Meremuuseumi lood
Eesti Meremuuseumi taskuhäälingus kohtuvad merendusajalugu, teadus ja tänapäev. Meretäis põnevust, just siit!
Episoodid
Antoine Bruni d’Entrecasteaux 1737–1793 (Kuulsad mereretked)
Antoine Bruni d’Entrecasteaux on Prantsuse maadeavastaja, kes saadeti esimesena kadunud La Pérouse'i ekspeditsiooni otsima, kuid edutult. Oma ekspeditsiooni lõpus ta suri, kuid jõudis enne teha vaatlusi nii Austraalias kui ka seda ümbritsevatel saartel. Ekspeditsiooni viis lõpule Élisabeth-Paul-Édouard de Rossel. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näit
Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv 1741–1788 (Kuulsad mereretked)
Jean François de Galaup, La Pérouse’i krahv on Prantsuse maadeavastaja, kelle ekspeditsioon jäi 1788. aastal Vaiksel ookeanil aastakümneteks kadunuks ning leiti alles 1820. aastatel. Tema teaduslikust ümbermaailmareisist, mille käigus ta kaardistas nii Ameerika kui ka Aasia rannikut, jäi maha mahukas pärand, mida kasutasid oma töös ka tulevased maadeavastajad ja geograafid. Juttu tuleb lo
Jules Dumont d’Urville 1790–1842 (Kuulsad mereretked)
Jules Dumont d’Urville on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1822–1825 Louis Isidore Duperrey ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1826–1829 ekspeditsiooni Vaikse ookeani uurimiseks, tehes sealsetes saarestikes põhjalikku kaardistustööd. Aastatel 1837–1840 juhtis ta Antarktika-ekspeditsiooni, mille tulemusel ilmus kaardile Adélie maa. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkid
Louis Isidore Duperrey 1786–1865 (Kuulsad mereretked)
Louis Isidore Duperrey on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1817–1820 Louis de Freycinet’ ümbermaailmareisil, misjärel juhtis aastatel 1822–1825 juba ise ekspeditsiooni Vaiksele ookeanile. Ta külastas lisaks Vaikse ookeani saarestikele nii Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikut, Uus-Meremaad, Uus-Guinead kui ka Austraaliat. Juttu tuleb maadeavastuste eesmärkide muutumisest.Sell
Friedrich Benjamin von Lütke 1797–1882 (Kuulsad mereretked)
Friedrich Benjamin von Lütke on Peterburis sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes tegi 1820. aastate alguses esimese teadusliku ekspeditsiooni Novaja Zemlja uurimiseks. Aastatel 1826–1829 juhtis ta ka ümbermaailmareisi, mille käigus kaardistas Aasia kirderannikut ja Karoliinide saarestikku Vaikse ookeani keskosas. Juttu tuleb Kamtšatka piirkonna avastusretkedest.Selle taskuh
Ferdinand von Wrangell 1797–1870 (Kuulsad mereretked)
Ferdinand von Wrangell on Pihkvas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes kaardistas 1820. aastate alguses Kirde-Siberi rannikut ja tõestas, et Ameerika ja Aasia vahel ei eksisteeri maismaaühendust. Aastatel 1825–1827 juhtis ta ka sündmustevaeset ümbermaailmareisi ning teenis hiljem Vene-Ameerika kuberneri ja mereväeministrina. Taskuhäälingus tuleb juttu Põhja-Jäämere avastus
Frederick William Beechey 1796–1856 (Kuulsad mereretked)
Frederick William Beechey on Briti maadeavastaja, kes uuris ja kaardistas oma karjääri jooksul nii Arktikat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat kui ka Põhjamerd. Aastatel 1825–1828 toimunud ümbermaailmareisi käigus nihutas ta Põhja-Ameerika piire, jõudes Vaikse ookeani poolt põhjalaiusele 71°23′ – kohta, mille nimetas Point Barrow’ks. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi ku
Otto von Kotzebue 1787–1846 (Kuulsad mereretked)
Otto von Kotzebue on Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Ta juhtis aastatel 1815–1818 ekspeditsiooni Loodeväila avastamiseks, kuid edutult. Selle käigus avastas ta aga Beringi väinast kirdes asuva Kotzebue lahe ning tegi oma teise, aastatel 1823–1826 toimunud ümbermaailmareisi käi
Louis de Freycinet 1779–1841 (Kuulsad mereretked)
Louis de Freycinet (1779–1841) on Prantsuse maadeavastaja, kes osales aastatel 1800–1803 Nicolas Baudin’i juhtimisel toimunud ekspeditsioonil Austraaliasse ja Vaikse ookeani lõunaossa. Selle ekspeditsiooni tulemusel avaldas Freycinet 1811. aastal esimese täieliku Austraalia kaardi. Aastatel 1817–1820 juhtis ta Vaikse ookeani uurimiseks teadusekspeditsiooni, mille tulemused avaldati oma aj
Matthew Flinders 1774–1814 (Kuulsad mereretked)
Matthew Flinders (1774–1814) on Briti maadeavastaja, kes läks ajalukku kui esimene inimene, kes tegi Austraaliale ringi peale (aastatel 1802–1803). Tema teadustöö avaldamine kannatas Napoleoni sõdade ajal prantslaste käes vangistuses viibimise tõttu ning publitseeriti alles 1814. aastal – samal aastal, mil ta suri. Kuigi Austraalia nimi oli teada juba varem, oli just Flinders see, kes pop
Alejandro Malaspina 1754–1810 (Kuulsad mereretked)
