Harrastussportlase Argipäev
Füsioloogia doktorant ja vastupidavusalade treener Karmen Reinpõld ning spordi coach Raimo Ülavere räägivad harrastussportlase argipäevast. Kuidas teha mõistlikult trenni, millist trenni teha ja kuidas füüsiline liikuma inimese kehale ja vaimule mõjub. Ning kõik teemad selle ümbert alates järjekindlusest, mentaalsest tugevusest, võistlustest kuni mõistlike treeningvahenditeni.
Episodes
#39 Kas spordi nautimine teeb pehmoks ja kuidas eesmärgile pühendumine võib viia lõpetamiseni
Naudi protsessi! Seda räägitakse sportlasele igal sammul. Ainult et kui trenni minna, siis selgub et... suur osa trennidest on pigem "tuleb ära teha" kui nautimine. Räägime sellest, mis vahet on eesmärgi poole liikumisel ja tähendusel, harrastusportlase vaatest. Kuidas need on kaks erinevat asja, kuidas üks ja teine mõjutab käitumist, võistlemist ja spordiga tegelemis. Ning miks ühe ülekaal võib v
#38 Miks peaks vähem trenni tegema
Kui palju räägitakse sellest, kuidas rohkem trenni teha. Ent vähemalt sama palju - ja paljude harrastussportlaste puhul isegi enam - peaks rääkima sellest, kuidas vähem trenni teha. Juttu tuleb sellest, kuidas vanusega muutuvad trenni tegemise mängureeglid. Kuidas intensiivsust ei tohi kaotada, ent 4 päeva järjest paugutamine ilma taastumiseta on rumalus. Ja ka sellest, miks 40+ vanuses pole vaja
Kuidas piirangud aitavad paremini sporti teha
Ma saan ainult pooleks tunniks välja minna, pole mõtet! Ma tahaks, et ma saaks teha sporti nii palju ja millal tahan! See episood on teile. Räägime sellest, miks piirangud tegelikult aitavad paremini sporti teha. Ja ka sellest, kuidas omakorda sporditegemisega kaasnevad piirangud aitavad harrastussportlasel olla parem aja- ja elu juhtija. PS Võistlushooaeg on alanud - Raimo on valmis teinud veebir
#36 Kas soojendusel on ikka mõtet...või miks peaks pärast võistlust lõdvestama
"Oh, küll võistluse ajal soojaks saab," ütleb üks Raimo tuttav harrastussportlane. Ja mõnikord tundub tõepoolest, et mis mõte sel enne võistlust vehkimisel on. Võistluseelsel soojendusel on sageli aga oluline roll sellel kuidas võistlus läheb, kuidas nii keha kui pea on ennast pingutuseks valmis pannud. Ning lõdvestus - mille eesmärk on laktaati minema viia ja end emotsionaalselt maha laadida - ni
#35 FOPO ehk hirm teiste inimeste arvamuse ees
Miks me läheme pundis tegema taastavat jooksu või rattasõitu ja avastame ennast hambad ristis pressimas? Miks meil enne võistlust kolivad kõhtu elama liblikad ja domineeriv mõte on: "et ma nüüd alt ei veaks" või "et ma nüüd häbisse ei jääks"? FOPO ehk hirm teiste inimeste arvamuse ees mõjutab harrastussportlase tegemisi nähtaval ja nähtamatul moel pea igal pool. See sunnib meid
#34 Kas treeneri võib nüüd lahti lasta? Vist mitte veel päris... (AIst räägime)
Raimo lasi AI-le teha treeningplaani ja ... see polnudki nii jube. Klassika, nagu ütles Karmen. Niisiis, kas äkki siis pole enam treenerit vajagi? Ja mida kõike AIga nüüd teha saab? Ja mis tulevikus veel saama hakkab? Viimasele küsimusele me vastust ei tea, ent esimesele kahele proovisime vastata. Selgus, et AI võib olla harrastussportlase jaoks superhea abiline. Aga mitte ehk kõigile ja kõiges. M
#33 Appi, juba kevad ja ma pole üldse saanud trenni teha
Käes on kevad ja õues on juba nähtud lühikeses vormis rattureid. Ent mõnel meist on tunne, et misiganes põhjustel - pole saanud piisavalt trenni tehtud. Ja suvised väljakutsed on juba ähvardavalt lähedal. Kas hakata tegema eepilisi pingutusi, et järgi võtta? Aga kui aega ikkagi juurde ei tule, kuidas siis veel järelekäänud paarist kuust parim välja võtta? Ning kuidas küll saaks nii, et teha enda p
#32 Kuidas on elada koos harrastussportlasega?
