Juhtimine Juhtimiseta
Juhtimine Juhtimiseta on juhtimistreenerite podcast, mida juhivad Reelika Jeferjev ja Ivar Raav. Igal neljapäeval toovad nad kuulajateni inspireerivaid arutelusid, süvitsi minevaid mõtteid ning praktilisi vaatenurki juhtimisest. Kokku on neil üle 30 aasta juhtimiskogemust. Reelika Jeferjev on mõttemustrite maag, kes aitab juhtidel oma uskumusi ümber programmeerida. Ivar Raav aitab luua ühendust juhi sügavamate kihtidega ja mõtestada, miks ma olen juht.
Episoodid
176. Juhtimisvaldkonna uuring
5. hooaja lõpuosas võtame ette värskelt ilmunud Eesti Juhtimisvaldkonna uuringu ning meielikult lahkame teemasid, mis sealt silma jäid - tuleviku nimel elamine, juhtimine kui professionaalne oskus, pikaajaline eneseareng, järjepidevus. Toome sisse ikka ka kriitikat tänase juhtimislähenemise osas ja elame kaasa uuringus väljatoodud ning meiegi maailmavaadet toetavaid asju. Eks uuringute mõte olegi
175. Koolijuht Sirje Kautsaar: millist inimest kool kujundab?
Sirje on üles ehitanud Rapla Riigigümnaasiumi mõttelaadi ja tõeliselt uudse vaimsuse koolis ning täna teeb ta seda Rae Gümnaasiumi juhina. Võtame teemaks, et mida saab koolisüsteem teha, et 20-30 aasta pärast tööjõuturul juhina töötavad inimesed oleksid tulevikukindlad. Tõdeme, et kuna tulevikku ennustada ei saa, siis parim mida teha saame on inimlikkuse, suhtlusoskuste ning sügava iseseisva toime
174. Elu ja tema aktsepteerimine
Seekordne osa on täis väga paljusid erinevaid teemasid, mis said alguse küsimusest, et kuidas läheb. Alustame elu aktsepteerimisest ja tegelikkuse vastuvõtmisest, võtame jutuks aitamisvajaduse taga oleva tähelepanuvajaduse, puudutamata ei jää ka tähenduse leidmine töös ja elus ning tunnetest rääkimise vajalikkuse kahtluse alla seadmine.
173. Interim HR juht Helen Pärli: eneseväärtus viigu sind õigele töökohale
Jutuks tuleb väiksematele ettevõtetele mõeldud osalise ning ajutise ajaga personalijuhi roll. Räägime sellest kuidas u 70% inimestest teevad vale tööd ja kuidas eneseväärtus on see, mida kasutades võiks jõuda töökohani, kus õhtuks on rohkem energiat kui hommikul. Võtame teemaks ka AI-le üleantavate teemade küsimuse, et kas ehk annamegi AI-le üle asjad, mida üldsegi polegi vaja teha? Tõeliselt vaja
172. Margit Laanjärv: hästi elamine tähendab glamuuri asemel rahus elamist
Margit on Naine, kes tõestab elaval kujul kuidas raha tagaajamisest olulisim on rahu ning kohalolu leidmine ning otsustada oma tugevusi (nt distipliini ja rutiinide austust) oma kasuks tööle panna. Margitiga räägime sellest, et kui pole ambitsiooni ja raha enam ei motiveeri, siis päriselt saabki motiveerida vaid rahulolu ja kohalolek. Jutuks tuleb ka balti organisatsioonide baltimüra, vajadus vähe
171. Kas oled valmis vastu võtma seda, mida soovid?
Mis hoiab tagasi meie sisemist ja välimist läbimurret? Mille alusel teha samm-sammulisi muutusi soovitud edu suunas? Mis on kadedus ning kuidas kõik on süsteem, milles on lihtsalt omad mängureeglid? Neil teemadel arutleme sel korral inspireerituna mõistetest edu ning turvatunne ning sellest kas ja kuidas need koos käivad.