Alejandro Malaspina on Itaalia päritolu Hispaania maadeavastaja, kes kaardistas 18. sajandi lõpus põhjalikult nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika läänerannikut, mille tulemusena valmisid sealsetest piirkondadest seni täpseimad kaardid. Need avaldati reisil osalenud José Espinosa y Tello ja Felipe Bauzá poolt 19. sajandi alguses. Juttu tuleb navigeerimise arengust.Selle taskuhäälingu materjal
George Vancouver 1757–1798 (Kuulsad mereretked)
George Vancouver on Briti maadeavastaja, kes osales James Cooki teisel ümbermaailmareisil 1772.–1775. aastal. 1790. aastate alguses juhtis ta ekspeditsiooni, et kaardistada Vaikset ookeani, eelkõige Põhja-Ameerika läänerannikut. Ta külastas ka Hawaiid, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Tema järgi on nime saanud Vancouveri linn Kanadas. Juttu tuleb maakera kaugeimate paikade avastamisvaimustuse
Krusenstern (Kuulsad mereretked)
Suurim veekogu Maal – Vaikne ookean – on eurooplaste teadvuses olnud ainult natuke rohkem kui 500 aastat. Selle saladuste avamisel ja kaardistamisel on suurt rolli mänginud ka Eestist pärit baltisaksa meresõitjad, kes 19. sajandi alguses tegid mitu ekspeditsiooni nii Vaikse ookeani põhja-, kesk- kui ka lõunaossa. 2024. aastal möödub 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani a
Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1778–1852 (Kuulsad mereretked)
Fabian Gottlieb von Bellingshausen on Saaremaal sündinud baltisaksa päritolu Vene maadeavastaja, kes osales aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. Teda peetakse tänu aastatel 1819–1821 läbi viidud ekspeditsioonile üheks Antarktise avastajaks. Ta oli ka esimene, kes avastas maad lõunapolaarjoonest lõuna pool – Peeter I saare ja Aleksander I ranniku 1821
John Ross 1777-1856 (Kuulsad mereretked)
John Ross on šoti päritolu Briti maadeavastaja, kes pühendas oma karjääri Arktika uurimisele, lootuses leida Loodeväil. Ta tegi aastatel 1818–1850 Arktikasse kolm ekspeditsiooni, mille tulemusel täienesid oluliselt teadmised Loodeväila piirkonnast. 1856. aastal andis ta inglise keeles välja Krusensterni lühibiograafia, mis oli tõlgitud 1846. aastal ilmunud ja Krusensterni tütre abikaasa T
Louis Antoine de Bougainville 1729–1811 (Kuulsad mereretked)
Louis Antoine de Bougainville oli prantsuse maadeavastaja, kes tegi Prantsuse esimese ümbermaailmareisi, millega prantslased soovisid kanda kinnitada Vaiksel ookeanil. Tema mõjul maaliti Prantsusmaal Tahitist kujutluspilt kui paradiisist, mistõttu sai sellest eksootilisest saarest senini Prantsusmaa valduses olev ülemeremaa. Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kur
James Cook 1728–1779 (Kuulsad mereretked)
James Cook oli Briti maadeavastaja, kes tegi 18. sajandi teisel poolel kolm ümbermaailmareisi fookusega Vaiksel ookeanil. Ta uuris Vaikse ookeani keskosa saarestikke, Antartikat, Põhja-Ameerika läänerannikut ning Loodeväila olemasolu. Temast sai oma aja juhtiv maadeuurija ning tema tööd võeti pikalt eeskujuks veel pärast tema surmagi. Taskuhäälingust kuuled:Uus-Meremaa avastamine (00:00-0
Vaikse ookeani atlase põhjapoolkera (Kuulsad mereretked)
Selles taskuhäälingu osas:Vaikse ookeani atlase koostamise põhjustest üldine ülevaade, 1827.aasta (00:00-02:55)Lõunamere saarte kohta kirja pandud andmete osas tõe väljaselgitamisest ja eraldi nimeliselt väljendatud tänusõnad (02:56-05:56)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea
Vaikse Ookeani atlase lõunapoolkera (Kuulsad mereretked)
Selles taskuhäälingu osas:Vaikse ookeani atlase kokkupaneku alustamise põhjustest (00:00-02:48)Põhjendused, miks on Krusernsterni Atlas parem kui eelmised kaardid (02:49-04:53)Tänuavaldused neile, kes on avaldanud austust ja huvi tehtud töö eest (04:54-06:24)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avar
Kabineti kuuldemäng (Kuulsad mereretked)
Selles taskuhäälingu osas:Panus suuremate ookeanide hüdrograafiasse, selgitustena kogu maakera kaardi kohta, Mercatori projektsiooni järgi (00:00-03:14)Meie peamised mered, üldine ülevaade (03:15-04:14)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of
Dialoog Krusensterni ja Horneri vahel (Kuulsad mereretked)
Selles taskuhäälingu osas:Reisiplaanist Inglismaale – 1813.aasta 20.august (00:00-00:46)Horneri vastus Žürichist – 1814.aasta algus (00:47-01:16)Krusernstern Hornerile – Peterburg, 1814.aasta 24.aprill (01:17-01:45)Krusernstern Hornerile – London, 1814.aasta 4.detsember (01:46-02:09)Krusernstern Hornerile – London, 1815.aasta 11.aprill (02:10-03:25)Horner Krusernsternile – Žürich, 1815.a
Merereiside argipäev (Kuulsad mereretked)
Selles taskuhäälingu osas:Argipäeva hommikud merel – kuidas meremehed igavust peletasid? (00:00-02:15)Soov jõuda kanaari saartele viis meremehed põnevatesse vestlustesse (02:16-03:38)Mida merereisi ajal huvitavat nähti ja tundma õpiti? (03:39- 04:44)Meremehe elu võrdlus teiste ametimeestega ning päeva lõpu tegevustest (04:45-05:42)Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischef
