Iga naine on lugu
Ajakirja Eesti Naine podcast „Iga naine on lugu“ uurib saatejuht Piret Kooli erinevate inspireerivate naiste elu, ilmavaadet ja lugusid.
Episodes
Tiiser | Liis-Katrin Avandi: usaldan elu, sest täna on nii ja homme on naa
Liis-Katrini elus ja peres on armastust alati olnud väga palju. Isegi kui kõrvalt vaadates on pilt hoopis nukram tundunud. „Olen isegi mõelnud, et kui seda armastust mahub ühte perre, ühte majja ja ühtede inimeste vahele nii palju, siis see saab muutuda ju ainult suuremaks. Armastust tuleb nii justkui juurde,“ arutleb naine pöördelistele eluhetkedele tagasi mõeldes.ATH diagnoosist, kõigist tema ko
Tiiser | Evelin Samuel-Randvere abielu purunemise järel: Johan süstis minusse eneseusku. Nii on ja nii jääb
Seekord on taskuhäälingu „Iga naine on lugu“ stuudios Evelin Samuel-Randvere, kes peab väga lugu sünnipäevadest ja sätitud kodust. Ta armastab ilu ja loob seda ka ise igal moel maailma juurde. Just nüüd on tal käsil isiklik juubeliaasta. Nii tormab ta vaibumatu kirega mitmes valdkonnas, veebruaris jõuab kuulajani tema uhiuus heliplaat.Kuid mis toob Evelinile täna päriselt leiva lauale, miks purune
Tiiser | Stilist Kenneth Bärlin: ebakindlust ja tabusid kohtan oma töös väga palju
Seekord on taskuhäälingu „Iga naine on lugu“ stuudios selle sarja teine meessoost külaline – Kenneth Bärlin, ja ehkki ta on nägupidi ehk meile võõras, oleme me kõik näinud tema töid. Võtame või Eurovisiooni laval seisnud Viis Miinuse või teleekraanil särava Taukari. Kuid tema käejälg on näha ka filmikostüümides, sõudel ja reklaamides. Ta riietab nad kõik just neile sobival või konteksti kuuluval m
Tiiser | Liis Lemsalu: nüüd olen kodu väga mitmes mõttes, ka passis
Liis Lemsalu on rääkinud juba palju, kuid sellist intervjuud ei ole ta varem ometigi andnud. Sest nüüdseks on ta olnud täpselt kaks aastat ema, kes elab päriselu pärismaailmas. Ja tema peegelpildist vaatab talle hommikuti otsa korraga kolm naist.„Lapsesaamine loksutas väga paika mu moraalse kompassi,“ lausub laululooja kindlalt ning tunnistab, et juba mõnda aega näeb ta peeglisse vaadates tüdruku
Tiiser | Anni Arro modellikarjäärist: oled küll mega ilus, aga kui sul ikkagi ajus on tühjus, siis oledki üsna tühi. Ja ega tühjusega kaugele ei jõua
Ei ole enam uudis, Anni Arro avas taas üle mitme aastat kohviku, mis toob Tallinna kesklinnas lauale gurmaanidele meelepärased maitsed. Kuid uudis võib olla nii mõnelegi hoopis naise nimega seonduv lugu. Sest jah, ühel väga ootamatul põhjusel on tema päritoluperekonnanõukogus käivitunud maine päästmise operatsioon. Eesti Naise vestlussarjas „Iga naine on lugu“ kõneleb Anni seekord ka hoopis uuel m
Tiiser | Grammy võitjast koorilaulja Annika Lõhmus: olen abielus korraga kahekümne viie inimesega
Saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on kutseline koorilaulja, sopran Annika Lõhmus, kes pea veerand sajandit on rikastanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori kõlapilti. Lõppevat aastat kirjeldab ta kui üht oma tööelu hullumeelsemat, sest ainuüksi viimaste nädalate jooksul on ta koos oma 25 kolleegiga teinud maakerale ringi peale. Ehkki kohvrit pakkides veeretab ta aeg-ajalt kolleegi loodud neljas
Tiiser | Janne Fridolin elu valusaimad rajad: loodan väga, et ma ei ole kellelegi haiget teinud
Taskuhäälingus „Iga naine on lugu“ avab laulupeodirigent, koorijuht ja nelja lapse ema Janne Fridolin oma elu kõige sügavamaid kihte – hetkest, mil ta sai teada silmamelanoomi diagnoosist, kuni tänase tänutundeni iga elatud päeva eest. Tema aus ja helge jutuajamine Piret Kooliga näitab, kuidas haigus võib muuta elu, kuid mitte kustutada usku, armastust ega elujõudu.Piret Kooli seekordne vestlus vi
Tiiser | Ettevõtja hingega Jana Ruubel: karjäär ei ole minu jaoks üldse oluline. Oluline on rahulolutunne, mis mu sees tekib
Taskuhäälingu „Iga naine on lugu“ saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on Jana Ruubel, kes Eesti Naise lugejale sai tuttavaks juba enam kui kümme aastat tagasi. Tollalgi oli ta ettevõtja hingega ning koos fotograaf Hele-Mai Alamaaga valmis nii 2015. aasta parim kokaraamat. Praegu juhib Jana Pärnu haridusametit ja astub mitmest arvestatavast diplomist hoolimata taas kooliteed. Pere nimel tehtud
Tiiser | Kristliku kooli juhataja ja peapiiskopi abikaasa Egle Viilma esimene pikem isikuintervjuu: see on klaasist majas elatud elu