170. LinkedIn ekspert Kristo Olli: sotsiaalmeedias olek kui isiklik areng
Persoonibrändingu ja sisuloome eksperdi ja koolitaja Kristo Olliga võtame ette sotsiaalmeedia müra teemad, uurime ridadevahelisi kavatsusi tööandjabrändingus LinkedIn brändisaadikute programmides ning räägime sellest kuidas info jagamisest on saanud enda perspektiivi jagamine. Tõeliselt huvitav ja sügavamaid kihte sotsiaalmeediapostituste taga avav episood saab kindlasti tulevikus ka Kristoga jätk
169. Hoiakud kui juhi tegelik juht?
Hoiak on juhi sisemine suhtumine, mis kujundab selle, millise tooniga ja milliselt kohalt tema käitumine sünnib. Näiteks võivad kaks juhti anda mõlemad tagasisidet, aga kui ühe hoiak on “ma pean su paika panema” ja teisel “ma tahan aidata sul kasvada”, siis tegevus on sama, kuid mõju inimesele ja kultuurile täiesti erinev. Kuidas ära tunda hoiakuid ja kuidas lugeda hoiakutega seotud mitteverbaalse
168. Kui alluv on juhist ees
Mida ja kas üldse teha kui meeskonnaliige on kasvanud juhist üle ning ka välised partnerid näevad juhti teisejärgulisena? Kelle jaoks probleem eksisteerib ja kui tegu on üldsegi probleemiga, siis mis tasandilt seda lahendama asuda.
167. Tulemused ja efektiivsus või inimesed?
Võtame ette pideva dilemma, et kumb tuleb enne - kas inimesed, kes peaksid alluma tulemuste saavutamisele või vastupidi? Teemad lähevad sel korral väga sügavale inimese arenguteemadesse, voorustesse ning ettevõtluse algpõhjustesse. Räägime plussväärtusega ettevõtlusest ehk hea tegemisest ning eetilistest valikutest inimeseks olemise allutamisel tulemuslikkusele.
166. Kui plaanid ei õnnestu
Mis juhtub meie sees ja kust tulevad meie reaktsioonid kui plaanid ei õnnestu? Mida saame enda rahustuseks ette võtta ja kuidas seda olukorda oma kasuks pöörata? Kuidas välja saada rattast, kust plaanide mitterealiseerumisest tekivad uued plaanid ja kuidas see kõik keerleb ümber rahulolematuse ja ebapiisavuse uskumusratta.
165. Tunnustamisvajadus on probleem?
Alustame episoodi arutlemaks selle üle, et mis on tunnustusvajadus, -nälg ja kuidas see meie käitumist mõjutab. Ja jutu käigus jõuame selleni, et kus jookseb vastutus midagi teisiti teha, kas selle eest saab tunnustust ja peaks üldse saama. Kui sisemine kaigas on paigas, siis ehk polegi enam tunnustus, mis meie sisemist lugu kinnistaks, oluline. Kui tunnistame ise end, siis pole tunnistust väljasp
164. Miks ja mida me teeme?
Sel korral võtame peale teemaks meie enda professionaalsed tegemised ning vaatame tiitlistest sügavamale põhimõtetesse, väärtustesse ja missiooni. Uurime, et mis meiega kokkupuute tulemusena võiks juhtuda ja kas me üldse tahamegi seda teha, mida teeme? Lõpus jõuame küsimuseni, et kui me midagi teha ei taha, siis kas see ehk ongi põhjus seda teha, mida teeme?
