Regilaulu Podcast
Regilaulu Podcast on Eesti Pärimusmuusika Keskuse loodud taskuhääling, mis tutvustab eesti iidseid regilaule ehedas esituses. Eesmärk on juhtida tähelepanu nende laulude poeetilisele vormile ja laulukõlale ning tuua tagasi lauldud regivärsi funktsiooni. Iga episood keskendub erinevatele regilauludele, tuginedes Eesti Rahvaluule Arhiivi rikkalikule kogule. Saade pakub kuulajatele võimalust kogeda seda erilist kunstilist omapära ja kultuuripärandit.
Episoodid
60. Meelis Mereäär, Tarvi Valdmets ja Imre Luht- Must naine. Merle Karusoo
Laul on õpitud 1956. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Muhumaalt Pallasmaa külast pärit Mihkel Pallas. Koguja oli Herbert Tampere (EKM ERA, RKM, Mgn II 11 a).
Noormees jälgib neidusid, kes koristavad linapõldu, ja püüab aimata, kellest võiks saada tema tulevane pruut. Seejuures jääb ta aga magama ning kõik tüdrukud jõuavad sel ajal endale juba peigmehed leida, ainult tema jääb ilma. Nii sa
59. Hanna-Reet Ruul- Kurg kündmas. Merle Karusoo pajatused
Lauluteksti aluseks on Vastseliina kihelkonnast 1894. a. Peeter Saare poolt kogutud tekst (EKM ERA, H I 6, 82/3 (4)). Redigeeris ja murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnas Sika külas elanud Jaan Jakobsoni lauluviis, mille pani 1890. a. kirja Jakob Orav (EKM ERA, EÜS I 112 (5)).
Tõusin hommikul üles ja nägin õues kurge kündmas. Tapsin kure ning viisin ta koju emale küpse
58. Jaan Kiho- Miks on ilmake udune. Merle Karusoo pajatused
Laulutekst on kokku pandud Jaan Kiho poolt. Selle aluseks on Simuna kihelkonnast 1891. a. Julie Sepa kogutud tekst (EKM ERA, H II 11, 965/6 (22)), millele on lisatud nii omaloomingulisi kui traditsioonilisi värsse. Viimased pärinevad Ülo Tedre toimetatud tekstiantoloogiast "Eesti rahvalaulud" (Eesti Raamat 1969–1974). Regiviisi motiividel põhineva laulumeloodia autoriks on Jaan Kiho.
Ilm on udune
57. Anne-Mai Park- Kuldmees. Merle Karusoo pajatused
Teksti aluseks on 1896. a. Ambla kihelkonnast Otto Hintzenbergi kogutud tekst, mille laulis Leenu Tiik (EKM ERA, E 40193). Laulu viisilähe ei ole teada. Seda on lauldud viimastel aastakümnetel ka muude sõnadega ja võimalik, et viis on tuletis ühest või mitmest üleskirjutatud või salvestatud viisist (näiteks Kolga-Jaanist Marie Sepalt salvestatud viis 1937. aastast või üks Karl August Hermanni kogu
56. Kulno Malva- Saks mind soovis soldatiks. Merle Karusoo pajatused
Laulu aluseks on helisalvestus Helmi Rohtlalt Kadrina kihelkonnast Võhma külast, mille tegi Ruth Mirov 1974. aastal (EKM ERA, KKI, RLH 74:2 (11)). Laul ilmus ka raamatus "Lahemaa vanad laulud", mille koostasid Ruth Mirov, Ingrid Rüütel ja Veljo Tormis (Eesti Raamat 1977).
Mõisast määrati mind mereväeteenistusse. Ent ma ei sobi sõduriks – soldatiriided ei istu mulle kuidagi. Sõjaväes pole ka ema,
55. Ülle Kärner ja Ilo Paltser- Ehted varastatud. Merle Karusoo pajatused
Ülle Kärner on õppinud lauluteksti oma vanaisa tädi Matroona Rannaste järgi. Teksti kirjutas üles Voldemar Rannaste Setomaal Mihailova (Meremäe) külas 1937. a. Lauluviisi aluseks on salvestus Ülle vanaisa vanavanaemalt Trossi Matr´olt, salvestas Armas Otto Väisänen Seretsova külas 1913. a. (EKM ERA, ERA, Fon 64 d).
Tõusin hommikul, rõivastusin ja ehtisin end. Siis läksin metsa ning nägin, et seal
54. Mari Lepik ja Ammuker - Olin mina ebe. Merle Karusoo pajatused
Viisi aluseks on Kaarma kihelkonnast 1889. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS IV 237 (330)). Kogujaks David (Tavit) Jakson.
Lauluteksti aluseks on samal aastal Johan Kappeli poolt Kaarma kihelkonnas üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 18, 607/8 (2)).