Kuule mul on 3-tunnine trenn, ma ei jõua sinuga teatrisse. Kuule, saad sa laupäeva hommikul lapsed vanaema juurde viia, mul on trenn. Kuule, ära sega praegu, mul on homme võistlus. Jäik ajaplaneerimine, pere puhkus algab sportlase võistluste ja laagrite planeerimisest ning neid teisi asju teeme siis kui... õige, kui trenn on tehtud. Harrastussportlasega koos elamine võib olla väljakutse. Ehkki sel
#31 Kuidas pea kehale pidurit vajutab
Miks me lõpetame pingutamise, kuigi vaid 50-60% lihaskiududest on kasutusel? Kuidas mõjutab ootuste manipuleerimine keha võimekust pingutada? Ja miks positiivsete ootustega jooksjad suudavad heaks jooksuks vähem hapnikku kasutada? Ning veel hulgale samasugustele küsimustele on vastus laias laastus lihtne: inimese pea ja aju on see, kes anna pingutusele hinnangu ja tüüpilise konservatiivina kipub p
#30 Teadlik teekond tähtede poole (ehk tulemusliku sportlase ankeet)
Ambitsioon, eeldused, harjumused ja keskkond. Ehk kõik see, mis on tähtis, et kuhugi sportlasena jõuda või vähemasti teha tugev katse. Karmen ja Raimo ehitasid 3,5 aastat tagasi sportlaste tarvis ankeedi, mis aitab sportlasel teadvustada, kus ta hetkel asub ja aitab ka teha otsuseid, mida vaja teha on. Räägime sellest, mis on sportlase, olgu noore või ka kogenuma, jaoks tähtis. Ja see pole ainult
#29 Mida ja kuidas teha jõusaalis?
Kui Sul oleks võimalik teha ainult ühte tüüpi trenni elu lõpuni, mida teeksid? Ujumine? Käimine? Jalutamine? Jooga? Hmm... Võib-olla on õige vastus: jõutrenn. Seekord tõstsime kangile mitte "miks?", vaid pigem "kuidas?". Konkreeetselt: kas pilates asendab jõusaali (vihje: ei)? Kas treenida üle keha või teha eraldi jala ja keha päevad? Või mis hetkel aru saada, kas äkki on peale
#28 Kuidas muuta keha koostist (ja võib-olla langeb ka kaal)
Detsember on käes, jõuluroad ootavad ja aeg rääkida... sportlase kehast. Kui peaks valima ühe näitaja, mille järgi teha järeldusi oma keha heakorra kohta, siis mis see oleks? Esimene mõte on ehk number, mis vaatab vastu kaalule minnes, eriti kui see number kipub talviti ehk suurenema. Ent kaalunumber pole mõistlik suund. Keha heakord hakkab pihta keha koostisest, ehk olulisima näitajana sellest: m
#27 Kuidas mitte katki minna
Karmen ja Raimo teevad 19. novembril töötoa harrastussportlastele. "Kuidas mitte katki minna" töötoas räägime põhjustest, mis võivad viia katki minemiseni ning mõistagi sellest, kuidas seda vältida ja, veelgi enam, kuidas hästi sporti teha ja elu elada nii, et see pakuks nii naudingut kui tulemusi. Räägime treeningust, ambitsioonist, perfektsionismist, metoodikatest kuni selleni, miks on hea aeg-a
#26 "Hinga!" ehk kuidas ennast hingates paremasse kohta viia
Me kõik hingame. See on eluks hädavajalik tegevus, me teeme seda enamasti alateadlikult, see on elu loomulik osa. Ja samas on hingamine ainus keha autonoomne funktsioon, mida me saame tahtlikult mõjutada. See on otsekui otselüliti inimese närvisüsteemile ja ka keha funktsioonidele. Kuidas hingamine mõjutab keha, tähelepanu, emotsioone ja muidugi sportlikku sooritust, sellest räägimegi. See, mida s
#25 Oled väsinud? Väga hea...
