Keelesaade
"Keelesaade" käsitleb eesti keelt ajas ja ruumis ning teisi keeli eesti keele ümber. Saates esinevad inimesed, kes keelemaailmades tegutsevad. Saade räägib meid ümbritsevast maailmast, milles me kõik elame – keelemaailmast. Maailmast, mis on ühtaegu nii selge ja tuttav ja omane, samas salapärane ja teinekord käsitamatugi. Saate autor ja helioperaator on Piret Kriivan.
Episoodid
Keelesaade. Szilárd Tibor Tóthiga töödest ja tegemistest Narvas
Keeleteadlane Szilárd Tibor Tóth: "Õpetasin Eduard Vilde romaani "Raudsed käed", mille ta kirjutas Narvas Kreenholmi tööliste elust, uues võtmes- minu kontseptsiooni järgi on see sügavalt kristlik romaan!"
Keelesaade. Marju Kõivupuuga lindude keelest ja meelest
Folklorist Marju Kõivupuu: "Esmase info saame lindude kohta äppidest kätte, aga see on ainult kiirtoit. Mart Mägra raamat on gurmee – võtame siis kiirtoidu kõrvale ka peenemaid palasid!"
Keelesaade. Tõrva Gümnaasiumi Meediaklubi
TG Meediaklubi: "Kohati tundub, et direktori vastuvõtt on tähtsam kui see, mis sa tegelikult koolist kaasa võtad!" Meediaklubi arvates on probleem, et õpilased käivad koolis hinnete, mitte teadmiste pärast.
Keelesaade. Keelemees Ain Kaalep 100
Ain Kaalep: "Inimesest teeb inimese ikkagi keel!" (1985)
Keelesaade. Fred Pussiga naiste lisa- ja perekonnanimedest
Nimeuurija Fred Puss: "Suhtumine, et neid naisi, kes ei võta mehe perekonnanime, peetakse vähem pühendunuks, püsib nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal tehtud uuringute põhjal tänapäevani. USAs ja Suurbritannias võtab üle 80% naisi mehe perekonnanime."
Keelesaade. Riho Grünthaliga soomeugrilaste keelest
Professor Riho Grünthal: "Imelik on muidugi see, et soome-ugri keeled, mille päritolu on seotud väga kaugete aladega idas, Siberis, Uurali mägede taga, on nii kaugele sattunud ja ellu jäänud!"
Keelesaade. Villem Grünthal- Ridalast Riho Grünthaliga
Professor Riho Grünthal: "Soomes olek mõjutas tugevalt tema regivärsilist loomingut. Soomes oli sel ajal väga tugev karelianism, mille vundamendiks oli "Kalevala". Regivärss oli rahvuslik rõhutus ja pürgimine millegi algupärase juurde tagasi."
Keelesaade. Leena Nissilä keelehooldest Soome moodi
Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Soomes ollakse keeleasjades väga ärkvel, sellepärast mina ei karda, et somes (sotsiaalmeedias) kasutatav vabam keel kirjakeelde või ametlikumasse keelde jõuab!"
Keelesaade. Leena Nissilä Soome kodumaistest keeltest
Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Empaatia tähendab seda, et räägime selles keeles, millest on kasu teisele. Kui ta õpib riigikeelt, siis anname talle võimaluse seda kasutada ja niimoodi toetada tema keeleõpet."
Keelesaade. Jaan Õispuuga Ants Andersoni keeleparendusest
Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Ants Anderson on palju raskemas olukorras, kui oli Johannes Aavik 110 aastat tagasi, kui eesti kirjakeel oli veel küllalt lapsekingades. Tänapäeval, kui eesti keel on küllaltki voolitud, on parendustega välja tulla küllaltki raske."
Keelesaade. Reet Benderiga baltisaksa huumorist
Professor Reet Bender: "Baltisaksa huumoris on omad ja võõrad. Need teised ja võõrad on võimu esindajad: keiser ja tšinovnikud, riigisakslased. Eestlased ja lätlased on omad. Talupoja üle heideti nalja küll, aga see oli ikkagi heasoovlik."
Keelesaade. Jaan Lahega Behemotist ja Leviatanist
Professor Jaan Lahe: "Behemot ja Leviatan ilmutavad Jumala kui looja vägevust. Iiobi raamatus ei ole nad kurjad ja pahatahtlikud, nad on lihtsalt suured ja hirmuäratavad."