Ma olin edev ja käbe tüdruk. Külarahvas muudkui imestas: kes on see iludus!? Ema aga kostis vastu: „See on minu tütar. Kes tahab kosja tul
53. Toomas ja Mihkel Kõrvits- Õlut me joome, teist me teeme. Merle Karusoo pajatused
Laulu aluseks on salvestus, millel laulab Viiu Kallas Hanila kihelkonnast Kinksi külast 1968. a. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva (EKM ERA, RKM, Mgn II 1473 e).
Janukustutuseks, töövaeva leevendamiseks ja pühadeks kulub head õlut alati. Seepärast ei hakata õlut pruulima alles siis, kui eelmine laar on otsakorral. Hoolikas õllepruulija teeb seda tööd järjepidevalt ja mõtleb kesvamärja va
52. Leanne Barbo ja Marion Selgall- Kosjaminek. Merle Karusoo pajatused
Laulu teksti on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Joosep Kilströmilt Kuusalu kihelkonnast Pedaspää külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1766/9 (152)). Viis on pärit samasisulisest laulust, mille salvestas Rudolf Põldmäe Kuusalu kihelkonnas 1937. a. Toona olid lauljateks Triinu Ungers, Anna Matvei ja Leena Kröönvalk (ERA, Fon 506 c).
Noormees laulab: nägin neide sirgumas ja hakkasin sala
51. Marion Selgall ja Astrid Uus- Tähemõrsja. Merle Karusoo pajatused
Laulu teksti ja viisi on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Mari Nelbergilt Kuusalu kihelkonnast Kolga-Aabla külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1864/5 (98) ja 2518 (93)).
Salme-neiu magab mäe peal, kus kasvavad lilled. Teda tuleb äratama vend, kes räägib, et tal käisid kodus uhked kosilased – kuu, päike ja täht. Neiu vastab, et ta ei lähe kuule ega päikesele naiseks – need tulevad ja l
50. Epp Margna ja Kadri Kalve- Päike läheb puhkama. Maarja Kangro pajatused
Aluseks on Kadri Katsanilt Kodavere kihelkonnast üles kirjutatud laul, mille kogusid August Liiv ja Johannes Raja 1905. a. (EKM ERA, EÜS II 442 (180) ja EKM ERA, EÜS II 275 (1)).
Veere, päikene, oma õe ja venna juurde. Seal hoitakse sind hellasti peopesal, pannakse kullast ja hõbedast voodisse pehmete patjade ja siidiriiete peale puhkama.
49. Eeva ja Villu Talsi- Kadrilaul. Maarja Kangro pajatused
Teksti aluseks on kaks laulu Sangaste kihelkonnast, millest ühe on kogunud Alfred Mõttus ja Jaan Sossi 1911. a. Lauljateks Eva Emers ja Lotta Anderson (EKM ERA, EÜS VI 336/7 (22)). Teise lauluteksti kogus Elmar Päss 1925. a. Tagula külast, lauljaks Kaarli Villa (EKM ERA, E 56038 (69)).
Viisi aluseks on kadrilaul, mille on 1909. a. Sangaste kihelkonnast kogunud August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõ
48. Jalmar ja Maret Vabarna- Päivlik, pätslik. Maarja Kangro pajatused
Päikeseloitsu salvestasid Kristi Salve ja Igor Tõnurist 1981. a. Vastseliina kihelkonnas Erna Ojapervelt (EKM ERA, Mgn II 3504 (23)). Mitmed pärimuse esitajad õppisid loitsu ära, see levis nii suuliselt kui kirjalikult, sai armastatud lastelauluks ja võeti omaks ka Setomaal.
Päike, tule välja, küpsetan sulle kukli, panen muna sisse. Otsisin, otsisin oraga, sõelusin sõelaga ja nõelusin nõelaga. Pä
47. Silver Sepp koos tütarde Luike ja Emmaga- Kuku, käokene. Leelo Tungla pajatused
Teksti aluseks on Mari Lepalt Häädemeeste kihelkonnast Treimani külast 1909. a. üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS VI 474 (63)), kogujateks Eduard Juhanson ja Artur Martin.
Viisi aluseks on samasisulise laulu meloodia, mille kogus Audru kihelkonnast Karl Ruut (EKM ERA, EÜS V 1409 (1)).
Kuku, käokene, karjastele ja töötegijaile. Kui kägu mulle kukuks, ostaksin talle kolm paari kingi: puust, luust
46. Ahto Kaasik perega- Meri õue all. Leelo Tungla pajatused
Lauluteksti aluseks on Viru-Nigula kihelkonnast 1878. a. Hans Krickmanni poolt kirja pandud värsid (EKM ERA, EKmS 4° 1, 26 (33)), mida on täiendanud ja toimetanud Ahto Kaasik. Viisi algallikas ei ole teada. Sellise meloodiaga lauldi sama laulu 1980. aastate lõpus Ahto sõpruskonnas.