Eesti Naise taskuhäälingu saatejuhi Piret Kooli seekordne külaline on Egle Viilma, kel on meie ühiskonnas kanda kaks märgilist rolli: ta on kristliku kooli juhataja ja peapiiskopi abikaasa. Või nagu ta ise ütleb: see on klaasist majas elatud elu. Mida selline elu tegelikkuses tähendab ja kuidas Egle Viilma ennast neis rollides tunneb, sellest ta oma esimese pikemas isikuintervjuus räägib.Osa saame
Tiiser | Yonikunstnik Rannar Laur: Yonikunstnik Rannar Laur: mind on naise keha alati huvitanud ja kõige paeluvam on see osaliselt varjatuna
Eesti Naise vestlussari „Iga naine on lugu“ läks esimest korda eetrisse viis aastat tagasi – 23. oktoobril 2020. Ja ehkki tollest ajast on külalisi võõrustanud mitu erinevat saatejuhti, on kõik sarja väisanud külalised olnud naised. Alanud hooajast teeme teisiti ja iga seitsmes vestlus on plaanitult mehega. Saatejuht Piret Kooli seekordne vestluskaaslane on kunstnik, fotograaf ja kahe päris erilis
Tiiser | Mari-Liis Jakobson: välimus on inimese puhul potentsiaalne eelis
Saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson. Valimistele eelneval ajal küsime meiegi, miks on nii vähe naisi poliitikas. Ja kas naised tõesti lasevad poliitikas ennast halvasti kohelda. Kuid räägime ka suunamudijatest, läbipõlemisest ja sellest, miks keegi ikka aegajalt meile meie sugu meelde tuletab.Eesti Naise taskuhääling „Iga na
Tiiser | Liisu Lass tormilisel ajal emaks saamisest: sellise idanaabri pärast ei saa ju oma elu jätta elamata
Eesti Naise taskuhäälingu saatejuhi Piret Kooli seekordne külaline on viiekuuse Gustavi ema, kes oma välimuse on pärinud vanaemalt ja kelle elu tähtsaim märksõna on lapsest saadik olnud turvavõrgustik ehk lähedased, kelle hoolde saab ta anda nii ennast, oma mured kui ka pisipoja.Üldsus tunneb Liisut ennekõike teleekraanilt. Ta on ajakirjanik, kes soovis teha raadiot, ent juhib telesaateid ja kelle
Tiiser | Kristina Birk-Vellemaa: naiseks olemine ja selle väljendamine on minu jaoks mäng
„Kuule, sa küsid nii lihtsaid asju, aga nendel on nii keeruline vastata, sest et need on nii mitmekihilised asjad,“ naerab taskuhäälingu seekordne külaline Kristina Birk-Vellemaa.Ta ei ole varem eriti enda isiklikust elust rääkinud ja vestluse lõpuks saab kuulaja lähemalt tuttavaks inimesega, keda peamiselt tunneme läbi tema seksuaalnõustaja ja seksuoloogi töö ja antropoloogiaeriala. Kristinal on
Tiiser | Mari-Leen Kaselaan: õppisin üsna varakult, et liiga palju kiinduda ei ole mõistlik
See võib olla mõnevõrra üllatav kuulda, et Mari-Leen on juba enam kui 30 aastat hobustega tegelnud. “Hakkasin juba lasteaias käima ratsutamistrennis, ja ehkki nii väikest alguses üldse võtta ei tahetud, siis kuidagi me mind sinna sisse kauplesime,” meenutab naine, kelle lapsepõlv möödus suuresti Luunja tallides. “Mu vanaema elas tallide kõrval ja kõik oma vabad hetked ma seal töllerdasin. Ja ehkki
Tiiser | Andra Teede: naised on sageli sellised meeldidatahtjad
Eesti Naise taskuhäälingu seekordses osas räägime Andraga muuhulgas perevägivallast, publikumenust ja emarollist – seda nii tema enda kui ka eesti naise näitel. Andral on see võimalus, sest dokumentalistina on ta ju sadadega kõnelnud.Peamisena toob naine välja selle, kuidas eesti naine püüab kõiges meeldida. „Mul on tõesti selline tunne, et naised kipuvad hästi palju painduma mingitele ootustele a
Tiiser | Ingrid Peek: isa õpetas mulle, et lahkuda tuleb siis, kui aktsiad on veel kõrgel
Eesti Naise taskuhäälingu sari „Iga naine on lugu” alustab uut hooaega ja avaosa külaline on sarja eelmine saatejuht Ingrid Peek, kes annab mõttelise teatepulga üle Piret Koolile.Ingrid on üle 17 aasta teinud tööd, mida iseloomustavad kolm märksõna: mikrofon, kõrvaklapid ja erineva suurusega stuudiod. „Natuke oli kurb see Eesti Naise poolt avanenud uks sulgeda, sest see oli väga meeldiv ja inspire
Liisa Kivi: loominguga tegelemine maandab ärevust
Liisa Kivi on kunstiõpetaja ja arengutreener. Akadeemias Nord õppis ta psühholoogiat, Eesti Kunstiakadeemias vabasid kunste. Lisaks täiendas ta end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias ühe semestri skulptuuri vallas. Praegu jätkab ta kunstiõpetaja magistrikraadi õpinguid Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM). Ta on õppinud ka EBS-is arengutreeneriks (Executive Coaching).