Keelesaade. Fred Pussiga lisanimedest
Leksikograaf Fred Puss: "Üleüldiselt võib arvata, et Eestis tugineb umbes 20-25 % perekonnanimedest lisanimel."
Keelesaade. Raamatuaasta lõpukonverentsilt
Keelesaade. Piret Järvelaga koolikirjandusest
Õpetaja Piret Järvela: "Kui praeguse koolihariduse puhul rõhutatakse, kui oluline on seoste tekkimine, siis seoseid saavad luua need, kellel on teadmised. Just selle pärast on meil vaja lugeda raamatuid otsast lõpuni ja arutleda selle üle, missugust maailmanägemist raamat peegeldab."
Keelesaade. Reili Argusega ukraina ja vene laste eesti keelest
Professor Reili Argus: "Nende kahe grupi – ukraina taustaga lapsed ja kohalikud muukeelsed lapsed – uuringu ehmatav tulemus oli tegelikult see, et need kaks gruppi olid võrdsed. Kusjuures kaks kolmandikku kohalikest lastest olid käinud eestikeelses lasteaias."
Keelesaade. Tiiu Reimoga eesti võõrkeelsest kirjandusest
Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Selles bibliograafias on Eestis elanud ja tegutsenud isikute teosed, ükskõik kas nad olid juba Eestis sündinud või olid nad siia sisse rännanud. On ka neid autoreid, kes on siin mõnda aega töötanud ja siit edasi liikunud."
Keelesaade. Celal Yildirimiga selges eesti keeles matemaatikast
Matemaatikaõpetaja Celal Yildirim: "Eestis on tekstülesanded väga eluga seotud. Näiteks 9. klassis õpime praegu täisnurkset kolmurka – siinust, koosinust ja tangensit. Ülesandes on sein ja sellel redel ja siis peab otsima, kui suur on tõusunurk."
Keelesaade. Rogier Bloklandiga meä ja kveeni keeltest
Professor Rogier Blokland: "Nii meä kui ka kveeni keel on võrsunud soome keelest. Sada aastat tagasi olid nad veel soome keele murded. Meä keelt räägitakse Rootsis ja kveeni keelt Norras."
Keelesaade. Margit Langemetsaga ÕSist
ÕSi töörühma juht Margit Langemets: "Kuna meie kriitikud tõid just seda välja, et ÕSis, kirjakeele normi aluseks olevas sõnaraamatus, peaks olema kuidagi välja toodud mingi keskne osa, siis me püüdsime ise selle keskmeni jõuda!"
Keelesaade. Tammsaare "Tõde ja õigus" 100
Piret Kriivan: "Üks Tammsaare entsüklopeedia kuluks ära küll!"
Keelesaade. Tiina Laansaluga perekonnanimede käänamisest
Nimeuurija Tiina Laansalu: "Põhireegel on ikkagi see, et eesti perekonnanimesid käänatakse samamoodi, nagu käänduvd eesti sõnad. Siia vahele mahub sõna "enamasti", sest on erandeid!"
Keelesaade. Helen Hindiga tehisarust ja väljendusoskusest
Oma Keele peatoimetaja Helen Hint: "Tehisintellekti kasutamist ei ole päris hästi võimalik tuvastada. Tuvastamise rakendusi ei soovita valdkonna eksperdid kasutada, sest need võivad anda valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi."
Keelesaade. Mari Tarand – 85
Mari Tarand: "Kui kasvõi üks meie rahva hulgast on tee raamatu juurde raadio abil leidnud, siis võib julgelt öelda, et raamatu saade raadios ei ole olnud maha visatud eeter." (aastal 2000).
Keelesaade. Ristsõnadest ja keerdküsimustest
Pühade aeg kestab. Mõnel pool Eestis on jõulud lõppenud kolmekuningapäeval, mõnel pool nuudipäeval, mõnel pool on alles "vastel viinud jõulud".
Keelesaade. Iris Metsmäega jõulusõnadest ÕS-is
Iris Metsmägi: "Laps on jõulusõna sellepärast, et jõulud on kristlikus traditsioonis Jeesuse sünnipüha. Jeesus – jõululaps. Sõna laps on pärandsõna, ta on Uurali algkeelest pärinev ja vasteid on tal samojeedi keeleni välja."