Me kõik oleme aeg-ajalt väsinud. Väsinud pingutusest, hooajast, keskendumisest. Väsimus pole laiskus ja ehkki tundena mitte kõige parem, siis erakordselt vajalik ja sageli ka kasulik. Kuidas? Kuula ja räägime. Ja veel. "Kui sul on nälg, siis söö. Kui sa oled väsinud, siis puhka. Rumalad naeravad minu üle, ent targad inimesed saavad aru," on öelnud Linji Yixuan, zen-budismi munk. Ehk mida väsimuseg
#24 Elu väärt elamist
Karmen peab igapäevast heitlust söömisega. Raimo ärkab keset ööd ja enam magama ei jää. Karmen naudib intellektuaalseid väljakutseid. Ja Raimo on võtnud endale kohustuse teha igal aastal kolm uut asja. Ehk räägime kontseptsioonist "Elu väärt elamist", baasist ehk füüsilisest kehast, suunast ja väljakutsest ehk sellest, mis liikuma paneb ning turvalisest keskkonnast ehk suhetest. Räägime kontseptsi
#23 Karmeni ja Raimo hooaja võidud ja "väljakutsed"
Selles podcasti osas räägime iseendast. Räägime selle hooaja kordaminekutest, sellest, mille üle oleme uhked. Ja mis on nendel kordaminekutel ühist ehk miks nad tunduvad meile edulugudena. Ning muidugi räägime ka "väljakutsetest", mis on eufemism jamadele, läbikukkumistele, rasketele aegadele. Kummalisel kombel jõuame otsapidi füsioloogia ja psühholoogia juurest ka filosoofiasse ning sealt jälle t
#22 Kuidas naised emotsioone maandavad ja mehed puid raiuvad
Kõigil juhtub. Vigastus, alla võimete tegemine, tagasilöök, pettumus, frustratsioon. Ja siis on vaja taastuda, sageli ka füüsiliselt, ent alati mentaalselt. Ja tuleb välja, et naised ja mehed kipuvad seda tegema erinevalt, lähtuvalt nö eelsoodumustest. Ehk räägime sellest, kuidas mentaalselt tagasilöökidest, ülemäärasest stressist taastuda, eelkõige lähtuvalt soolistest eripäradest.
#21 Toores liha ja lõputu tiksumine ehk kuidas treeningmetoodikad muutuvad
Veel 19. sajandi lõpus arvati, et toore liha söömine aitab parandada sportlikku sooritust. Ja 1950ndatel usuti, et suitsetamine laiendab hingamisteid. Tänaseks on need ja veel mitmed arusaamad ajaloo hämarusse jäänud. Ent sinna on jäänud või jäämas ka mitmed pealtnäha mõistlikud nähtused nagu ülipikad madala pulsiga tiksumised, keskendumine ainult erialale - jooksjad jooksevad ja ratturid sõidavad
#20 "Kui ma trenni ei lähe, siis olen laisk" ehk räägime trennisõltuvusest
Trennisõltuvus on salakaval nähtus, mis esimese hooga hiilib ligi kui hea tunde tekitaja või kehva tunde leevendaja. Ajas võib aga sellest kasvada tugev sõltuvus, kus inimene vajab emotsioonide reguleerimiseks üha suuremat doosi ehk pikemaid ja/või intensiivsemaid treeninguid. Ja see kõik võib päädida olukorraga, kus treenitakse ennast "auku", minnakse vigastusega võistlema ning tehakse endale men
#19 Andekusest ehk mille eest peaks emale "aitäh" ütlema
"Kuidas ma nii andetu olen?" ja "Miks mina pean nii palju tööd tegema?". Need ja teised küsimused on pea iga harrastussportlase peast läbi käinud. Andekusel on mitmeid parameetreid, geneetilisi, füsioloogilisi ja psühholoogilisi. Rääkimata sellest, et vaja on sobivat keskkonda, kus eeldused saaksid realiseeruda. Anne on nagu laetud püss, pauku teeb keskkond... Räägime andekusest harrastusspordis,
#18 Rohkem ei ole alati uhkem ehk vitamiinid ja mineraalained - mida, kui palju, millal
Räägime sellest, miks ja milliseid vitamiine ja mineraalaineid on mõistlik võtta, et harrastussportlase elu oleks veidi kvaliteetsem. Tänapäeva keskkonnas, elutempode ja toitumise kontekstis pole küsimus pole "kas", vaid "milliseid" ja "kui palju" ja "millal". Räägime ka sellest, et ehkki mõnede vitamiinide ja mineraalainete võtmine võiks olla igapäevase rutiini osa, siis rohkem pole alati ka uhke
#17 Võidulainel surfamine ehk väikeste võitude saladus