Liis Orav menopausi revolutsioonist: üleminekuaeg on vältimatu, aga sellega kaasnevad kannatused mitte
Liis Orav on integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja. Pärnu Humanitaargümnaasiumist sai alguse innukus püüelda kõrgete väärtuste poole. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat ning aastaid hiljem laste kõrvalt ka Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis turismi ja hotellimajandust, mis jäi pooleli äkki tekkinud tõsiste terviseprobleemide tõttu, mis viisid ta omakorda terviseteemade
Mari Lakspere: füüsiline välimus on meie materialiseerunud energia
Mari Lakspere on holistiline iluekspert. Ta on õppinud ärijuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis ning omandanud magistrikraadi moevaldkonna juhtimise erialal Pariisis Institut Français de la Mode’is. Mari elas pikalt Pariisis, kus töötas mitmete prestiižsete moemajade, sealhulgas Givenchy, YSLi, Nina Ricci, Diori ja Alaïa heaks ning omandas rikkaliku kogemustepagasi kõrgmoe valdkonnas. Peale seda teg
Joan Hint: emadus on mind õpetanud armastama ennast ja oma keha
Joan Hint on moedisainer ja sotsiaalselt tundlik loovisik, kes püüab oma töö ja sõnavõttude kaudu mõjutada maailma positiivses suunas. Tema lähenemine keskendub eetilisele moele, sotsiaalsele õiglusele ja keskkonnateadlikkusele.Ta on Eesti ühe hinnatuima jätkusuutliku moebrändi GUILD üks loojatest, disainer, loovjuht ja visionäär. Väikest Joani inspireerisid väga ajaloolised kangelaste lood ning n
Grete Arro: õuesolemine peaks olema laste inimõigus
Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog. Magistri- ja doktorikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolist. Teadurina töötas ta enne Tartu Ülikoolis, nüüd Tallinna Ülikoolis, haridusspetsialistina on ta töötanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema uurimishuvid on peamiselt seotud psüühikaga ja õppimise eri aspektidega, peamiselt mõtlemise arengu, väärmõistete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooniga, ü
Karolin Kuusik: pimedate alade välja valgustamine on see, mis mind sütitab
Karolin Kuusik on moekunstnik, stilist ja moeajakirjanik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Moedisaini osakonna. EKA-s on ta andnud ka loenguid popmuusika stilistikast. Alates 2001. aastast on ta töötanud erinevates ajakirjandusväljaannetes: Stiina, MiMi, Cosmopolitan ning on täna ajakirja Anne&Stiil ilu- ja moetoimetaja. 24 aastat on ta teinud ka stilistitööd, tema käe all on stiiliedendu
Rea Lest: laval ja kaamera ees kaovad isiklikud mured ja tabud justkui ära
Rea Lest on näitleja, kes on lisaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolile õppinud aasta ka Tartu Ülikoolis kunstiteraapiaid. Peale lavakat asus ta tööle teatrisse NO99, kus töötas neli aastat ning osales paljudes lavatustes, teiste seas ka näiteks “Savisaar”, “Tüdruk, kes otsis oma vendi”, “Kõnts”, “Pööriöö uni”, “Revolutsioon”, “Hüsteeria”, “Unistajad” jpt. Täna on ta vabakutseline
Eva Truuverk: unistus on väga oluline asi, mis peab sul igaks juhuks tagataskus olema
Keskkonnateemalistele suurettevõtmistele pühendunud Eva Truuverk räägib Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ sellest, et raske aeg on just õige hetk unistamiseks, et oleks mingitki lootust, et tulevik tuleb ja soovitab kõigil arendada endas kaose talumise võimekust.„Meil on vaja mingitki majakat öös, et tulevik tuleb ja on parem kui meie tänane kriisides ja kiiretes muutustes maailm. Oleme ta
Anne Kleinberg: ainult sudokudega me oma elu ei päästa
Anne Kleinberg on laste-ja noorukite psühhiaater. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast on pärit ta psühhiaatria doktorikraad. Oma teadustöös keskendus ta peamiselt depressiooni levimuse, sellega seotud tegurite ja abi otsimisega seotud teemade uurimisele. Laste- ja noorukite psühhiaatrina on ta töötanud alates 2001. aastast. Suurema osa oma tegutsemisest on ta töötanud Tallinna Lastehaiglas, kus ta o
Maarja Johanna Mägi: mida rohkem tuleb meie ellu tehnikat, seda enam vajab inimese hing inimlikkust
Maarja Johanna Mägi on näitleja. Ta õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Peale kooli lõpetamist läks ta tööle Vanemuise teatrisse, kus oli trupi koosseisus aastatel 2020-2024 ning mängis paljudes lavastustes, nagu näiteks Ibseni “Nukumaja”, Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, Lindgreni “Vennad Lõvisüdamed”, Vilde “Pisuhänd”, Orwelli “1984” jpt. Ta on mänginud ka Tartu Uues Teatris
Marie Pärkma: korrastades oma elu ära, saad aru, mida sa üldse elult tahad
Marie Pärkma on elukutseline korrastaja ja produktiivsuskonsultant ning ettevõtja. Ta on õppinud Sindi Gümnaasiumis, Pärnu Koidula gümnaasiumis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Kodulinnas Pärnus omandas ta ka kutsehariduse:Marie on varasemalt töötanud sekretär-juhiabina notaribüroos ja raamatukoguhoidjana Sindi raamatukogus. Hetkel on ta ettevõtjana iseenda tööandja ning tegeleb korrast
Aigi Vahing: miks ei võiks terve elu olla nagu laupäev?
Aigi Vahing on olnud Eesti avalikkuse huviorbiidis juba aastakümneid. Tema mitmekesine karjäär on hõlmanud meediat ja meelelahutust, olles kommunikatsiooniekspert, autor, raadio- ja telesaadete juht ning turundus- ja suhtekorraldusjuht. Ta on paljudele meelde jäänud noortesaate ZTV ja “Eesti otsib superstaari” saatejuhina ning tema autobiograafiline romaan “Valik” kandideeris parima debüütromaani
Sandra Sillamaa: elu on nagu slackline’i peal kõndimine
Sandra Sillamaa on üks tänase Eesti pärimusmuusika sümboleid – muusik, keda teame peamiselt torupillimängijana ansablist Trad.Attack! koos Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubliga. Aga lisaks sellele ka bändidest Paabel ja Ro:Toro, ta on kaasa löönud veel ka muusikalistes kollektiivides Svjata Vatra, Trostan, Noored Moosekandid, Da Fanki Prodzekt, Akkab Tulema. Trad.Attack! on esinenud kümne aastaga 39 rii
Maire Aunaste noortele: Ärge tahtke olla keegi teine, saage iseendaks ja julgege olla ise!