Keelesaade. Pille Kippariga lastehirmutistest ja muust
Emeriitprofessor Pille Kippar: "Lastehirmutised on laste kasvatuse juures pedagoogilised tegelased. Ema pidi lapse suutma juttudega eemale hoida halbadest asjadest." Hingestatud maailmas olid head ja olid ka halvad haldjad ja need halvad haldjad olidki Pille Kippari sõnul lastehirmutised.
Keelesaade. Pille Kippariga loomamuinasjuttudest
Emeriitprofessor Pille Kippar: "Eestlaste konnal on õpetusi üle saja, need on kõik niisugused altvedavad asjad! Näiteks: kui sa lähed püksikorda pidama, siis hoia nina alla tuult, muidu läheb hulk head lõhna raisku."
Keelesaade. Liivo Niglasega itelmeenidest
Visuaalantropoloog Liivo Niglas: "Seda võimekust keel ära õppida ja ka neid tingimusi, mis võimaldaks üldse keelt ära õppida, väga ei ole. Aga ka itelmeeni keele ja kultuuriga püütakse organiseerida taaselustamisliikumist."
Keelesaade. Mart Rannutiga keeleseaduse muudatustest
Keeleteadlane Mart Rannut: "Tähtis on see, et ometigi jõudis see asi riigikokku. Kui me saaksime veel korda keelehalduse, milleks meil on olemas õiguslikud vahendid!"
Keelesaade. Liivo Niglasega neenetsitest
Antropoloog Liivo Niglas: "Minu jaoks on neenetsid väga elavad, huvitatud maailma asjadest, väga hea huumorimeelega inimesed, kes igal võimalikul hetkel teevad nalja."
Keelesaade. Helin Kase ja Geidi Kilbiga mitmekeelsest virtuaalruumist
Helin Kask: "Tahaks julgustada arusaama mitmekeelsusest, seda ei pea kartma! Oluline on tunnetada konteksti, millal mingi asi kuhugi sobib!"Geidi Kilp: "Kui suhtlus on ametlikum ja suhtlejad ei ole nii tuttavad, siis kasutatakse teisi keeli vähem!"
Keelesaade. Helika Mäekiviga keelenupuvõistlusest
Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Keelenupp võiks sisaldada mõnda küsimust või probleemi, millega on kas kirjutaja ise kokku puutunud või mille üle on mõnes seltskonnas arutletud või kui ta näeb keeles toredat või vaimukat uudissõna, siis tasub seda teistele tutvustada!"
Keelesaade. Arvis Kiristajaga tšuudidest ja tšuhnaadest
Keelesaade. Helika Mäekiviga keelenupuvõistlusest
Keelesaade. Mari Uuskülaga kujundite tõlkimisest
Keeleteadlane Mari Uusküla: "Kui isegi inimene ei saa püsiühendite tõlkimisega hakkama, siis miks me arvame, et sellega saab hakkama masin, kellele on kõik ette antud."
Keelesaade. Indrek Pargiga lõunaeesti keel(t)est
Indrek Park: "See teeks inimesed rõõmsaks ja ei võtaks kelleltki tükki küljest ära!" Nii ütleb Indrek Park vastuseks küsimusele, miks peaks võru või lõunaeesti keel keeleks tunnistatama.
Keelesaade. Indrek Pargiga maailma keeltest ja murretest
Keeleteadlane Indrek Park: " Selle peale vanasti ei mõeldud, et üks rahvas võib rääkida mitut keelt või vastupidi, et mitu rahvast võivad rääkida ühte keelt!"
Keelesaade. Petr Sushkoviga Viljandist, Pärdist ja Kaplinskist
Petr Sushkov: "Mulle meeldib mõelda, et eestlasena olen ma pärit Viljandist."
Keelesaade. Piret Voolaiuga vanusest ja vanadest
Keelesaade. Petr Sushkoviga Viljandist, Pärdist ja Kaplinskist
Keelesaade. Jaak Prozesega hõimukeeltest Rootsis, Norras ja Lätis
Fennougria nõunik Jaak Prozes: "Mis siis ikkagi jääb järele, kui keel on läinud? Kas siis on kõik läinud või kui keelt on piisavalt palju uuritud või talletatud, kas siis mingil hetkel võib see keel raamaturiiulilt või arvutist välja tulla ja midagi hakkab jälle juhtuma?"
