Helüait - Kullõ õnnõ!
See podkast kõneleb kirändüsest ja perimüsest. Taa om mõeld nii latsilõ ku suurilõ. Kõik jutuq kõlasõq Võro keelen. Programmi tegijäs om Võro Instituut, kiä hoolitsõ Võro keele ja kultuuri iist. Kuuldaq saa vano ja vahtsõit lugusit, perimüst ja keelepärandit.
Episoodid
Poodi man Karu Taavi: olõmisõ oppaminõ
Karu Taavi om 2019. aastagast Võro Kreutzwaldi kooli direktri, kiä märgotas tollõ üle, kuis opada latsilõ köüdüst uma kodokandiga niiviisi, et tuu inspiriirnü tagasi tulõma ja uma kodokandi hääs tüütämä. A 20 aastakka tagasi tekk timä piäaigu samasugust tüüd nigu miiq täämbä – võrokeelitsit saatit ja porteelugusit Võromaa inemiisiga. Kõnõlimi Taaviga timä karjääritiist, latsõpõlvõst, maalõ [
Poodi man Padari Ivari: tiiq tuud, miä hindäle miildüs
Padari Ivari om Võro Instituudi direktri ja aastakümniid kõvastõ nimme tennüq poliitigan. A kõgõ seo ao joosul om kimmüst andnu võro hindätiidmine. Kõnõlimi tollõst, kuis tasus oppi õks tuud, miä hinnäst kõgõ inämb huvitas, kuis aoluu-uurminõ inspiriirsõ Ivarit ka täämbädse ao ello iist vidämä ni märgotimi parhillatsõ ütiskunna murõkotussist. Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti […]
The pos
Poodi man Grünbergi Maria: seto värk
Poodi man saimiq kokko hää naaberrahva esindajaga – Setomaa seo aastaga nuursootska Grünbergi Mariaga. Maria om fotograaf, mäng pilli, lugõ raadion setokeelitsit uudissit ja om muidu aktiivnõ nuur inemine. Kõnõlimiq, kuis timä uma seto hindätiidmisest arvo saiõ, määndsiid tegemiisi tuu om ello toonuq ja määne om tuu seto kultuur, kiil ja murõq, midä jutu käügin […]
The post Poodi man G
Poodi man Jüvä Sullõv ja Navitrolla: Kaika Suvõülikooli eri
Kaika Suvõülikoolin 15. augustil 2026 võtsõmi üles jutuajamisõ kunstnik Navitrolla (Heiki Trolla) ja keeletiidläse Jüvä Sulõviga. Mõlõmbaq ommaq peri Navi küläst ja sääl uma tegemiisiga inemises kasunu. Juttu tull mässumiilsüsest, tollõst kuis Sulõvi iinkujol nakas Heiki joonistama ja Heiki iinkujol Sulõv egäpäävätselt võro kiilt kõnõlõma. Saimi teedäq, kuis nimäq edimäst kõrda Kaika Suvõülikoolin
Kõnõla mõtsan mädänü puuga
“Kõnõla mõtsan mädänü puuga” om Saarõ Evari edimäne luulõkogu (2014), mink luulõtusõ omma kirotõt 1991–2014. Seo kogu luulõtuisi om varahampa avaldõt Eesti murdeluulõ antoloogian “Ime kütken tähe poole kist” (2002), ildamb Eesti kalaluulõ antoloogian (2021) ja antoloogian “Aga sina ei vasta. Surm eesti luules” (2026). Luulõtusõ om sisse lugõnu Tarmo Tagamets (20
Poodi man Tarmo Tagamõts: tiatrijulgus
Tagamõtsa Tarmo om näütlejä ja lavastaja, kiä sai tuu tiatrinakkusõ Varstu Keskkoolist ja om elo joosul siin ja säälpuul tuud edesi vidänü. Kõnõlimi timä tegemiisist nii tiatrikoolin, Võro Tiatriateljeen ja mõtlimi vallalõ nii täämbädse ao harrasustiatri ku kutsõtiatri tegemiisi. Kas olnu vaia uma majja võrokiilsele tiatrilõ? Ka tuu sai ummamuudu vastussõ. Helü pand kõlama VõruHUUB, […]
The
Poodi man Geidi Raat: kõllanõ küläelo
Geidi Raat (Raud) om Õdagulehe meelelahutustoimõndaja ja kiränik, kiä om uma raamatile sisse pandnu nii võro kiilt ku ka võro vaimu. Timä raamatun “Ümber ahju paremale” kõnõlõs päätegeläne võro keelen ja sisse om pant hulka müstiliisi tegeläisi. Õdagulehe man tege tä karmanihellü “Literaadio”, kon külälises om olnu ka võro kiränikke. Kuiki elo om veenü elämä […]
The p
Ma pühäpääväpõllõ mõsi
“Ma pühäpääväpõllõ mõsi” om Häniläse edimine õdaguvõrokiilne raamat (2010), mille luulõtusõ om sisse lugõnu autor esi (2026). Raamatut saa lukõ Eesti Rahvusraamadukogo digitaalarhiivin https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/108938 ja lainata Lõunõ-Eesti raamadukogodõst.  