Maire Aunaste on ajakirjanik ja teletegija. Ta on õppinud Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimist, ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadinäitlejaks-konferansjeeks ning Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Pärast ülikooli lõpetamist läks ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas kõigepealt „Aktuaalse kaamera“ toimetajana, seejärel juhtis saateid „Öö-TV“, „Hommiku TV“, „Teateid tegeli
Anett Kontaveit: kui oled nõus oma unistuse nimel palju vaeva nägema, siis on tõesti kõik võimalik
Anett Kontaveit on Eesti tenniseajaloo säravaim täht, kes on saavutanud maailma edetabelis teise koha, olles sellega esimene eestlanna, kes on jõudnud nii kõrgele tasemele. Ta on lõpetanud Audentese Spordigümnaasiumi ning õpib Indiana ülikoolis kaugõppes psühholoogiat. Tennisega alustas Anett kuueaastaselt kui tema ema ja treener Ülle Milk suunas ta varakult spordimaailma. Kontaveidi tippsportlase
Annely Peebo: tähtis on olla sisemiselt rikas ja töökas , siis on õnnel ja ka edul teine väärtus
Annely Peebo on ooperiprimadonna, kes elab ja töötab Viinis, Austrias. Hinnatud metsosopran õppis Tallinna Muusikakeskkoolis koorijuhtimist ja klaverimängu, seejärel Viini Muusika ja Lavakunsti Ülikoolis kammerlaulu ja ooperilaulu. Tema karjäär algas Eesti Filharmoonia Kammerkooris, aga juba 1997. aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis „Rigolettos“ ja Rahvusooperis “Hans ja Gretel” etenduses ning
Kristiina Ehin: püüan näha inimese hinge
Kristiina Ehin on kirjanik ja laulukirjutaja. Ta on Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluulele magister ja on kuulub kirjandusrühmitusse Erakkond. Tema sulest on ilmunud kümme luulekogu, näiteks üksikul Mohni saarel kirjutatud „Kaitseala“ ja viimased teosed „Janu on kõikidel üks“ ja „Janu on kõikidel kaks“, ning pool tosinat proosaraamatut, sh romaan „Paleontoloogi päevaraamat“.Viimane romaan
Ene-Liis Semper: kunstnikuna tegelen kogu aeg tähendustega
Ene-Liis Semper on tunnustatud kunstnik ja lavastaja, kelle looming ühendab kujutava kunsti ja kaasaegse teatri praktika. Kujutava kunstnikuna, eelkõige video- ja performance’i alal, on ta üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti loojaid, kes on osalenud oma töödega prestiižsetel näitustel ja sündmustel, muuhulgas nüüdiskunstifestivalil „Manifesta“ ja Veneetsia biennaalil. 2012. aastal hõlmas tema isi
Sajandi Eesti naine Ita Ever: ta oli meie kõigi oma, kõigi näitleja. Sellepärast teda jätkuvalt armastataksegi
Võimatu on selgitada või sõnadesse panna, kuidas kujunes Ita Everist Eesti teatri läbi aegade armastatuim näitlejanna. Või miks oli tema valimine sajandi Eesti naiseks kindel juba enne, kui selleteemaline küsitlus üldse välja kuulutati. Selles, et ta mõlemat tiitlit väärib, ei kahtle ilmselt keegi.Ita Everi fenomenist räägib ajakirjanik Margit Kilumetsaga ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Lii
Sajandi naine 2. koht – Anne Veski: kui elu pakub veel midagi toredat, mina vastu ei hakka
„On nagu on. Teeme ära ja ei vingu!“ See on Anne Veski elu moto, mis kandnud teda läbi enam kui viiekümne lava-aasta. Palju ilusat ootab aga veel ees, sest Anne teine elutõde kõlab: ära iial ütle iial...Ingrid Veidenbergiga Anne Veski populaarsusest ja fenomenist räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.
Sajandi naine 3. koht – Kaja Kallas: tugi teistelt naistelt on alati olnud erilise väärtusega. Ja omalt poolt olen alati toetanud teisi naisi
Õigupoolest peaks Kaja Kallas olema saja aasta Eesti mõjukaimate naiste edetabelis esimesel kohal. Ta on ainus, kes on pidanud kandma vastutavat rolli äärmiselt keerulisel ajal ja juhtima riiki. COVIDi-kriis, vaktsineerimine, kütte- ja elektriarved, sõda, sõjapõgenikud. Ilmselt on Kallas Mart Laari ees kõige raskemate aastate peaminister üldse. Kui teha samasugune küsitlus viie aasta pärast, mil K
Sajandi naine 4. koht – Kihnu Virve hoomamatult suur pärand. Lapselaps Raina: „Püüdsime alati olla kõigi jaoks olemas.“
Järsumäel Virve majas ripub tänini seinal Virve vardakott, nii nagu ta selle sinna käest pani. Vaid mõnel korral on tütretütar Raina Kiviselg võtnud sealt pudenevate lehtedega märkmiku, et mõne laulu sõnu üle vaadata. Siis aga jälle tagasi pannud, endal klomp kurgus.Raina vanaema pärand on hoomamatult suur. Üks asi on tema laulud, teine jälg, mille jättis oma kordumatu ja särava isiksusega.Bianca
Sajandi naine 5. koht – Leelo Tungal: kui tekib olukord, kus ei tea, kas vihastada või naerda, siis tasuks valida naermine
Leelo Tunglast mõeldes kipub ta silme ette ilmuma ühel kindlal moel – istudes laua taga, ümbritsetuna hulgast lastest või noortest, ees raamatud, mida ta ette loeb või kuhu autogramme annab.Kui mõiste armas kirjanik kirjandusmaailmas ametlikult kehtiks, oleks Leelo tiitlile üks peamisi pretendente: just nii mõjub tema leebus, emalikkus ja elutarkus. Kuid muidugi jääks pilt ühekülgseks, kui me ei l
Sajandi naine 6. koht – Marju Lauristin. Teleajakirjanik Eeva Esse-Sõõrumaa: „Suuresti tänu talle minust ajakirjanik saigi.“
Marju Lauristin kui mõjukas mõtleja. Poliitik. Sotsiaalteadlane. Kõik õiged märksõnad, kuid õnnitlema kutsun õpetajat mõned ta „lapsed“ – Eesti ajakirjandusõppes on Lauristin, tudengisuus Marjustin, elav legend.Sajandi Eesti naisest Marju Lauristinist kõneleb ajakirjanik Liis Auväärt. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.