Meie õuel on meri, mille keskel on saar. Saare kaldal on kaev ja selle peal on sammas. Samba otsas on sõel, mille põ
45. Annika Mändmaa pereringiga- Veere, päevakene. Leelo Tungla pajatused
Teksti aluseks on Ann Pulleselt Rõngu kihelkonnast 1909. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, EÜS VI 314 (31)), kogujateks olid August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõttus.
Viisi on 1905. a. Rõngu kihelkonnast Pühastest kogunud Peeter Kurg ja noodistanud Bruusi nimeline muusik (EKM ERA, EÜS II 9 (12)).
Kulu, kallis aeg. Veere, päike, vett ja puude latvu mööda. Veere sinna, kus on mu vend ja õde.
Ka
44. Katrin ja Madli Soon- Imeline maja. Maarja Kangro pajatused
Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnast 1910. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS VII 12 (120)). Kogujaks Jaan Gutves.
Lauluteksti aluseks on sama koguja poolt Rõuge kihelkonnas 1909. a. Ann Kadolt üles kirjutatud värsid (EKM ERA, EÜS VI 32 (52)).
Vene mees raius kuuse- ja männipalke, ehitas kauni elumaja, saunakese. Ehitas selle kuu, päikese ja tähtede veerde. Läks siis vee äärde ja nägi, et
43. Lauri ja Laas Õunapuu- Hambad harvad, mokad paksud. Leelo Tungla pajatused
Laul koosneb kahest episoodist. Esimese teksti aluseks on Hindrek Pahlbergi poolt 1895. a. Harju-Jaani kihelkonnast kogutud värsid Abram Tammelt (EKM ERA, E 15593 (73)) ja Jaan Lepalt (EKM ERA, E 15685/7 (190)). Teise teksti kogus samal aastal Karl Voldemar Rosenstrauch Koeru kihelkonnast (EKM ERA, H III 17, 380 (43)).
Viisi aluseks on Anette Karu laulu lindistus Harju-Jaani kihelkonnast 1957. a.
42. Õie ja Maarja Sarv- Uba ja hernes. Maarja Kangro pajatused
Laulu sõnad seadis kokku Õie Sarv Setomaalt üles kirjutatud tekstidest. Viis on Setomaal üldtuntud, sellega lauldakse mitmeid erinevaid laulutekste.
Külvasin maha ube ja herneid. Seemned ohkasid ja ütlesid: "Ei näe me päikest, oleme mulla ja liiva all, peame siin mitu päeva konutama. Aga ärme muretse, ega me koor kuiva." Tuli vana Peko metsa äärest, vibutas oma tammepuust keppi ja läks taevasse v
41. Kärt Johanson tütardega- Lind Lohutamas. Leelo Tungla pajatused
Laulu teksti pani kokku Kärt Johanson Lõuna-Eestist üles kirjutatud "Lind lohutamas" laulutüübi variantidest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla.
Viis on pärit samasisulisest laulust, mille Urvaste kihelkonnast pärit keeleteadlane Hella Keem oli 1937. a. Kanepi kihelkonnas murdekeelt kogudes õppinud Ann Ismaelilt (1862–1940). Salvestamise korraldas Ottilie Kõiva 1966. a. Eesti Raadio stuudios rahvam
40. Lauri Sommer ja Ütsiotsõ - Järve hääl. Piret Pääri pajatused
Laul on õpitud Natalia (Nati) Tarkuse ja Mikitamäe leelokoori Helmine järgi Vaike Sarve koostatud albumilt "Helmine" (Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum 1999). Lauluteksti täiendas Lauri Sommer Setomaa ja Räpina kihelkonna arhiivitekstide eeskujul.
Jõekene-järvekene, kallis kalarannakene, su ääres on mõnus ja ilus elada. Järves on kuldseid kalu, hõbesaba-hauge ja kuldluid-lutsukesi. Kui tuleb ilus kev
39. Maria Michelson - Õhtul on ilus laulda. Piret Pääri pajatused
Laul on õpitud salvestuselt, mille kogusid Kihnus 1975. a. Ottilie Kõiva, Ingrid Rüütel ja Olav Kiis ning millel laulsid Olga Sutt, Tatjana Vidrik, Marta Pull ja Leida Mätas (EKM ERA, RKM, Mgn II 2723 f).