163. Vabanemine 2025.a piirangutest ja 2026.a loomine
Aasta viimases osas vaatame peale trendidele, mida oleme märganud juhtimises. Võtame ette ka sisemised muutused meie enda sees, mis on meid edasi viinud, et tühjema lehena astuda 2026.aastasse. Muidugi ei jää mainimata AI, eesmärkide seadmine uueks aastaks, analüütilisus ja küpsus mitte vastata enam teiste inimeste ootustele ja eeldustele. Head mõttemaailmade uuendamist, milleks aastavahetus suure
162. Rääkimisel ühinevad pea ja süda
Seekordses saates on külas avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa ( corporatemaestro.com ), kellega räägime kõnelemisest, sõnumi selgusest, teadlikust ettevalmistusest rääkimisel. Tõdeme, et kõnelemine algab kuulamisoskusest. Tõstatame küsimuse, et miks peab samast asjast rääkima korduvalt ning ehk on selle taga hoopis oskus oma sõnumit teistmoodi üles ehitada. Ehitada üles nii, kus ühendatud on ni
161 . Edasilükkamine - kust tuleb ja mida teha?
Seekordses osas võtame ette paljudele tuttava prokrastineerimise. Kus tsee tuleb, mis on selle sügavamad juured ja mis üritab end prokrastineerimise taga peita. Ning loomulikult räägime ka sellest, et kuidas end ja ka oma prokrastineerimist aktsepteerida ilma seda osa endas halvustamata.
160. Minevik elab endiselt?
Arutame koos kirjaniku ja dokumentalist Imbi Paju teemadel, et kust tuleb meie juhtimise pärand ning kuidas saada ühendust jõustava, julgustava ja loova juhtimisjuurega meie kõigi sees. Tõeliselt põnevas vestluses tuleb harivaid teadmisi ja praktilisi võtted, mis aitavad kanda hoolt iga organisatsiooni kui aia eest.
159. Kas inimene muutub?
Mis vahe on kohanemisel, üleminekul, muutusel ja transformatsioonil? Kas tavapäraselt kasutatav muutumine on üldse õige termin ning kui sügavale viivad muutuse juured? Mis on meie olemuse sügav kiht ja kui räägime muutusest, siis kas muutub vaid näitlev pealiskiht või on meie sees olemus, mis ei muutu kunagi ükskõik kui palju väline keskkond seda soovib või vajab?
158. Petturi sündroomi telgitagused
Võtame ette petturi sündroomi ehk meie sisemise loo, et olen oma saavutusi tegelikult teenimatult saanud ja et varsti keegi „avastab“, et ma polegi nii pädev, kui paistnud olen. Uurime selle tagamaid (eks ikka lapsepõlves) ja kuidas sellest lahti lasta läbi ajutisuse, tänulikkuse ning lahtiseostamise välisest. Petturi sündroom tööl on üks väga suur eeldus läbipõlemiseks ja ärevuseks.
157. Võim ja sellega suhe
Igal inimesel ja kultuuril on oma taju suhetes võimuga. Millised on isiklikud seosed selle taga, kuidas vähendada võimudistantsi või võib-olla hoopis suurendada. Kui lähedaseks üldse tasub minna. Uurime ka sõnade võim, võimekus, võimeline, saavutus, mõju seoseid.
156. Hirmust juhitud
Oled sa mõelnud, et kui palju on sinu sisetunne või intuitsioon, mida usaldad juhitud hirmust? Või ehk ei julgegi sisetunnet usaldada, sest hirm on, et see pole piisavalt mõistlik. Hirm võib olla peamine juht tööalaselt kui ka eraeluliselt. Suur osa ärimaailmast on üles ehitatud hirmule - hirmule kaotada klienti, raha, kasumlikkust. Mis on selle tulemused? Ärevus, läbipõlemine? Kas ja mis alternat
155. Igaühe unikaalsusest
5. hooaja avaepisoodis võtame teemaks unikaalsuse, igaühe erinevuse, kas ja kuidas see ära ununeb ja kuidas seda uuesti leida. Arutelus jõuame ka koostöö mõiste ümbersõnastamiseni ning meenutame tõsiasja, et mul ei ole midagi vaja, et olla ning mul pole midagi muud kui see, mis olen.
🎥 https://www.youtube.com/watch?v=6LKa3RZ2ttU
154. Õnn või rahu?