Edu toodab edu ja kaotus toodab kaotust. Kas see ka päriselus tõele vastab? Tuleb välja, et võidu- ja kaotustelained on päriselt ka olemas ja see on peamiselt seotud testosterooni tasemetega meie kehades. Saame samas ka ennast võidulainele programmeerida ning vajadusel kaotusteahelat katkestada, sõnastades õigesti oma ootusi treeningule, võistlusele ning kasutades väikeste võitude püüdmise taktika
#16 Spordilaagri eesmärk on eelkõige emotsioonide kogumine
Märtsis-aprillis spordilaagrites päikese all käimine on harrastajate seas üha enam populaarne. Samas on sellel sportlikus mõttes tugev sisuline mõte ehk siis, kui n.ö tippvormi on vaja jõuda mais-juunis. Eelkõige on spordilaagri eesmärk heade emotsioonide kogumine, nautida keskkonna vahetust ja head seltskonda. Ning miinimum siht on mitte ennast auku treenida. Ehk räägime sellest, kuidas laager sp
#15 Kui nälg ja janu võistluse lõpetavad ehk võistluse aegsest toitumisest, konkreetselt
Räägime kaloritest, grammidest, liitritest. Süsivesikutest, sooladest, rasvadest. Räägime võistluste aegsest toitumisest ja ka sellest, millised on olulised erinevused meeste ja naiste puhul. Ehk selgelt ja konkreetselt - kui palju, millal ja mil moel võistluse ajal toituda ja juua.
#14 Poolkõva panemine ja eepiline nädalalõpp ehk 5 asja, mida hea harrastussportlane ei tee
Midagi ehitada on raske, millegi ära rikkumine aga oluliselt kergem. Räägime seekord 5 tüüptegevusest, kuidas on harrastusportlasel võimalik oma vorm, areng ja halvemal juhul ka tervis ära rikkuda. Räägime valest intensiivsusest, teiste järgi tegemisest, trennide järele tegemisest, eepilistest pingutustest ja ühele võistlusele/tulemusele keskendumisest. Näited päriselust ja põhjendused teadusest.
Kreatiin - imerohi või hädavajalik parema (spordi)elu koostisosa
Kreatiini on mõistlik lisandina võtta pea kõigil inimestel, eriti aga sportlastel ja eriti 40+ vanuses inimestel. Ehkki suur osa, et mitte öelda enamik toidulisandeid ei anna oodatud efekti, siis kreatiin on üks väheseid, millel on tõestatud mõju kehale, võimekusele taluda koormuse, lükata edasi väsimust, paremini taastuda. Ja veel enam, kreatiin mõjutab aju tööd, antioksüdandina vähendab põletikk
#12 Seitsmes kord tualetis ehk hirm kardab päevavalgust
Kui sa oled seisnud stardis ja jalad värisevad, või külastanud enne starti seitsmendat korda tualetti või loobunud end võistlusele kirja panemast - sest see pole ikka minu jaoks - siis tead, millest selles osas räägime: me räägime hirmust. Hirmust olla ebapiisav, hirmust joosta lati alt läbi. Ja muidugi räägime sellest, kuidas teha ikkagi toredaid asju, hirmust hoolimata.
#11 Six-pack'i igatsus, mõttetu plank ja miks kerelihaseid treenida
Kerelihased on need, mida spordis sageli otseselt ei näe, ent mille mõju märkame praktiliselt igas liigutuses. Kerelihased on otsekui mehhaaniline ülekande süsteem, millest hakkab peale iga jooksusamm, vändapööre või üleshüpe. Räägime sellest, miks vehkida sangpommidega, kuidas mõistlikult planku teha (kui teha) ning miks kerelihaste treenimine on otsekui hügieen - füüsiline eeldus selleks, et üld
#10 Kas AI tehtud treeningplaani ja nõuandeid tasub uskuda?
Kas AI teeb parema treeningplaani kui inimene? Ja kas tema nõuandeid - olgu Garmini, Strava, Suunto, Wahoo, Apple Watch'i või misiganes äpi kaudu - tasub uskuda? Räägime sellest, kuidas AI tegutseb harrastussportlase elus üha aktiivsemalt. Ent kas temast on ka kasu, on ta ka piisavalt pädev, tasub teda uskuda? Vastused on kohati üllatavad.
#9 Uued algused - anna lubadus ja leia ärritaja
Kas uue aasta lubaduste andmine on mõistlik? Tuleb välja, et enamik uue aasta lubadustest on seotud füüsilise liikumisega ning üle poole lubaduste andjatest suudab nendest ka kinni pidada. Ent mõned eesmärgid ja lubadused on tulemuslikumad kui teised ja üllatuslikult ei ole parimad eesmärgid liiga konkreetsed. Räägime ka sellest, kuidas nn ajastatud verstaposte saavad ära kasutada need inimesed, k
#8 Kas teha trenni koos või eraldi?