Sajandi naine 7. koht – Helgi Sallo: mängulust on minus paganama kõvasti sees
Ita Ever ütles kord Helgi Sallole, et viimase elu on ju ehtne Tuhkatriinu-lugu. Kunagisest kokapiigast sai särav lavatäht ja kogu rahva lemmik.Helgi Sallost kõneleb teda Eesti Naises portreteerinud Tiina Kruus. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.
Sajandi naine 8. koht – Anu Raud. „Kui Eesti otsiks oma maaema, siis temast õigemat kandjat sellele tiitlile poleks.“
„Olen hinges kunstnik, aga ma tunnen, et mu töö läheb korda ja on arusaadav ka lihtsatele inimestele,“ on Anu Raud öelnud.Kui president Alar Karis kaks aastat tagasi Kanadas uut Eesti saatkonnamaja avas, oli tal kingituseks kaasas Anu Raua vaip. Mustal taustal näpunööritehnikas joonistus. Mulgi kuuest inspireeritud vaip õhkab nüüd väljapeetud ametiruumis soojust. Kuidas on õnnestunud värvilise lõn
Sajandi naine 9. koht – Kersti Kaljulaid: naine on karm märksa madalama nivoo peal kui mees
Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja intervjueerib ajakirjanik Marju Himmat, kuidas sündis sajandi naise sarja lugu Kersti Kaljulaidist.
Sajandi naine 10. koht – Doris Kareva: lapsest peale teadsin, et mu sisemine vanus algab kolmekümneselt
Doris Kareva luule läbistab, mässib siis endasse ja viib kaugele ära. Kuhu? Inimeste hinge ja luuleajalukku.Taskuhäälingus intervjueerib Eesti Naise peatoimetaja Mari-Liis Helvik ajakirjanik Anu Merilat.
Piret Järvis-Milder: Eesti on kõikide võimaluste maa
Piret Järvis-Milder on teleajakirjanik ja muusik. Ta õppis Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis meedia ja suhtekorralduse erialal, hiljem täiendas end Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal. Muusikuna saavutas Piret tuntuse ansambli Vanilla Ninja liikmena, kus ta mängib kitarri ja laulab. Bänd saavutas rahvusvahelist edu ning esindas 2005. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Šveitsi
Ämmaemand Ingrid Kaoküla: kõige paremini sünnitab kõige julgem lahtilaskja, kes oskab lõdvestuda, mitte kõige kõvem punnitaja
Ingrid Kaoküla on ämmaemand, kes on pühendanud oma karjääri naiste tervise edendamisele ja loomulikust sünnitusest teavitamisele. Ta õppis Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes. Seda ametit peab ta alates 1987. aastast, alustades maal perearstikeskuses ehk Raasiku maa-ambulatooriumis, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Ingrid
Evelin Võigemast: kultuur viib meid maailmakaardile ja teeb meid suuremaks
Evelin Võigemast on näitleja. Ta on lõpetanud Tallinna Lastemuusikakooli klaveri erialal ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu. Ta töötab Linnateatris, aga on mänginud külalisnäitlejana ka Estonias, Vanemuises, Vaba Laval, Von Krahlis ja Kinoteatris, Vanalinnastuudios, Nukuteatris. Evelini näitlejameisterlikkust oleme lisaks arvukatele teatrietendustele saanud nautida ka palju
Mari-Liis Rüütsalu: mugavustsoonis lilledel hõljudes arengut ei toimu
Mari-Liis Rüütsalu on Ekspress Grupi juhatuse esimees. Ta on õppinud majandust ja täiendanud end jooksvalt meedia, avalike suhete ja juhtimise vallas. Mari-Liis alustas oma tõsisemat karjääri Estravelis, kus ta töötas kokku pea 15 aastat. Alustades projektijuhi ametist ning lõpetades juhtides turunduse- ja tootevaldkonda. Siis suundus ta täiesti pea ees meediasse. Esmalt puhtalt online-uudisteport
Helena Väljaste: tähelepanu on meie supervõime
Helena Väljaste on psühholoog ja teadveloleku õpetaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ning lisaerialana avalikke suhteid ja imagoloogiat. Helenat kütkestab hea vaimse vormi ja suurepäraste nõustamisoskuste valdkond. Ta on oma väljaõpet täiendanud mitmetel mindfulnessi ehk teadveloleku, enesesõbralikkuse, motiveeriva intervjueerimise, kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja palj
Tiina Lokk kultuuridiplomaatiast: kui riigid ei saa enam suheldud, siis kultuuritegijad loovad sillad
Tiina Lokk-Tramberg on Pimedate Ööde Filmifestivali direktor, Eesti filmindustegelane ja -õppejõud. Ta õppis Moskvas Rahvusvahelises Filmiinstituudis filmiteooriat ja -kriitikat. Filmimaailmas on ta töötanud paljudel ametikohtadel, alustades filmilevi- ja reklaamifirmast Meedium, seejärel Tallinnfilmi stuudios käsikirjatoimetaja ja kunstinõukogu aseesimehena, ta on olnud peatoimetaja filmiajakirja
Anni Arro sügislemmikud – särtsakas kõrvitsasupp ja Tarte Tatin õunakook
Anni Arro on kokaraamatute autor ja kokk. Ta alustas oma kokandusalast teekonda Itaaliast Iesi linnast, kus õppis Slow Food Cooking School’is itaalia köögi põhitõdesid. Tema sulest on ilmunud üheksa kokaraamatut: „Saiad, pirukad, suupisted“, „Haapsalu kohvikuid ja retsepte“, kaks osa sarjast „Sepamaa talu köök“, „Itaalias, Pelgurannas ja Sepamaal“, „Toidupäevik“, „Parimad palad“, lastele „Roosaman