Arutleme teema üle, et kas me ikka peaksime seda õnne taga ajama pidevalt ja olema õnnelik? Ehk on hoopis küsimus muus seisudis - heaolus, rahus? Ja ehk on tõesti õnn otsuse küsimus nagu paha tuju on mõnikord lihtsalt kehv harjumus?
153. Lein ja standardid tiimis
Räägime mõlema taipamistest juhtimise kohta viimasel nädalal. Ivar on tuvastanud, et kui oluline on tegeleda meeskonnas teadvustamata leinaga, mis juhib meeskonda vahel rohkemgi kui juhi juhtimistegevused. Reelika on tuvastanud, et kuidas sisemised standardid peaks suunama meie tegusid tagasitegemise või teisele inimesele õppetunni andmise osas.
152. Inimkeskne juhtimine = inimlik?
Mida tähendab inimeseks olemine? Kas see mitte ei peaks olema esimene samm defineerida, et asuda tegema inimkeskset juhtimist? Väärtust saame luua vaid siis kui väärtustame iseend - kõigi oma inimlike aspektidega. Väärtust saame luua kui austame end ja seeläbi ka teisi inimesena.
151. Äri ja inimene ei käi koos?
Kui realistlik on jõuda sügava inimesekeskse muutuseni organisatsioonides? Kuigi tahame muutust ja ühendumist, siis kas julgeme valida olla erakordsed? Kas julgeme valida kannatusest ja ebamugavusest liikuda arengusse?
150. Mis on juhtimine juhtimiseta täna?
Peale 150 korda rääkimist, siis mida tähendab juhtimine juhtimiseta täna meie jaoks? Kas see on juhtimise uus vaade või enda elu voo eest ära võtmine?
149. Ettevõtluse rahalõks
Kas kasumlikkus ja raha on võtnud ettevõtluse üle ja inimlik väärtus on jäänud tagaplaanile? Võib-olla on ka juhtimise konseptsioon väsinud? Kuidas seda muuta? Anname esimesed praktilised sammud.
148. Rõõm, rahu, ebapiisavus - majanduskasvu alus?
Rääkides õnne ja rahu valimisest jõuame selleni kuidas juhi enda tunne, et ta pole piisavalt hea, võib tekitada majanduskasvu, aga samas ka läbipõlemist. Seekordses episoodis laiendame taaskord valikuvõimalusi - ehk on tõesti rõõm ja õnn valik, mitte tegevuse tulemus?
147. Kvaliteetne töö - valik või paratamatus?
Millist standardit ja kvaliteeti inimene tööl pakub, võib olla paljuski sõltuv tema valikuvõimaluste nägemise viisist. Kuidas seda laiendada ehk kuidas tõsta kvaliteeti ehk teha uusi valikuid?
146. Kui pole internetti...
Selle episoodi kokkuvõtet on väga raske kirjutada. See lihtsalt kulges eri põnevate teemade vahel alustades küsimusest, mis on siis kui pole internetti? Kuula ja jälgi vestlust.
145. Väärtused ei pea
Millised on sinu organisatsiooni 3-4 väärtuste sõna, mis on kokku lepitud, aga need siiski käitumises ei pea paika? Miks nad ei pea paika ja mis jääb meil märkamata?
144. Kellele oled lojaalne?
Kipume elus ja eriti töös ülemääraselt tegutsema ja ka plaanide mittepidamine võib mõnikord täitsa närvi ajada. Mida sellega siis teha? Kas on võimalik tegutsemine ära anda ja läbi juhtimise jõuda enesemeisterlikkuseni? Kellele või millele oled lojaalne kui otsustad pelgalt tegutseda või plaanide järgi minna?
143. Elureis äriklassis
Kas elad oma elu äriklassis? Mida tuleb ette võtta selleks, et päriselt olla magnet ja eemaldada sisemised takistused, et päriselt küllust kogeda? Ja kas töötamine selleks, et lubada endale korraga max 2 nädalat puhkust on valik või paratamatus?