Keelesaade. Peeter Pälliga õigekirja põhireeglitest
Juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll: "Õigekirjareeglite üle kurtmine on meil olnud ajaloos läbiv teema, oma keeruliste reeglitega oleme sellele ka kaasa aidanud. Põhireeglid on katse teha teisiti ja see on ikkagi selleks, et eesti keele omandamine ei oleks võimatult keeruline!"
Keelesaade. Lauri Vahtrega keelerägastikes
Lauri Vahtre: "Keelt loovad kirjaoskajad haritud inimesed, kes seda keelt praktiliselt kasutavad ka rikkamate tekstide loomiseks kui mingi pesumasina kasutusjuhend. Need praktilised keeleloojad võiksid olla natuke julgemad oma seisukohtade väljaütlemisel ja kaitsmisel!"
Keelesaade. Antoine Chalviniga Johannes Aavikust
Professor Antoine Chalvin: "Keeleuuendus ei olnud vajalik, eesti keel oleks võinud areneda täiesti loomulikul viisil, aga see ei tähenda seda, et ma ei hindaks Aaviku tööd. Vastupidi just sellepärast, et ei olnud vaja, on tema ürituse edu veel imestamapanevam ja veel huvitavam!"
Keelesaade. Lauri Kettunen ja Eesti
Keeleteadlane Jüri Valge: "Võib-olla veel olulisem kui see, et ta uuris erinevaid eesti keele valdkondi, oli see, et ta tegi väga palju eesti keele staatuse tõstmiseks!"
Keelesaade. Sanskriti keele olemus
Orientalist Martti Kalda: "Kagu-Aasiasse minnes võiks mõned tähestiku numbritest ikkagi ära õppida, sest on suur vahe, kas maksate kümme või 90 raha mingisuguse asja eest!"
Keelesaade. Sanskriti keel täna ja eile
Orientalist Martti Kalda: "On inimesi, kes proovivad rääkida sanskriti keeles, õpetavad seda; on olemas raadiosaated ja ajaleht; on inimesed, kes kirjutavad sanskritikeelset kirjandust ja jagatakse isegi kirjandusauhindu; on olemas mitu organisatsiooni, millel on keskused mitte ainult Indias, ja nende üritustel osaleb miljoneid inimesi ja sanskriti keelt õpetatakse ka 15 India ülikoolis."
Keelesaade. Keeletoimetaja pilguga 2
Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Tasakaalu leidmine püsiva ja muutuva osa vahel ongi üks kõige tähtsamaid ülesandeid, millega ka keelekorraldus peaks tegelema."
Keelesaade. Keeletoimetaja pilguga
Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni."
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsus
Keelesaade. Rootsi Akadeemia sõnaraamat
Keeleteadlane Raimo Raag: "See suur 39-köiteline sõnaraamat keskendub sõnade tähendustele, eristab tähendusi väga täpselt nüanssideni välja, toob välja sõna esmakasutuse trükis aastast 1521 ja kõik kirjaviisi variatsioonid, mis ühel sõnal olnud aastast 1521 kuni tänapäevani välja!"
Keelesaade. Eestisakslane Dario Hamidi
Dario Hamidi: "Mulle öeldakse päris tihti, et mul on keeleanne, aga ma vaidlen alati vastu. Mul on lihtsalt huvi suurem, kui mõnel teisel inimesel, ja tänu sellele veedan ma selle teemaga palju rohkem aega. Kui keegi teine veedaks täpselt sama palju aega, kui mina, siis oleksid tulemused ka sarnased."
Keelesaade. Henn Saari elust ja tööst Nõukogude oludes
Silva Tomingas: "Et tulla niimoodi välja sellest (Nõukogude poliitilistest oludest- toim.), et sa oled tegelikult staar, et sa oled ikkagi särav täht selles selles teadusmaailmas – see on imetlusväärne."
Keelesaade. Henn Saari – keelemees ja raadiohääl
Helle Metslang: "Laenamise kohta oli Henn Saaril ka oma seisukoht: laenamise puhul tuleb vastu piir, kui keel ei suuda enam laene läbi seedida ja laenud hakkavad häirima keele oma süsteemi, see tähendab, et keelel on mingisugune piir, milleni ta laenamise välja kannatab."