Birgit Kermes: probleemid on tegelikult ka lahendused
Birgit Kermes on koolitaja ja kommunikatsioonijuht. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas avalikkussuhete ja teabekorralduse erialal. Koolitajana, treenerina ja konsultandina on ta töötanud alates ülikooli kolmandast kursusest, on andnud kommunikatsioonikoolitusi, konsulteerinud erakliente, lahendanud kriise või treeninud inimesi selgelt oma sõnumeid edastama. Samut
Katariina Unt: see, mis toimub noortega, on kohutavalt problemaatiline
Katariina Unt on näitleja, kes on oma loomingulist annet väljendanud ka läbi lavastamise ja tantsu. Ta õppis Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris ning töötas Tallinna Linnateatris ja VAT Teatris ning vabakutselise näitlejana mujalgi. Ta on mänginud paljudes filmides, näiteks „Jüri Rumm“, „Somnambuul“, „Libahundi needus“, „Püha Tõnu kiusamine“, „Kirjad Inglile“, „Idioot“, „Polaarpoiss“, „Nove
Kertu Moppel: kunst ja kultuur teevad meist inimesed
Kertu Moppel on lavastaja, näitleja, stsenarist. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Näitleja ja lavastajana on ta töötanud Rakvere Teatris ja Draamateatris, lavastanud on ta ka Von Krahli Teatris, Tartu Uues Teatris ja Vaba Laval. Tema tööd on tunnustatud Ants Lauteri nimelise auhinna ja Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga. Näi
Epp Kärsin: eluterve enesearmastuse leiad kui tuled peast südametasandile
Epp Kärsin on koolitaja, kelle peamiseks teemavaldkonnaks on teadlik seksuaalsus, intiimsus, naudingud, seksuaaltervis ja inimsuhted. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri, kust on saanud ettevalmistuse seksuaalsuse alustele, anatoomiale ning füsioloogiale. Aastaid töötas ta treenerina ja tantsuõpetajana ning on tegelenud ka ülekaalus inimestega. Täiendanud on ta end Holistika Instituudis, Hi
Eva Luigas: aed on keskkond, kus su vaim puhkab
Eva Luigas on aiandusajakirjanik ja ajakirja Maakodu tegevtoimetaja. Ta on töötanud ka ajakirjades Kodukiri, TervisPluss, Eesti Naine, teinud saateid Vikerraadios ja Eesti Televisioonis, olnud ajakirja Aed peatoimetaja ning tema aiatarkusi kuuleb podcastist „Eva Luigase kõnetraat“.Eva on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, Tallina Kõrgemas Majanduskoolis rahvusvahelist ärijuhtimi
Ingrid Lukas: muusika on minu jaoks vahend maailma mõistmiseks ja mõtestamiseks
Ingrid Lukas on muusik, laulja ja lugudekirjutaja, muusikaterapeut, hääleuurija, helimüstik. Alates kümnendast eluaastast on ta elanud Šveitsis. Muusikat on ta õppinud Zürichi Kunstide Ülikoolis, Berliini Kunstiülikooli magistrantuuris omandas ta muusikaterapeudi eriala ning on end täiendanud New Yorgis.Muusikaterapeuditööd tegi ta Šveitsi taastusravikliinikus, peamiselt psühhosomaatiliste problee
Kris Lemsalu: absurditunnetus ja huumor on mul kogu aeg olnud ellujäämismeetodiks
Kris Lemsalu on kunstnik. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, täiendas end Taani Disainikoolis ja Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Tema loomingut on esitletud näitustel Eestis, Austrias, Ameerikas, Mehhikos, Ühendkuningriidis, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Itaalias, Soomes, Rumeenias ja mujalgi ning tema teoseid on mitmes muuseumi-ja erakogus. 2019. aastal esindas ta Eestit 58. Veneetsia k
Tiina Saar-Veelmaa: maailm ei luba meil enam elada lollina
Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog ja tööõnne uurija, kes on 23 aastat pühendunud teemale kas ja kuidas oma karjääris ehk rahuldustpakkuvas eneseteostuses leida rõõmu. Psühholoogiat õppis ta Audentese Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnast pärineb tema magistrikraad ning ta on end täiendanud väga paljudes psühholoogiaga seotud valdkondades ja teemades, alates Soomes õpitud Meisner
Olga Temnikova: galerist on kunstniku mänedžer, kes on temaga pidevas dialoogis
Olga Temnikova on galerist, kes koos partneri ja abikaasa Indrek Kaselaga asutas 2010. aastal Temnikova & Kasela galerii. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ja maali, on lapsena võitnud üle-eestilisi kunstikonkursse. Peale ülikooli töötas ta mõnda aega disainerina. Sellest hetkest, kui galerist Piia Ausman kutsus teda ArtDepoosse tööle, tundis Olga, et galeristi amet on ju
Liisa Vurma: vanematena me kõik rikume oma lapsed mingil määral ära
Liisa Vurma on disainistrateeg ja arengunõustaja, kes on viimased 17 aastat elanud Austraalias. Ta õppis Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, aga asus seejärel tööle disainerina ja töötas agentuurides Kolm Karu, Royal Service, Identity.27-aastaselt kolis ta Melbourne’i, kus tegi Swinburne’i Tehnikaülikoolis disaini ja kommunikatsiooni alal magistrikraadi. Ta töötas kümme aastat disaini ja toot