Laul sellest, kuidas videvikul pärast tööaega kõlab hääl kõige vägevamalt ja kaunimalt. Õhtune niiskus annab ka reaalse akustilise efekti. Kui päike enam ei kuivata ja maale langeb kaste, kannab
38. Tiit Saare ja Lüü - Türr - Kutse videvikule. Piret Pääri pajatused
Laulu aluseks on Kuusalu kihelkonnast Risanda Kravtsovilt 1969. a. salvestatud laulud (EKM ERA, RKM, Mgn II 1608 c, 1608 e ja 1547 c), kogujateks Ingrid Rüütel, Ottilie Kõiva ja Hilja Kokamägi.
Eelkõige põhjarannikul Kuusalu kandis tuntud mänguline regilaul, kus noormees kutsub neidu enda juurde videvikku veetma, neiu aga toob ikka ja jälle põhjuseid, miks ta tulla ei saa. Laul ongi nagu omamoodi
37. Kadri Mägi ja Kadrina Kadrid - Kaasa tervitamine. Piret Pääri pajatused
Lauluteksti aluseks on 1840. aastatel Arnold Friedrich Johann Knüpfferi (1777–1843) kogutud tekst Kadrina kihelkonnast (EKM ERA, E 63138). Viisi aluseks on Kadrina kihelkonnast Elisabet Varilt 1970. a. salvestatud laul "Minu peig on pilliseppa" (EKM ERA, RKM, Mgn II 1843 c), koguja Mall Hiiemäe.
Laul kaugel viibivast kaasast on tõenäoliselt mõeldud eelkõige lähikondlastele. Naine ei pöördu siin m
36. Ain Raal ja Seto Miihi Summ - Ilma veerel. Piret Pääri pajatused
Laulu aluseks on 1972. aastal Setomaal Jaan Sarve ja Kristi Salve kogutud laul vendade Nikolai ja Jaan Johannes Jallai esituses (EKM ERA, RKM, Mgn II 2298 k). Salvestus ilmus ka Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogumikus “Ülgeq ütte!” (1999).
Istusin ilma äärel ning vaatasin kuu servalt – meie vennal oli nii pikk ja tihe rukis, et ei kana nokk ega sea kärss ei mahtunud vahele. Kui ta ko
35. Kulno Malva - Pill ei toida peret. Piret Pääri pajatused
Laul on üles kirjutatud Väike-Maarja kihelkonna laulikult Peeter Tiitsmannilt 1910. a. (EKM ERA, EÜS VII 1855/7 (43) ja EÜS VII 2165 (178)). Kogujad Karl Voldemar Rosenstrauch ja Peeter Penna.
Pidu ja muusika käivad käsikäes – nii nagu praegu, nõnda ka muiste. Pidude juurde on läbi ajaloo ikka kuulunud õlu ja pillimees, peo nael. Pillimees on kõigi lahkete võõrustajate tähelepanu keskpunktis, ilm
34. Oliver Kõrre ja Leigarid - Tee oli viltu. Piret Pääri pajatused
Lauluteksti seadis Tõstamaa, Jõelähtme ja Järva-Jaani kihelkonna arhiivitekstidest kokku Oliver Kõrre (EKM ERA, EÜS X 2030 (273), EÜS VII 1573 (82), E 24925 (10) ja E 26267 (2)). Viisi aluseks on Kuusalu kihelkonnast pärit Jakob Parkase lauldud laul "Hiiut-tiiut tieda mööda" (EKM ERA, KKI, RLH 60:20 (5)), kogujad Ruth Mirov ja Helgi Kihno 1960. a.
Külalaulud alkoholi pruukimisest on tihti eneseir
33. Meel Valk - Hällilaul. Piret Pääri pajatused
Viisi aluseks on Setomaalt Ton´a külast pärit Anne Vabarna laul, mille salvestamist 1936. a. Riigi Ringhäälingus korraldasid Herbert Tampere ja August Pulst (EKM ERA, ERA, Pl 25 A3). Teksti aluseks on lisaks salvestusele Joosep Hurda poolt Setomaalt Vilo külast üleskirjutatud laul, mille laulis Anni, Semmeli naine (EKM ERA, H II 4, 449/50 (187b)).
Äiu-kussu lapseke, väikene. Kussu, lapseke, suure
32. Kairi Leivo ja Laudaukse Kääksutajad - Voki laul. Piret Pääri pajatused
Eestlaulja Kairi Leivo õppis laulu oma vanatädilt Olga Ohtlalt ja Õie Sarvelt, kes omakorda õppis laulu oma vanaemalt Matrjona Suuverelt.