Keelesaade. Henn Saari 100
Henn Saari kaasteeline Helle Metslang: "Saaril oli kaks poolt: ühelt poolt oskas ta hea esinejana väga hästi, väga selgelt ja hästi lihtsalt seletada keerulisi asju, aga kui ta kirjutas erialast tekst, siis see oli päris keeruline!"
Keelesaade. Lugemisoskusest
Dotsent Helin Puksand: "Lapsed on võimelised väga sisukalt arutlema, kui neile antakse võimalus!"
Keelesaade. Eesti juurte tippkeskus
Akadeemik Karl Pajusalu: "Ajal, kui eesti kirjakultuur saab teadaolevalt 500 aastaseks ongi aeg mõelda selle peale, mida see vana ja väärikas eesti keel tänapäeval endast kujutab ja kuidas ta eesti rahvast ühendab!"
Keelesaade. Ukraina luulest
Katja Novak: "Kui rääkida kaasaegsest luulest, siis enamus on ikkagi sõjatekstid, aga klassikud on ajatud."
Keelesaade. Lihtne keel erivajadusega inimestele
Liisi Uder: "Lihtne keel mõiste mõttes on selline keel, mis on arusaadav keskmise intellektipuudega inimesele." Eestis kasutatakse Liisi Uderi sõnul lihtsat keelt veel üsna vähe ja juhuslikult, üha rohkem küll, aga vaja oleks süstemaatilist tõlkimist.
Keelesaade. Tõlkija Ilze Talberga
Ilze Talberga: "Inimestele tundub, et inimene peab keele kindlasti C1 tasemeni ära õppima, aga tegelikult piisab sellest, et sa natukene õpid tundma keelt."
Keelesaade. Uku Masingu sõnad
Keeleteadlane Kristiina Ross: "Kui lugeja tunneb, et ta on küllalt indoeuroopapärastunud ja tahab analüütilist ja mõistusega lähenemist luulele, siis tasub kindlasti sõnaraamatud kõrvale võtta. Aga kes arvab, et ta on ikkagi soomeugriline ja terviklik, ja see terviklikkus on temas veel säilinud, siis kindlasti on teine võimalus see kõik ära unustada ja lihtsalt võtta need tekstid ja lugeda. Kui al
Keelesaade. Eestilätlanna Ilze Talberga
Ilze Talberga: "Meie keeled on nii ilusad, et neid ei saa ära rikkuda sellega, et räägitakse grammatiliselt valesti. See kõik on motivatsioon, järjepidevus; peab õppima ja ma arvan, et tuupimine õigustab ennast: pärast seda on endal lihtsam ja teistel ka lihtsam!"
Keelesaade. Õiguskantsler kirjakeelest
Õiguskantsler Ülle Madise: "Põhiseadus nõuab seda, et me hoiame alles meie rahvuskultuurilist identiteeti hoidvat ühist keelt, mida ei saa lasta isevooluteed minna - kui ta taandub köögikeeleks, siis eesti keel enam teaduse ja hariduse keeleks ei sobi. See lihtsalt on nii. Ja sellest oleks väga kahju. Ja mitte lihtsalt kahju: kui sellele teele asutakse, siis tuleb kindlasti põhiseaduslikkuse järel
Keelesaade. Kas laadivaheldus hääbub?
Õpetaja Agnes Kolga: "Katses osalenud õpilastel on laadivaheldus taandumas, sest keskmiselt säilis laadivaheldus ainult pooltel kordadel. Kõige rohkem on see taandunud hääliku kadumisega sõnades (pügama, susi, nõbu jt), neis sõnades säilis laadivaheldus alla 20 % õpilastel."
Keelesaade. Piibli sõnad kirjanduses
Teoloogiadoktor Kaido Soom: "Piibli mõju kirjandusele ja kunstile jätkub tänaselgi päeval ja kui me oleme piibliga kursis, siis me mõistame paremini tervet ümbritsevat kultuuri."
Keelesaade. O. W. Masing 260. Mitte ainult õ-st
Tartu Ülikooli kaasprofessor Kristiina Praakli: "Masing ikkagi oli üks kõige aktiivsemaid eesti keelega tegelejaid, kes lõi väga soodsa pinnase edasiseks arenemiseks."
Keelesaade. Jõulujuttu akadeemik Mare Kõivaga
Folklorist Mare Kõiva: "Kõik need õnnesoovid, igasugused head soovid tähendavad seda, et sa annad ühe tükikese sellest õnnest, mis maailmas on olemas, teisele inimesele, perele, edasi!"