Maarja Merivoo-Parro: noored elavad hübriidruumis ja mina olen seal korraks analoogkülaline
Maarja Merivoo-Parro on ajaloolane ja ajakirjanik, kes uurib ja kajastab kultuuri ja meedia puutepunkte ning naudib lugudeloomise kunsti. Raadiokuulajad teavad teda Raadio 2 ja Vikerraadio eetrist (ta on teinud raadiosaateid ka Lätis ja Ameerikas), ETV vaatajad saadetest „Uudishimu tippkeskus“ ja „Nova“, lugejad teadusuudisteportaali Novaator veergudelt. Suure keelehuvilisena on õppinud ligi kahte
Virge Naeris: kõige olulisem on, et sportlane leiaks üles oma raja ja usaldaks seda
Virge Naeris tegeleb pärast kergejõustiku tippsportlase karjääri lõpetamist peamiselt psühholoogilise nõustamisega ja idamaiste praktikate õpetamisegaAastatel 1986-2002 teenis ta Eesti meistrivõistlustelt 43 medalit, ta on olnud 46 korda Eesti koondises, on kahekümnekordne Eesti Meister, teda on valitud viis korda Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks, parandanud Eesti rekordeid nii kolmikhüppes k
Mari Kalkun: annan igat kontserti nagu see oleks viimane, see on minu jaoks püha asi
Mari Kalkun on laulja ja laulukirjutaja, helilooja ja muusik, pärimusekandja. Tema muusikas sulavad kokku pärimus ning kaasaegne helikeel ja elutunnetus, minevik ja olevik. Meeldejäävad meloodiad ja ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja elust enesest. Ta on kasutanud muusika loomisel kandleid, akordioni, kitarri, klaverit, elektroonikat, kuid eeskätt
Eva Palm: minu jaoks on Eestis ainus suur staar Anne Veski
Eva Palm on Live Nation Estonia peapromootor, kes on kontserdikorralduses tegutsenud juba veerand sajandit ning tegeleb peamiselt maailmanimede Baltikumi toomisega.Peale ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis elas ta mõned aastad Ameerikas ning kodumaale naastes töötas tosin aastat reisikorralduses Estravelis ja Hermann Reisides/Kaleva Travelis.Olles olnud kontserdikorralduses tegev 25 aastat – algul BDG-
Vandeadvokaat Karin Madisson: kui klaaslagi on ees, tuleb see ära lõhkuda
Karin Madisson on vandeadvokaat, kes on advokaadibüroos Sorainen töötanud 28 aastat ning on seal ka partner. Ta on olnud pikka aega Eesti Advokatuuri Äriõiguskomisjoni juht, mille eest ta pälvis ka 2015. aastal aasta advokaadi tiitli, Justiitsministeeriumi Ühinguõiguse revisjoni komisjoni liige, Makejõuetuse revisjoni töörühma liige jne. Ta on kaasjuht ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste ning
Maris Kõrvits: ma ärkan hommikuti alati hea tujuga!
Maris Kõrvits on kauaaegne raadiotegija, kes on töötanud raadiojaamades Power Hit Radio, Raadio 2 ning juhib nüüd koos Rauno Märksiga Retro FMi hommikuprogrammi, mille eest pälvilisid mullu ka Aasta Raadiohääled auhinna. Marist on tunnustatud ka Eesti Vaegkuuljate Liidu poolt Selgelt Kõneleja ja Rahva lemmiku auhinnaga. Ta on juhtinud ka mitmeid telesaateid, aga oma loomingulise elu kireks peab ra
Reklaamiguru Kerstin Kessu Raidma: brändid võtavad üha enam lisaks äritegemisele ka sotsiaalselt vastutustundliku positsiooni
Kerstin Kessu Raidma on reklaamiekspert. Kunstnike peres kasvanuna õppis ta EKAs nahakunsti, aga peale ülikooli lõppu suundus reklaamivaldkonda. Ta on töötanud reklaamiagentuurides Indigo Bates, Taevas ning alates Tabasco loomisest on ta olnud sealne art director ja nüüd ka loovjuht. Ligi kahekümneaastase reklaamitegija karjääri jooksul on teda ja ta tiimi loomingut tunnustatud paarisaja erineva r
Iluekspert Agnes Kajander: oleme vananemishirmu ja nooruse kultuse ise kunstlikult tekitanud
Agnes Kajander on iluekspert ja -ajakirjanik ning ettevõtja. Tallinna Ülikoolist omandas ta eelkoolipedagoogika ja -psühholoogia magistrikraadi, lisaerialana tervisekasvatuse ja lapsepsühholoogia. Peale ülikooli sukeldus ta ilumaailma ja meediavaldkonda: ta töötas mõned aastad Inglismaal ilu- ja tervisenõustajana, seejärel naases kodumaale ja asus toimetama ajakirjanduses. Ta on olnud ajakirjade T
Pille Petersoo: tuhanded eestlased tulevad igal pühapäeval Nami-Namisse ülepannikookide retsepti vaatama
Pille Petersoo on toiduhuviline sotsioloog ja retseptikogu Nami-Nami.ee perenaine. Sotsioloogia bakalaureusekraad pärineb tal Tartu Ülikoolist, magistrikraadi ja doktorikraadi omandas ta Edinburghi Ülikoolist Šotimaal, sealsamas tegi ta ka kaks järeldoktorit. Akadeemilist karjääri edendab ta Tallinna Ülikoolis, kus on sotsioloogia õppejõud. Tema uurimisteemade seas on nii rahvuslik identiteet kui
Tiina Tauraite: kõige üle ei tohiks tänapäeval enam naljatleda, aga igaüks võib iseenda üle nalja teha