142. Kui aku on tühi
Mida teha kui tunned, et aku on tühi. Kas laadimisest aitab või on vaja uut akut? Mis on tööalase läbipõlemise sügavamad põhjused, kas lubad endal seda teise nurga alt vaadata ja uskuda, et sul on õigus teha teisi valikuid?
141. Kohanemine või alistumine
Mis toimub meiega kui kohtame muutust? Ehk oleme selle hoopis ise alateadlikult esile kutsunud. Kas siis tuleb lõpuni kohaneda ja tänulikkusega kaasa minna või on kuskil piir?
140. Kontrollida või mitte?
Miks tahame asju enda kontrolli all hoida? Millal on kontrollimine hea? Mis vahe on süsteemsusel, reeglitel ja kontrollil ja kuidas sellesse kõigesse hirm puutub?
139. Kas rahulolu uuringud töötavad?
Miks juhtub nii, et aastast aastasse tehtavad rahuloluuuringud ei too märkimisväärseid muutusi? Kas neil on üldse väärtust ja mis probleemi me nendega lahendame?
138. Pinnapealsuse ajastu?
Kas oleme liigselt pinnapealsed ja tahame kiireid lahendusi? Mis on siis pinnapealsuse lahendus? Sügavus? Millised on valikud, mis on tehtud siis kui masina aspekt inimeses muutub nähtavaks?
137. Tahad juhilt tuge ja arenguvõimalusi?
Mida tähendab arenguvõimaluste ja toe saamine juhilt? Mida selleks teha ja kas üldse on juhi ülesanne seda pakkuda? Episoodi lõpus jõuame probleem-lahendus mõttemudelilt hoopis uutesse teadvuse kihtidesse ja võimalustesse arenguvõimalusi näha tavapärasest ebatraditsioonilisemal viisil.
136. Kas oled lojaalne oma tööle?
Mis tähendab lojaalsus töökohale ja kuidas see on sarnane lojaaluse ja truudusega oma partnerile? Kutsume sind üles mõtlema oma erienevatele lojaalsustele ja sellet lähtuvalt tegema valikuid, mis toetab lojaalsust iseendale.
135. Võlts rollimäng tööl
Seekordses episoodis lahkame väga sügavate aruteludega põhjuste üle, et miks ühel hetkel võib kogu töömailm paistma võltsina. Võtame jutuks ka selle, et kust jookseb piir pühendumise ja lahkumisvaliku vahel.
134. Nähtav olemise hirm
Miks me kardame jagada oma mõtteid, tuua ennast nähtavale? Kuidas sellega tegeleda ja jõuda sinna, et ükski info ei kuulu sulla ja ehk on isegi egoistlik mitte jagada?
133. Ah, mis nüüd mina!
Miks meil on tendents ennast väiksemaks teha, võtta vastutus teiste inimeste tunnete eest ja lasta sisemisel perfektsionistil enda üle võimust võtta? Kuidas seda vähendada ja elada nii nagu hing ihkab?
132. Sõpruse ja juhtimise sümbioos
Kuidas hallata piire kui korraga oled juht-alluv suhtes ja sõber-sõber suhtes. Kas üldse on võimalik olla lähedases suhtes ja juhtimissuhtes korraga, millised riskid sellega kaasnevad ja kuidas siiski hoida oma ehedat autentsust selle raames?
131. Mis asi on juhtpõhimõte?
Räägime mõistest nagu juhtpõhimõte, selle erinevatest näidetest. Juhtpõhimõte on erinev asi kui juhtimispõhimõte. See on alateadlik kavatsus, mis on su toimetamiste taga, selle initsiaator. Näiteks võib juhtpõhimõte olla "sild" või "õnnistus" või "hoolitsemin" või "kuulsus". Kõik on õiged, aga toovad kaasa erinevad tulemused.
130. Ausus - tõde või arvamus
Aus tagasiside on töökeskkonnas midagi, millest ikka räägitakse. Aga mis on ausus? Kui ausus on tõe rääkimine, siis mis on tõde? Või on ausus olukorra täielik vastuvõtmine?