Ketra, vokk, siidi ja vasklõnga, üle tee metsatukka ja sealt söödile, kus tärkab rohi ning harunevad heinad. Peigmees ütles männikust, kaasa sõnas kadastikust: "Koju, koju, noor neiu, kodus on ema suremas ja isa heidab hinge!" Neiu vastab: "Oskan iseenese tarku
31. Meelika Hainsoo - Kalaneitsi. Piret Pääri pajatused.
Sõnade aluseks on Peeter Ruubel-Kõrnitse poolt Halliste kihelkonnas 1889. a. üles kirjutatud laul (EKM ERA, H II 22, 200/3 (89)). Viisi aluseks on Karksi kihelkonnast pärit Mai Mölderilt 1961. a. salvestatud laul "Mine üle, vihmakene" (EKM ERA, RKM, Mgn. II 587 g), kogujad Ellen Liiv ja Ingrid Rüütel.
"Kalaneitsi" on üks kummalisemaid laule eesti müütiliste laulude varamus. Tütarlaps näeb und. Ei
30. Maria Michelson- Uni, tule huigates. Lauri Õunapuu pajatused
Laulu aluseks on Kihnu saarel salvestatud laulud, millest ühe laulis 1959. aastal Lemsi külas Anna Köster, kogujaks Ottilie Kõiva (EKM ERA, RKM, Mgn II 269 b). Teise laulu salvestasid Ottilie Kõiva ja Lilia Briedis samal aastal Rootsikülas Olga Lamendilt (EKM ERA, RKM, Mgn II 272 f).
Laste hällilauludes on uni tihti personifitseeritud müütiline tegelane, keda palutakse või kästakse tuppa tulla ja
29. Leanne Barbo ja Leigarid- Ei ole luba tuulel tulla. Lauri Õunapuu pajatused
Laulu seadis kokku Leanne Barbo, võttes aluseks kaks Kuusalu kihelkonnast kogutud laulu, millest ühe kirjutasid 1911. a. Mai Kravtsovilt üles Karl Viljak ja Gustav Vilberg (EKM ERA, EÜS VIII 2172/3 (460)) ja teise salvestasid Salme Hirrendilt Ruth Mirov, Loreida Raudsep ja Helgi Kihno 1960. a. (EKM ERA, KKI, RLH 60:16 (3)).
Rannarahvas teab, et torm tuleb niikuinii. Keegi ei tea, millal võib tuul
28. Kairi Leivo ja Laudaukse Kääksutajad- Lähme hellad, käime kullad. Lauri Õunapuu pajatused
Aluseks on Peetri kihelkonnast pärit laul, mille teksti ja viisi kogusid 1911. a. Peeter Penna ja Voldemar Rosenstrauch abielupaari Ann ja Toomas Volki käest (EKM ERA, EÜS VIII 488 (41) ja 594/5 (114)).
Teekäigul võib laulda mitmel põhjusel. Laulmine lühendab teekonda ja peletab väsimust, hääl on ka hoiatuseks metsloomadele, kes ei soovi kõndijate teele sattuda. Laulu kaja ühendab lauljat ümbrits
27. Kadri Mägi ja Kadrina Kadrid- Ühtelaulmine. Lauri Õunapuu pajatused
Teksti aluseks on Arnold Friedrich Johann Knüpfferi poolt 19. sajandi alul Kadrina kihelkonnast kogutud laul (EKM ERA, EKÜ, F 232 a1, 159/60 (134)). Laulu viis on pärit samuti Kadrina kihelkonnast, selle kogusid Voldemar Rosenstrauch ja Karl Viljak 1913. aastal Leenu Ahlbergilt (EKM ERA, EÜS X 2529 (61)).
Koos laulmine tekitab tunde, nagu oleksime sugulased, vennad ja õed. See on seesama tunne,
26. Celia Roose ja Karula Naase- Meeleline. Lauri Õunapuu pajatused
Laulusõnade aluseks on M. Lepa poolt Sangaste kihelkonnas 1889. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H III 10, 572/3 (4)). Viisi aluseks on Hargla kihelkonnast Liis Peltserilt 1935. a. salvestatud pulmalaul (EKM ERA, ERA, Fon 439 a), koguja Herbert Tampere.
Pulmalaulikud, olgu pruudi- või peigmehepoolsed, laulsid pulmades kindlaid tegevusi ja rituaale saatvaid ning kirjeldavaid laule. Rituaalsete
25. Urmas Kalla ja Ütsiotsõ- Venna otsija. Paul-Eerik Rummo pajatused
Lauluteksti seadis Setomaa ja Räpina kihelkonna arhiivitekstidest kokku Urmas Kalla. Viisi aluseks on Johannes Raudsepa Räpina kihelkonnast kogutud lauluviis, mille ta saatis Karl August Hermannile 1888. a. (EKM ERA, EÜS IV 634 (1414)).