Tiina Tauraite on eesti näitleja ja ettevõtja. Näitlejaks õppis ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lennus ning töötas peale seda pikalt Von Krahli Teatris. Ta on mänginud mitmetes telesarjades („Kodu keset linna“, „Elu keset linna“, „Pank“, „Kes tappis Otto Mülleri?“) ja filmides („Sügisball“, „Püha Tõnu kiusamine“, „Kirjad Inglile“, „Luuraja ja luuletaja“, „Sandra saab tööd“,
Ämmaemand Liis Raag: kõik naised võiksid end sünnitusel tunda nagu kuningannad, keda väärikalt teenindatakse
Liis Raag on ämmaemand ja Eesti Ämmaemandate Ühingu president. Ta ise nimetab end „teise ringi ämmaemandaks“, sest enne selle ameti omandamist Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppis ta Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja töötas seejärel Välisministeeriumis ning hiljem konsultatsioonifirmas Fontes. Lisaks erialaühingu juhtimisele on tema põhitöö sünnitusabis ja raseduse kulgu jälgiva ämmaemandana. Liis
Merle Liivak Praks: tark vanem vaatab kriitiliselt peeglisse
Merle Liivak Praks on elustiiliajakirja EMA peatoimetaja ning samanimelise podcasti autor. Varem on ta olnud ajakirjade Cosmpolitan ja Anne&Stiil peatoimetaja, teinud ajakirjanikutööd erinevates väljaannetes ning olnud ka tele- ja raadiosaatejuht, löönud kaasa paaris mängufilmis. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis avalikku haldust ja semiootikat, Lissabonis portugali keelt ja kultuuri. Koos abikaas
Anu Saagim: me pole maailma nabad ja vääramatu tõe valdajad
Anu Saagim on ajakirjanik ja toimetaja, karismaatiline meediapersoon, kes on viimased paar aastakümmet kodumaist inforuumi rikastanud efektsete ja säravate, julgete ja lustlike esinemistega, millest nii mõnedki lood on muutunud legendideks ning teeninud talle Skandaalitari ja Bravuuritari tiitlid. Tal on poeg, ta on elanud lisaks Eestile ka Soomes, Rootsis, Ameerikas. Anu on olnud seltskonnaajakir
Saskia Alusalu: selleks, et olla elus, peab liikuma!
Saskia Alusalu on 38-kordne Eesti meister kiiruisutamises, tema nimel on 89 Eesti rekordit ning ta on Eesti rekordiomanik kõikidel distantsidel (500m, 1000m, 1500m, 3000m, 5000m). Ta oli esimene Eesti naiskiiruisutaja taliolümpiamängudel, 2018. aasta Pyeongchangi Olümpiamängudel saavutas ta 4. koha ja oli tseremoonial Eesti lipukandja, samal aastal pälvis ta Eesti aasta naissportlase tiitli ja on
Anne Erm: Jazzkaare algusaegadel õnnestus sponsorlust saada enamasti natuuras
Anne Erm on väljapaistev põlvkondade vahelise kultuurisilla ehitaja ja eesti džässi grand old lady – tema loodud ja juhitud festival Jazzkaar toimub tänavu juba 35. korda ja on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud bränd ning Eesti kultuuri üks visiitkaarte. Muusikamaastiku arendamise eest on Anne Ermi tööd tunnustatud mitmete mainekate auhindadega: Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeniga kaasn
Helen Sildna: kultuur aitab inimesel autopiloodilt maha tulla
Helen Sildna on festivalide Tallinn Music Week ja Station Narva juht, muusikasündmuste korraldaja ning kultuurielu edendaja. Ta on aidanud luua ja arendada Eesti muusikasektori ekspordi- ja turundusstrateegiat. Veerand sajandit kogemust kultuurisündmuste ja avalike kampaaniate korraldamises on viinud teda juhtima laiapõhjalisi koostööprojekte nii rahvusvaheliselt kui ka valdkondade üleselt, seiste
Tiina Ristimets: lapsele on vaja armastust, piire ja eeskujusid
Tiina Ristimets on kakskümmend aastat tegutsenud kirjastuse Pilgrim looja ja juht, kes on kodumaist raamatumaastiku rikastanud enam kui pooletuhande teose välja andmisega. Raamatukogunduse ja infoteaduste haridusega ettevõtja on edukalt arendanud psühholoogia, enesearengu, tervise, vaimsuse teemalist sektorit kodumaisel raamatuturul. Ta on kahe poja ema, on enesearengu vallas end täiendanud psühho
Kaja Kärner: me oleme ajastus, kus ajakirjandus võimendab konflikti ja polariseerumist
Kaja Kärner on Vikerraadio saatejuht ja toimetaja, kes on raadios töötanud pool sajandit. Rahvusringhäälingu raudvara peab üheks oma missiooniks erinevate vaadete ja huvigruppide kokkutoomist ühte saatesse, et inimesed harjuksid kuulama teistsugusi arvamusi ja nendega ka arvestama. Tema väga head keelekasutust ja professionaalset tööd on hinnatud Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia, Valgetähe
Kene Vernik: Eesti laste uni on mu südameasjaks saanud
Kene Vernik on unenõustaja ja psühholoog, kelle üheks missiooniks on Eesti laste une kvaliteedi parendamine. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ räägib ta ka sellest, et meie lasteaedade uinakusüsteem on ebatervislik ning kuidas võiksid lapsed paremini magada. Juttu tuleb ka hea une teguritest, unerohtude ja kofeiini mõjust une kvaliteedile, ekraanidest ja nutisõltuvusest, une mõjus