129. Kas juht peab olema alati saadaval?
Kui juht ja töötaja on õppinud end inimesena reguleerima, siis pigem ei pea juht olema pidevalt saadaval. Aga mida mõtleme saadaval olemise alla - füüsilist kohalolekut või vaimselt ka kohal olemist? Räägime ka laps-vanem tüüpi suhtes tööl, mis töötab paraku vastu täiskasvanu-täiskasvanu suhtele. Millal on meie-t liiga palju ja millal on vaja esmalt mina-ga tegeleda?
128. Kui juht hoiab kinni
Mida teha kui juht ei toeta su arengut? Millal otsustasid, et teised inimesed või eriti autoriteedid ei toeta su arengut ja piiride katsetamist? Ehk oled ka ise millegagi oma arengu tee peal kinni kui juht tööl arengut takistab?
127. Haavatavus - kust jookseb tööl piir?
Kas haavatavus teeb meid nõrgaks või tugevaks? Miks kardame haavatavust näidata, erit tööl - kas kardame kaotada tõsiseltvõetavust? Räägime ka haavatavuse eri kihtidest ja näidetest, mis on töökeskkonda täiesti sobiv haavatavus, mis aitab meeskonnas luua paremat koostööd.
126. Seintesse kirjutatu mõju inimsuhetele
Kas oled tähele pannud, et käitud töökeskkonnas väljaspool olles kolleegidega erinevalt kui tööl olles? Miks see nii on ja kuidas majas väljaspool tekkivat soojust ja üksteisemõistmist ja tööseinte vahele tuua?
125. Valikute tegemisest
Kas oled väsinud ja kurnatud? Ehk on üks võimalik põhjus selles, et sa pole ära teinud valikut ning energia läheb seetõttu kaotsi? Kindel jaa ühe või teise valiku suunas tuleb siis kui eristan soovi ja kohustuse.
124. Hirm võimupositsioonil olijate ees
Kas käitud juhtidega või mõne teise sinu jaoks autoriteetse seltskonna ees teisiti? Kas pelgad autoriteeti? Kuidas selles hirmust läbi astuda, mis on selle hirmu taga ja kuidas teha reeglite sees enda jaoks uusi valikuid - need on seekordsed teemad.
123. Saad kõik, millest loobud - ka juhtimise
Võtame sel korral ette Platoni käsitluse juhtimise ja võimu teemadest. Viskame õhku filosoofilise, aga väga praktilise küsimuse sellest, et kas need, kes ihaldavad võimu, sobivad üldse võimu kandma. Kas nad kannavad võimu välja? Mis on üldse võim?
122. Meeste eneseareng - miks, kas ja kuidas?
Enesearengumaailmas on näha, et mehi ja naisi kõnetavad pisut erinevad teemad ja asutakse ennast tundma õppima erinevatel motiividel. Mis need on? Räägime ka sellest kuidas mehed meeste grupis saavad jõuda enesekindlama ennastjuhtiva sisemise liidrini.
121. Kuidas tulla toime nartsissistist juhiga
Millised on klassikalised viisid kuidas väga enesekeskse juhiga toime tulla? Podcasti teises pooles jõuame ka kasudeni, mida sellise inimesega koostööst saab. Arutleme ka selle üle, et mida säärane diagnoosimine üldse annab meile ja kas see on asi, mida teha - diagnoosimine pole küsimus viisakusest ja mitteviisakusest, vaid vastutusest ja mittevastutusest.
120. Ei taha enam õppida
Räägime sellisest kahest äärmusest nagu õppimise pelgus või sõltuvus õppimisest. Et pidevalt konkurentsivõimeline olla, tuleb muudkui õppida. Aga kas õppides laseme minna ka vanal, või kanname endiselt edasi vanu mõtteid ja konseptsioone ning paname süsteemi lihtsalt uut infot juurde. Ehk sel põhjusel tahetaksegi vähem õppida? Aga miks kukutakse vahel õppimissõltuvusse?
