Avaleht Podcastid Kes me oleme? Kust me tuleme?

Kes me oleme? Kust me tuleme?

Postimees podcast Raadio 15 Episoodid juuni 12, 2026

Inimkonna ajaloo selgitamine ja mõtestamine teaduse uuemate saavutuste ja teooriate valguses Eesti ekspertide ja teadlaste abil.

Episoodid

Eestlaste esivanemate lugu jätkub Lääne-Eesti ja saarestiku kaugema asustusajalooga juuni 12, 2026 Eesti saarte, mereleise asustuse sünd on temaatika, mis on arheloogiaprogessor Aivar Kriiskat saatnud suure osa tema arheloogiatööst. Teda on huvitanud meie maa lääneosa ja saarte asustuselugu ehk kolonisatsioonist ja migratsioon. Kriiska rõhutab, et väga oluline on sealjuures jälgida jälgida Läänemere ökoloogilist arengut ja selle ümbruses rahvaste ühsikondlikku arengut. 9700 a e KR alat

Aivar Kriiska: Inimese teekond võis alata juba 500-700 tuhat aastat tagasi juuni 12, 2026 Neljandas taskuhäälingu saates räägime professor Aivar Kriiskaga inimkonna kaugemast minevikust. Ta märkis, et piir, kus räägitakse juba inimesest on nihkunud sadade tuhandete aastate taga. Alles see oli kui äägiti 30-40 tuhandest aastast ning meie liiki nimetati kromanjoonlaseks. Professor Kriiska peatub selles saates sügavamalt ka inimkonna rändele, tuues välja erinevad teooriad.

Arheloog Aivar Kriiskaga räägime inimasutustuse august Eestis 2000-1000 a e.Kr. juuli 18, 2024 Kaks tuhat kuni tuhat aastat e.Kr. oli inimasustuses meil jutskui vahe sees, sest sellest perioodist on arheloogidel väga vähe leide. Enne seda aega oli palju asulaid, siin elasid nii nöör- kui kammkeraamikat viljelevad inimesed, kuid alates 2200 aastast e.Kr see kõik kaob. Alles II aastauhande teisel poolel e.Kr hakkavad taas sagedamini silma märgid inimasustusest. Ligakaudu 1200 a e.Kr

Jüri Allik: inimkonna areng väljendub kodustamises ja agressiivsuse allasurumises juuli 10, 2024 Psühholoogiateadlane, akadeemik, Jüri Allikuga jätkame inimese arenguloo lahkamist. Viimaste aastakümnete inimsäilmete leiud Aafrikast ja DNA analüüsid on näidanud, et anatoomiliselt ilmusid meiesugused inimesed Maale juba vähemalt 200 000 aastat tagasi. Kuid kas nende mõistus, intellekt, vaimne võimekus olid siis ka juba võrreldav tänapäeva inimestega, või oli nii, et tekkis kõigepealt

Eesti viikingiajast, viikingitest ja meie esivanematest. juuni 21, 2024 Seekordne taskuhäälingu sarja «Kes me oleme? Kust me tuleme» saade toob meid tänapäevale lähemale, I aastatuhande teise poolde, aega mida on hakatud nimetama viikingiajaks. Kas võime rääkida tolleaegsetest Eesti alade inimestest kui eestlastest, kas võime rääkida, et meie esivanemad olid osa viikingite maailmast, kuidas siis meil elati ning millised võisid olla suhted naabritega, seal hu

Jaak Aru: Inimeseks olemisele võime leida vastuseid taevatähti vaadates veebr 5, 2024 Jaak Aru: „Üks suurimaid saladusi fennougristikas, meie sugulasrahvaste ajaloos on see, miks siis liiguti ikkagi nii kaugele põhja. Kus on küll igavest valgust, kuid kus on ka meeletult külm ja pime. See on väga erinev, kuidas me geneetiliselt tajume sooja ja külma – mul on perekonnas kaks liiget kes naudivad talisuplemist ja kaks kes kaldal külmetavad. Tõenäoliselt olid vaimsel tasandil