Laul "Venna otsija" kannab endas mitut tähendustasandit, nagu ka müüdid või muinasjutud. Esimene neist on lihtne argine narratiiv - vend läks tööle, uppus ära või
24. Minni Oras ja Väike Hellero- Vadja kiigelaul. Paul-Eerik Rummo pajatused
Lauluteksti aluseks on kaks vadja laulu, millest ühe kirjutas üles Karl August Engelbrekt Ahlqvist aastatel 1854–1855 Ingerimaal Kattila lähedalt Peen-Rudja külast (Pien Rudd’a/Pieni-Rutja) Anna Ivanovnalt (SKVR IV3 4654) ning teise kogus Axel August Borenius-Lähteenkorva 1877. aastal anonüümselt lauljalt Ingerimaal Kattila lähedalt Mati külast (Mati-čylä/Mattija) (SKVR IV3 4680). Lähteenkorva kir
23. Rein Järvelill ja Seto Miihi Summ- Olin öö läbi üleval. Paul-Eerik Rummo pajatused
Teksti aluseks on 1986. aastal IV Seto Leelopäeval Jaan ja Vaike Sarve salvestatud laul Igor Tõnuristi ja ansambli Leegajus esituses (EKM ERA, RKM, Mgn ER 49 (10)). Viisi aluseks on 1992. a. VI Seto Leelopäeval Värska leelokoori Kuldatsäuk lauldud laul, mille salvestasid Anatoli Garšnek ja Hillar Peets (EKM ERA, RKM, Mgn ER 78 (3)). Mõlemad salvestused ilmusid Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuu
22. Jako Reinaste ja Lüü-Türr- Arg kosilane. Paul-Eerik Rummo pajatused
Laulu teksti panid kokku Lauri Õunapuu ja Jako Reinaste Suure-Jaani kihelkonnast üleskirjutatud sarnastest regilauludest. Viisi aluseks on Suure-Jaanist pärit lauliku Liisa Kümmeli kaks sama laulu esitust, millest ühe salvestas Herbert Tampere 1961. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 518 a) ning teise Ingrid Rüütel 1963. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 879 a).
Laulutüüp "Arg kosilane" räägib arglikust noormehest,
21. Mari Kaisel ja Lummo Kati Leelokoor- Õhtulaul. Paul-Eerik Rummo pajatused
Laul on õpitud 1949. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Anne Vabarna kooriga. Kogujad Richard Viidalepp ja KKI rahvaluule-ekspeditsioon (EKM ERA, KKI, RLH 49:4 (7)).
Laulame hilja õhtul, õhtuvilul veeretame viise. Ennäe seda õnneõhtut, vaat kui tuleb jälle hoolehommik! Õhtu kutsus meil kõik lapsed kokku, hommik on aga nagu võõrasema - ajab hoole peale. Õhtuaeg on ilus ja lahe. Naised, te no
20 Mari Lepik- Paras, paras neitsikene (Pulmalaul). Hasso Krulli pajatused
Laulusõnade aluseks on tekst, mille saatis Jakob Hurdale 1897. a. rahvaluulekoguja Mihkel Lemmerkänd (EKM ERA, H II 58, 363 (1)). Ta oli J. Hurdale saadetud tekstid maha kirjutanud varem ilmunud Kolga-Jaani regilaulude väljaandest "Vana Kannel II” ja esitas need Sõrvest E. W. käest üleskirjutatud laulude pähe. Teksti toimetas sõrve-pärasemaks Mari Lepik, kes kasutas peale M. Lemmerkännu Hurdale sa
19 Kärt Johanson- Metsaligled-metsalagled. Hasso Krulli pajatused
Teksti aluseks on kolm sarnaste motiividega laulu, millest esimese kirjutas 1890. a. Väike-Maarja kihelkonnas üles Johannes (Johann) Reise (EKM ERA, H II 11, 770/1 (58)), teise kogusid Karuse kihelkonnas 1845. a. Jaan ja Juhan Jaanson (EKM ERA, H II 33, 117/20 (80)). Kolmanda salvestas Herbert Tampere 1962. a. Kristjan Kiviloolt Kuusalu kihelkonnast (EKM ERA, RKM, Mgn II 734 a). Kristjan Kiviloo l
18 Margus Põldsepp- Seni, kuni pea otsas. Hasso Krulli pajatused
Teksti aluseks on "Kure eidelt" Lüganuse kihelkonnast 1890. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 3, 650 (263)), koguja Hindrik (Heinrich) Prants. Viisi aluseks on Liisi Rikka laulu lindistus Lüganuse kihelkonnast 1962. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 744 c), koguja Herbert Tampere.
Mu vend hankis omale uhked riided ja hea hobuse ning läks siis Soome sõdima. Soomes päriti temalt: "Kaua sa, mees, oma
17 Lauri Õunapuu- Mardisandilaulud. Hasso Krulli pajatused
Laulu teksti pani kokku Lauri Õunapuu Karula ja Urvaste kihelkonnast üles kirjutatud mardilauludest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla.