119. Mis juhtus Oxfordis?
Räägime teaduse ja spirituaalsuse vastandusest ja ühendamisest. Ivar annab esimestest mõtetest ülevaate, et mida koges Oxfordis transpersonaalse psühholoogi konverentsil. Toome ka paar praktilist harjutust, mida organisatsioonides kasutada, et vaada oma toimetamisi kõrvalt. Olgu siis spirituaalselt või mittespirituaalselt.
118. Kas olla või mitte olla juht?
Räägime sellest, et kuidas mõnikord tugeva juhipotentsiaaliga inimesed ei taha võtta juhi rolli, sest see on tema jaoks kaotanud tähenduse ja sisu. Tõdeme, et üks olulisemaid juhi küpsuse näitajaid võib olla võimekus näha teisi inimesi võimekamana kui nad ehk ise arvavad end olevat. Kuid lõpuks oled sa mõju ikka vaid oma olemisega, mitte tegemisega.
117. Mida teha uskumustega?
Uskumustega töö on saanud populaarseks enesearenguteemaks. Kas sellega võib ka liiale minna?
116. Värbamisest uue nurga alt
Võtame kuulaja soovitusel ette teema nimega värbamine. Jõuame selleni, et sõjaväest tulev värbamise mõiste võib tuua äriorganisatsioonidesse probleeme. Ehk peaks värbamine olema hoopis kaasamine, mis loob meeldiva kogemuse kõigile osapooltele? Ehk peaks väärtuspõhine värbamine olema hoopis uskumustepõhine värbamine?
115. Ma ei lähe enam kunagi tööle
Mida tähendab töötama? Kas 8 tundi peaks olema kohustused kellegi teise jaoks või võiks ka see aeg olla iseenda jaoks? Räägime ülekvalifitseeritud töötajast, kellel on lihtsalt kogemuste üleküllus ja kellel oleks ehk hea hakata ajama mõnd uut liini oma elus?
114. Uuel hooajal ei muutu midagi?
4.hooaja alguseks arutleme muutmise vajaduse üle - kas ja mida muuta ja mida see muutmine siis tähendab? Tõstatame ka küsimuse ja leiame ka vastuse, et mida siis teha kui oled endaga nii palju tegelenud, aga ikkagi midagi ei muutu elus.
113. Konkreetsus ja enesekindlus
Kui tahame olla konkreetsemad ja selgemad oma sõnumites, siis kas tegu pole mitte enesekindluse otsimisega? Aga mis on enesekindlus sinu jaoks? Lisaks jõuame tõdemuseni, et vastuseisu vastu võideldes ei jõua kaugele, kuid vastuseisu austades jõuame lahenduseni.
112. Otsustamine ja otsustamatus
Mis on see, mida me otsime otsuseid edasi lükates? Kuidas jõuda selleni, et ükskõik, mis otsuse teen, on see mu jaoks hea - lihtsalt tagajärjed on erinevad?
111. Klassid, väärtused ja raha
Kas väärtustad end piisavalt, et mitte panna oma ja oma meeskonna väärtust sõltuma rahast? Kas piirame end liigselt endale hea pakkumisel või lubame endale vahel liiga palju?
110. Juhtimisimmuunsus - äärmuste valu
Räägime kuidas autonoomia võib viia äärmusesse ja kuidas just äärmused näitavad meile vajalikke uusi võimalusi.
109. Kuidas leida kutsumus?
Inspiratsioon on sisemine oma hinge teekonnaga ühenduses olemine ja elu vastu võtmine. Kuidas leida see sisemine inspiratsioon, mis peidab end tahte ja tegevuskavade taga?
108. Autonoomia, paat ja jõgi
Kas oled üritanud jõe voolamist suunata? Kui töötad organisatsioonis, siis suure tõenäosusega oled. Räägime autonoomiast, koosolekutest ja kuidas loodus kõige selle kohta sõnumeid annab.