Kui tahad kaugele jõuda, mine koos, ütleb üks Hiina vanasõna. Kas see ikka vastab tõele ka harrastusspordis? Kas liituda mõne treeningpundiga või pusida üksi metsa all? Vaatame koos ja eraldi treenimise kasusid ja takistusi nii füsioloogia kui mentaalse nurga alt.
#7 Miks on mõistlik olla harjumuste ori?
Harjumuste peamine tekke põhjus on: nii on lihtsam. Nii on lihtsam ajul ennustada tulevikku, kehal ja peal olukordadega kohaneda. Harjumused pole algselt head või halvad, selle tähenduse annab inimene neile tagantjärgi. Mistahes harjumuse tekkimine ja tegemine ei tähenda aga kaugeltki seda, et kunagi enam ei pea pingutama selle tegevuse tegema hakkamiseks, lihtsalt enamikel kordades ei pea enam er
#6 Meeste eri: panna tuleb! Või kas ikka tuleb...
Seekord räägime meestest. Sellest, kuidas ja miks mehed spordini jõuavad ja missugused muutused ajaga mehe füüsises ning mentaalses pooles toimuvad. Ja ka sellest, kuidas mehed reageerivad üleliigsele stressile eelkõige füüsiliselt ehk kuidas mehed jäävad kergemini haigeks. Mehed elavad oma peas sageli üksi ja "panna tuleb" tüüpi trenn või võistlus võib olla reaktsioon ülemäärasele stressile. Rääg
#5 Muutused 40+ naise elus - menopausini ja edasi
Räägime sellest, millised on muutused 40+ aastase naise elus, nii füsioloogilisest kui mentaalsest vaatest. Menopausist, kehakompositsiooni muutusest, meeleolu kõikumistest, tähenduse muutmusest. Ja kuidas selle kõigega on seotud trenni tegemine. Ehk millist trenni peaks tegema, et hoida elukvaliteeti paratamatult iga naist puudutavates muutustes.
#4 Kuidas magada, süüa, molutada, taastuda
Enamik harrastuspordi juttudest räägivad sellest, kuidas ja kui palju trenni teha. Ja natukene vähem on juttu mõistliku sporditegemise võrrandi teisest tegurist ehk taastumisest. Aga just sellest me selles podcasti osas räägime - mis protsesse meie peades ja kehades taastumine mõjutab ja kuidas mõistlikult taastuda. Magamine, söömine, molutamine, puhkus ja teised sarnased märksõnad, ilma milleta a
#3 Kas sa oled saavutussportlane või harrastussportlane?
Räägime spordi tegemise tähendusest ja eesmärkidest. Mis vahet on saavutussportlasel ja harrastussportlasel? See, kellena inimesed ennast näevad, mõjutab oluliselt muuhulgas tulemust, ent veelgi enam inimese rahulolu tunnet. Seda, kas võistlused on pettumuste jada või mõnikord saab päriselt ka võistlust ning treeninguid nautida. Räägime ka sellest, miks inimesed panevad endale ajalisi 0 ja 5ga lõp
#2 Milline trenn on kõige kasulikum?
Trenni tegemine on mõistlik, ent kõik trennid pole ühesugused. Erinevad trennid treenivad erinevad keha ja vaimu osasid. Kas jalutuskäik on trenn, kuidas mõjutab aeroobne trenn sinu ainevahetust, mida juhtub sinu kehas ja peas, kui ajad pulsi järsku üles ning miks on hea mõte minna jõusaali? Ja veel - kui sa saaksid teha vaid ühte tüüpi trenni elu lõpuni, siis mis trenn see oleks - pidades silmas
#1 Miks teha trenni ehk "Nr 1 pikaealisuse tablett"
Füüsiline regulaarne liikumine ehk trenn on tänaste teadmiste juures see pikaealisuse "võlutablett", mida on terve inimkonna ajaloo vältel otsitud. Ent mida trenn inimese keha ja vaimuga teeb? Mis teeb trenni tegemise nii mõjusaks, et sellest on saanud number 1 vahend nii vaimu kui füüsise hoidmisel ja arendamisel? Räägime ka sellest, miks naistele mõjub trenn erinevalt kui meestele ja millised on
