning küsib kuidas mikroobide ja inimeste ühiskonnad sarnanevad.
Teise mätta otsast. Nimeuurija Annika Hussar ja filmifänn Richard-Erik Järvi
"Teise mätta otsast" paneb seekord ühele mättale nimeuurija ja teisele filmifänni.
Teise mätta otsast. Arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ja kirikuõpetaja Triin Käpp
Kiriku kogukond koosneb inimestest, ometi on selle kogukonna sümbol enamasti seotud kiriku kui hoonega. Kas kirik on keset küla või küla keset kirikut?
Teise mätta otsast. Lavastajad Peeter Jalakas ja Elmo Nüganen
"Teise mätta otsast" paneb seekord mõlemale mättale lavastajad.
Teise mätta otsast. Biorobootik Maarja Kruusmaa ja kalanduse professor Markus Vetemaa
"Teise mätta otsast" paneb ühe mätta otsa biorobootiku, teise otsa kalateadlase.
Teise mätta otsast. Demonoloog Ülo Valk ja usundiloolane Lea Altnurme
Kuidas on kurjad vaimud ehk deemonid ja Jumal kujundanud kristlikku kultuuriruumi ning miks on inimestel vajadus mõlema järele?
Teise mätta otsast. Majandusanalüütik ja maletaja: Kuidas sarnanevad šahh-matt malelaual ja majanduses?
Male on strateegiline elu läbimäng. Majandus on igapäevategevus, mis loob (või kahandab) kaupade ja teenuste ümberjagamise kaudu väärtust. Millised käigud ja mustrid malelaual lähevad kokku majanduse mustrite ja käikudega?
Teise mätta otsast. Rein Taagepera ja Tõnu Õnnepalu
Vikerraadios alustab uus saatesari "Teise mätta otsast", kus kohtuvad pealtnäha kaugete valdkondade või arusaamade esindajad.