107. Pole vaja seda elu liiga tõsiselt ka võtta
Räägime Ivari esimese päevade taipamistest Brasiilias, ajast ja selle kulgemisest. Jõuame tõdemuseni, et ümbrus võiks ikka peegeldada mind ka tööl ja elu ei tasu võtta nii süsteemselt ja piiritletult kui seda tegema kipume.
106. Toksilisus tööl - kuidas ära tunda?
Kust jookseb toksilise töökeskkonna piir ja millal tuleb vaadata iseendasse ja millal kiiresti välja astuda? Me ei pea harjuma toksilususega, vaid oskama sellega midagi enda jaoks ette võtta.
105. Üleenesekindlad inimesed
Mida teha inimestega, kes on liigselt enesekindlad? Kust läheb piir "liigse" vahel ja mida selliste inimeste sattumine su ellu tähendada võiks? Kuidas juhina toetada inimesi, kes ehk on pisut liiga enesekindlad oma kompetentside osas?
104. Kui pakutut ei võeta vastu
Mida teha kui annan, panustan ja pakun, aga jooksen sellega justkui vastu seina. Seistakse vastu muudatustele ja kõigele väärtuslikule, mida pakun. Mis tunde see tekitab ja kuidas liikuda andmisest jagamisse ning mis on selle vahe?
103. Kahetsusest ja kahtlustest
Oled avastanud end mõtlemast peale mõnd kohtumist, et oleks võinud ikka kuidagi teisiti öelda või käituda? Kõik meie elus on looming, ka suhted - kuid looming ei saa olla kunagi vale. Kui oleme kahtluses, hirmus, oleme mõtetes ja ei ole olevikus kohal. Ehk tasub tagasi- ja edasisidest liikuda sidemesse olevikuga?
102. Reaalsuse vastuvõtmisest
Oled märganud, et üritad võidelda elu voolavusele vastu ja teha asju enda moodi, kuigi see võtlus loob vaid draamat. Austades protsesse nii nagu nad on, avanevad uued võimalused. Võitlusega paned end võimalustele kinni - tööl, kodus ja puhkehetkel. Räägime ka sellest kuidas tööl käivitatakse hülgamis- ja surmahirme.
101. Ausalt rasked vestlused
Iga juht puutub kokku keerukate ja raskete vestlustega - olgu siis lahti lastmine, koondamine vm. Kuidas arendada endas ettevõtja mõttelaadi raskete vestluste pidamisel ja millist aeda juht kujundab - iluaeda või looduskaitse all olevat ürgmetsa?
100. Nalja viskamine tööl - hea või halb?
Kust jookseb nalja tegemisel piir? Millal on sarkistiline nali omal kohal, kuid millal tuleb jälgida, et juhina hinnanguline agressiivne nali töötab vastu meeskonna õhustikule?
99. Kas eesmärgistad häid suhteid?
Strateegiadokumentidesse jõuavad ilusad väärtused, aga kas päriselt peame silmas ka sügavalt pikaajaliste heade suhete ehitamist kui eesmärki? Miks me seda ei tee ja mis on meie sügavad sisemised takistused? Arutleme ka selle üle, et kas elu ikkagi läheb paremaks ühel hetkel.
98. Kas juhilt on mõistlik oodata toetust?
Märksõnad, mida tihti juhtidelt oodatakse on toetus, mõistmine, inimlikkus, selgus. Kust jookseb juhipoolse toetuse piir ning millal muutub jagatud mure kahekordseks mureks? Räägime ka sellest kuidas kellegi säästmise soov võib teha karuteene juhile, töötajale ja kogu organisatsioonile.
97. Fikseeritud mõttelaad, fikseeritud probleem
Alustame oma episoodi reaalse vaatega elule - mis iganes see reaalsus siis ka pole. Jõume hirmu ja usalduse valikuteni ning isiksusetüüpide testide varjupooleni. Sõnastame ka selle, et mis see "oma tõde".