Akadeemik Jüri Allik: võime rääkida paleopsühholoogiast, sest peame uurima ka oma eellaste mõistust. dets 1, 2023 Lisaks inimliku väljanägemise kujunemisele evolutsiooni käigus, tuleb uurida ka mismoodi võis töötada kunagiste inimeste mõistus. Loomadega võrreldes jätava inimesed endast maha teistsuguseid jälgi: nad kasutavad tööriistu ja tuld, tegutsevad plaanipäraselt. Jälgede järgi saame tuletada, mis inimese ja inimese eellase peas. Inimkona ajalugu näitab, et igasuguse tegevuse aluseks on meil pe

Aivar Kriiska: Kammkeeramikast esimeste põlluhariateni nov 29, 2023 Arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska jätkab meie esiajaloo selgitamist hõlmates selle korral aega 3900 a eKr kuni 1500 a eKr.

Mait Metspalu: Eesti on piirimaa ammustest aegadest dets 7, 2022 Postimehe uudistetoimetaja Aimar Altosaarel on külas Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu, et lähemalt tutvustada inimeste geneetilist varieeruvust. Kuidas aitab geneetilise varieeruvuse uurimine kaasa rahvastiku demograafia ja sugulassuhete uurimisele? Millisesse aega on võimalik tagasi viia tänast Eesti-sisest geneetilist struktuuri? Kes on eestlastele genee

Valter Lang: läänemeresoome rahvaste kujunemisel oli Eesti keskuseks nov 2, 2022 Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar kutsus külla arheoloogi, Eesti Teaduste Akadeemia liikme Valter Langi, et heita valgust eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloosse. Arheoloogilise ainese põhjal arvatakse, et lääneuurali keelt kõnelenud inimrühmad tulid Eestisse Ida-Euroopa metsavöötmest, enamasti Volga-Oka piirkonnast.

Kristiina Tambets: baltimaalased on ka geenide järgi piirirahvas juuni 3, 2022 Inimkonna kujunemise uurimisse on tänuväärselt panustamas geneetika, mille abil on võimalik saada selliseid teadmisi, millest veel mõnikümmend aastat tagasi poleks isegi osanud unistada. Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar kutsus külla Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi, et süüvida avastustesse ja järeldustesse, mida geneetika lubab inimkonna ajaloo kohta teha.

Renate Pajusalu: keel on mõtlemise tööriist märts 14, 2022 Aimar Altosaarel on külas Tartu Ülikooli keeleteadlane Renate Pajusalu, et otsida vastuseid keele tekke ja arengu kohta. Mis on keele evolutsiooniline kasu? Mida kujutab endast viie keele tekke teooria? Miks on traditsiooniliste kultuuride keeled palju keerulisemad?

Aivar Kriiska: kuidas asustati Eesti alad? veebr 18, 2022 Kõige vanemad arheoloogilised märgid Eesti alade asustamisest on umbes 9000 eKr, pärast jääaja taandumist. Kas paikseid inimesi võis siin olla juba varem? Kuidas ja kust Eesti ja naaberalad asustati, millised inimesed siin kiviajal elasid? Aimar Altosaarel on külas Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska, kes uurib Eesti kiviaega.

Aaro Toomela: kust algab inimene? veebr 11, 2022 Aimar Altosaarel on külas psühholoog Aaro Toomela, et rääkida lahti, kuidas erineb inimene kõigist teistest loomadest, milliseid märke on inimeste eellaste arengust ning kuidas kujunes kõne.

Peeter Laurits: kunst tegi ahvist inimese jaan 27, 2022 «Kes me oleme? Kust me tuleme?» on küsimused, millele inimesed on ikka vastust otsinud. Ajaloost, kultuurist, geneetikast. Mineviku parem teadmine aitab mõtestada tänapäeva ning selgelt näha tulevikku. Uue Postimehe taskuhäälingu avasaates on Aimar Altosaarel külas fotokunstnik Peeter Laurits, et rääkida kõige vanematest jälgedest, mida on leitud kunsti- ja muusikaloomingu tekke kohta.