Keelesaade. Keelekorraldusest Rootsis
Keeleteadlane Raimo Raag: "Rootsis on siiamaani kaks keelehoolde joont: üks on see alalhoidlikum joon, mida esindab Rootsi Akadeemia, ja teine on avatum joon, mida esindab Keelenõukogu."
Keelesaade. Oskussõnad Vikipeedias
Vikipedist Ivo Kruusamägi: "Meid on ainult miljon ja me peame olema selletõttu efektiivsemad ja Vikipeedia võimaldab seda efektiivsust. Ta võimaldab natuke üle oma varju hüpata ja teha Eesti palju suuremaks."
Keelesaade. Räägi eesti keeles, eestlane!
Keeleteadlane Martin Ehala: "Tuleb ennast nügida, et räägiksime eesti keeles ja tuleb poliitikuid nügida muutma seadust, et meil oleks kindlam vundament, mille pealt me nügime iseennast teistega eesti keeles rääkima."
Keelesaade. Rohesõnad
Sõnaus kutsub eesti keelt rikastama uute rohesõnadega ja rohesõnad on ka keelesaate huvikeskmes.
Keelesaade. Meie keel – meie hool
Keeletoimetaja Hille Saluäär: "Kirjakeele otstarbeks saab sõnatähendusi sõnaraamatus väga hästi kokku leppida. Aga muidugi on ka neil õigus, kes ütlevad, et sõna tähendus sõltub igakordselt kontekstist – peaaegu kõiki sõnu saame me kasutada vastandtähenduses."
Keelesaade. Keeletoimetaja Hille Saluäär
Hille Saluäär: "Ma isiklikult ei usu, et iha ideaalkeele järele oleks suurem probleem kui ükskõiksus või mittehoolimine olukorras, kui suur osa meie igapäevasest suhtlusest, meie kultuuritarbimisest, meie asjaajamisest on ingliskeelne!"
Keelesaade. Kohtulingvistika
Martin Aher: "Kümne tegutsemisaasta jooksul on vaenu- või vihakõne juhtumeid olnud täpselt üks ja sedagi ainult päringu vormis."
Keelesaade. Keelekümblusest eestikeelse koolini
Õpetaja Maire Kebbinau: "Iga eesti keelt valdav inimene saab olla keelekümblusõpetaja - tänaval, kaupluses, poes, turul - ja aidata venekeelsetel ja ka meie mõne muu kodukeelega inimestel eesti keelt praktiseerida ja kasutada ning igaüks saab anda hoogu juurde meie eestikeelse keskkonna laienemisele."
Keelesaade. Norra keel
Øyvind Rangøy: "Norra keeles on hästi palju rööpvorme, hästi palju vabadust, mis on keeruline, kui viis varianti võivad olla õiged. Aga tegelikult nad ei ole ju võrdväärsed, sest nad on kõik seotud mingisuguste traditsioonide ja stiili-ideaalidega."
Keelesaade. Norra kirjakeeled. Øyvind Rangøy
Luuletaja ja tõlkija Øyvind Rangøy: "Meil on kirjakeeli kaks: bokmål ehk raamatukeel ehk taani kirjatraditsioon ja nynorsk ehk maakeel ehk uusnorra keel.""
Keelesaade. Kuidas valmib ÕS 2025?
Margit Langemets: "Keeleasjades tuleb uurimisteemasid uksest ja aknast, magistri- ja doktoritöö teemasid on varnast võtta!"
Keelesaade. Võõrsõnade kirjapildist ja verbirektsioonist
Uus ÕS ilmub 2025. aastal nii veebis kui ka paberil. Sel nädalal andsid Eesti keele Instituudi teadlased ülevaate valmiva sõnaraamatu ja EKI teatmiku hetkeseisust ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna viimastest otsustest.
Keelesaade. Keeleõpetusest ainetundides
Emakeeleõpetuse lektor Merilin Aruvee: "Emakeele tundide arv on viidud miinimumini, veelgi vähendamisel lahustuks aineteadmine ära. Emakeeleõpetuse eriosa on sõnastus ja lausestus, isikupärase stiili lihvimine ja oma kirjutaja hääle leidmine, mis juturobotitele mõeldes on üha tähtsam."