Lauluviisi aluseks on Marie Nutilt Rõuge kihelkonnast 1957. a. Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva poolt salvestatud mardilaul (EKM ERA, RKM, Mgn II 106 a) ning Karula kihelkonnast 1909. a. üles kirjutatud mardilaulu viis (EKM ERA, EÜS VI 203 (43)). Viimase kogujateks
16 Tuule Kann- Õhtu ilu. Hasso Krulli pajatused
Aluseks on J. M. Riste poolt Haljala kihelkonnas 1894. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, E 11626/7) ja Kuusalu kihelkonnast 1905. a. Anna-Leena Mikiverilt üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS II 537/8 (40)), kogujad Peeter Penna ja Karl Luud.
Laul neidude laulmisest, mis on nii võimas, et kostab koguni mõisameeste kõrvu. Mõelda vaid, keegi laulab nende metsas! Mõisamehed plaanivad ilutegijaid tüd
15 Andreas Kalkun- Öeldi sõda tulevat. Hasso Krulli pajatused
Aluseks on Setumaalt pärit Anna Kõivu laul, mille salvestas 1922. a. vaharullile soome folklorist ja muusikateadlane Armas Otto Väisänen (SKSÄ A 514/21).
Mida lõoke laulab või linnuke vidistab? Ta laulab lähenevast sõjast. Kuhu me end peidame kui isegi kivid ei paku enam varju? Meid püütakse kinni ja viiakse võitlema. Vaenuaeg on karm ja sõjatee raske kõigile ühtmoodi.
14 Anne Türnpu- Mehetapja. Hasso Krulli pajatused
Laulutekst on kokku pandud Anne Türnpu poolt eri kihelkondade sarnastest lauludest, viis põhineb regiviisi motiividel.
"Mehetapja" on läänemeresoome laulutraditsioonis tuntud ballaadilik verine mõrvalugu naisest, kes tapab oma kaaslase. Me ei saa teada, kas tapetu oli abikaasa või lihtsalt ehaline. Samuti ei saa me iial enam teada, millisel põhjusel mees tapeti või kas selleks üldse oli selget põ
13 Jaak Johanson- Olgem uhked, seiskem sirged. Hasso Krulli pajatused
Lauluteksti aluseks on Gustav Johannes Treumanni 1874. ja 1876 a. Risti ja Harju-Madise kihelkonnast kirja pandud värsid (EKM ERA, EKmS 4° 4, 591 (7) ja H I 4, 171 (29)). Viisi on 1909. a. Karula kihelkonnast Väheru moonatare juures olevalt neljalt naiselt üles kirjutanud August Kiiss (EKM ERA, EÜS VI 196 (7)).
Laul räägib uhketest ja tugevatest meestest, kes on kui kõvad sirged puud - ei paindu
12 Peeter Tooma- Suur härg. Hasso Krulli pajatused
Laulu aluseks on Matthias Johann Eiseni poolt eri kihelkondade lauludest kokku seatud ja hiljem Ülo Tedre toimetatud tekst. Viisi on laulnud Jüri Veissmann Kadrina kihelkonnast, selle panid kirja Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2535 (82))
Laul suurest härjast ja tema tapmisest on tõenäoliselt üks vanematest regilauludest. See on ühtviisi tuntud nii Soome ja Karj
11 Liisi Koikson- Neiu lahkumine isakodunt. Hasso Krulli pajatused
Laulu aluseks on Kuusalu kihelkonnast pärit Miina Lamboti ja Anna Paalbergi laul, mille mille salvestamist Tallinnas Riigi Ringhäälingus 1938. a. Korraldasid Herbert Tampere ja August Pulst (EKM ERA, ERA, Pl. 86 B1).
Eesti pulmades olid pea iga tegevuse juures väga tähtsal kohal laulud, mida esitasid tavaliselt traditsioonilised pulmalaulikud ehk kaasitajad. Laul pruudi lahkumisel oma vanematekod
10 Ando Kiviberg- Venna sõjalugu. Indrek Koffi pajatused
Laulu aluseks on Herbert Tampere toimetatud tekst, laulis Mari Kullamägi Kadrina kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, X 2534 (79), 2502 ja 2694/7 (267))
Kõige noorem vend läheb sõtta ning selleks valmistatakse teda pikalt ette, antakse kaasa toidumoon ja raha. Enne teele minekut tehakse saunagi, seal jagab õde õpetussõnu: "Ära ole esimene ega viim
9 Priit Pedajas- Kurbade kodu. Indrek Koffi pajatused
Lauluteksti aluseks on 1908. a. Mari Metsalt Palamuse kihelkonnast kirja pandud värsid, koguja Hans Karu (Karro) (EKM ERA, EKS 48, 11 (3))
Kus on kõigi kurbade ja väetimate kodu? Kas sellist paika ongi? Seal, kus tuul on teinud toa ja udu on ehitanud uksed.
8 Celia Roose- Ristitud mets. Inderk Koffi pajatused
Teksti aluseks on Anu Tambergilt Haljala kihelkonnast 1891. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 38, 131 (6)), koguja Julius Aleksander Rehberg (Reepärg). Viisi aluseks on Haljala kihelkonnast 1913. a. Tohver Klemborkilt üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS X 1444 (23) ja 1703 (278)), kogujad Julius Mark ja Karl Viljak.
Laas, kus noormees magatas tüdrukuid, hakkab kuivama. Linnudki lõpetavad
7 Meelika Hainsoo- Ehted kadunud. Indrek Koffi pajatused
Aluseks on Peetri kihelkonnast pärit Liisa Renteli laul mille kirjutasid üles Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 932 (1) ja 1007/9 (93)).
Neiu läheb jõe äärde pesema ning jätab oma ehted kaldale. Kuniks neiu peseb, tulevad aga linnud ning viivad ehted ära. Neid läheb nuttes koju ning kurdab oma saatust vanemaile. Ema ja isa lohutavad: "Ära nuta tütreke, küllap tul
6 Mari Kalkun- Jagujee. Pulmalaul. Indrek Koffi pajatused
Laulu aluseks on Hargla kihelkonnast pärit Liis Peltseri laulud, millest ühe salvestasid 1936. a. Herbert Tampere ning August Pulst (EKM ERA, Pl 24 B2) ja teise Herbert Tampere 1935. a. (EKM ERA, Fon 440 c).
See laul on Hargla kihelkonna traditsiooniline nn. makekahja jagamise laul. Makekahi on rituaalne pulmajook, mida pakutakse spetsiaalsest kannust kõigile pulmalistele. Joogi eest antakse vast
5 Lauri Õunapuu- Külma külmetab minuda. Indrek Koffi pajatused
Laulu aluseks on Ann Beileri sõnad ja viis Järva-Madise kihelkonnast, kirja pannud 1910. a. Peeter Penna ja Voldemar Rosenstrauch (EKM ERA, EÜS VII 1606 (124), EKM ERA, EÜS VII 1501/90 (364).
Laul on mehe eneseirooniline pöördumine külma poole: "Küsi, külm, kus on minu kuub ja kasukas ja miks ma niiviisi külmetan, ah? Kas sellepärast, et suvi on möödas? Ega ma kaua külmeta, lasen eidel-taadil tuu
4 Timo Kalmu- Türgi sõja laul. Indrek Koffi pajatused
Aluseks Kristjan Kiviloo laulu lindistus Kuusalu kihelkonnast 1962. a. (EKM ERA, RKM Mgn II 734 a). Salvestas Herbert Tampere.
Laul räägib mehest kes värvatakse Türgi sõtta. Mees räägib: "Asjata kasvatasite mind, vanemad. Oleks võinud mind parem sööta metsloomadele, nüüd pole must enam teile mingit kasu."
Mees viiaksegi sõtta ära. Mingi kavaluse läbi jääb ta ometigi ellu. Veelgi põnevam - ta rik
3 Peeter Volkonski- Raamat Rantsuse sõjast. Indrek Koffi pajatused
Lauluteksti dikteeris Jaan Parm, Kolga kiriku karjamees 1878. a. Kolga-Jaani kihelkonnast, kirja pani Jaan Bergmann (H, Kolga-Jaani 3, 38 (37)). Lauluviisi on kirja pannud Tõnis Leppik Viljandi kihelkonnast 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 124 (4))
Laul räägib Eesti meeste värbamisest tsaari-venemaa sõjaväkke Napoleon I vastu. Mõisas toimub meeste ülevaatus: "Saapad jalast, särgid seljast! Vaatame üle,
2 Kaido Kama- Kiigu liigu. Indrek Koffi pajatused
Aluseks on laulusalvestus Eliisabet Teoselt 1932. a. Urvaste kihelkonnast, koguja Herbert Tampere (EKM ERA, Fon 355 b)
Laev, vii meid sinna saarele, kus linnud söövad kulda ja hõbedat, kus pulmapillimeesteks on koduloomad ning midagi pole nii harilik nagu esmapilgul paista võiks.
1 Liisi Koikson- Kulla kulumine. Indrek Koffi pajatused
Aluseks on laul Emilie Klausilt Jõelähtme kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Gustav Vilbaste 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2152 (25) ja 2035 (268)). Laulu toimetasid Ülo Tedre ja Veljo Tormis. Avaldatud raamatus “Uus regilaulik” (Tallinn, SP Muusikaprojekt 2007).
Laul räägib neidudest kiigel. Neidude laulmist ja kiikumist on imetlema tulnud teised külatüdrukud kes aga ei julge kiigele tulla. Kii