The post Ma pühäpääväpõllõ mõsi appeared first on Helüait.
Poodi man Enn Kasak: miä om peris ja kuis tuud löüdäq?
Kasagu Enn om astrofüüsik ja filosuuf, kiä om latsõst pääle huvvi tundnu tollõ vasta, kuis maailma periselt valla seletä. Täämbädses pääväs om selges saanu, et tuud ei saaq kätte õnnõ füüsiga ja mõõtmisõga, a filosuufia ja teoluugia abiga, midä ka täämbädsen ilman järjest inämb vaia lätt. Kõnõlimi tiidüstüüst, aost, ku Enn oll Võro Instituudi direktri, […]
The post Poodi man Enn Kasak: miä o
Poodi man Janek Vaab: välästkaejast esiq tegejäs
Vaaba Janek om üles kasunu Talnan ja latsõpõlvõn tuudi tä egä suvi Tsuuru sugulasi mano, kon tä puttu kokko võrokõisi ausa meele ja keelega. Ku koolioppaja andsõ soovitusõ salvõsta vannu inemiisi juttõ, nakas Janek noid kogoma ja ütel hetkel saiõ helülindi päält arvo, et kõnõlas esiq kah võro kiilt. Ülikoolin nakas tä uurma hõkki võro […]
The post Poodi man Janek Vaab: välästkaejast esiq teg
Poodi man Kaha Kaido: muusiga uma inemiisile
Kaha Kaido om Mammastõ miis, kelle ansambli Kõhukesed ehk Kõtukõsõq tege viimätsel aol järjest inämb võrokeelist muusikat. Õkva ilmu näide edimäne plaat “Keele pääl”. Kõnõlimi Kaidoga tuust, kuis ansambli tegüsi, kuis nä uma jaos tähtsä niši võro keele näol löüdsevä ja ommaq nüüd üleni Vana-Võromaa bänd. Juttu tull ka elost ja saekaatriärist maal, kuis Kaido […]
The post Poodi man Kaha Kaido
Poodi man: võro kiil nõvvokogodõ aol
Neländä huuao edimädsen jaon kõnõlõs Hipp uma magistritüüst, mille teemäs oll võro keele olokõrd nõvvokogodõ ütiskunnan ja koolin. Nõvvokogodõ aoleheq ommaq täüs oppajidõ lugusid tollõst, kuis näide koolin om rassõ opilaisi võro keele peräst, mõni pidäsi tuud välläjuurmist väärt olõvas, mõni löüdse hoobis väärtuslik olõvat. Ideoloogilinõ maastik es käseq õkva murdekiili vasta kampaaniat tetä, a [&
Poodi man Otsari Silja: võrokõisi koorimuusikast
Silja Otsar om teedä-tuntu muusigaoppaja ja koorijuht Võromaal. Tä om üten avitanu ka võrokiilse laulupido Uma Pido tegemisele, saatjas võrokõsõlõ umanõ elokaehus – kiä sis tege, ku esi ei tii. Kõnõlimi poodi man tuust, kuis timä hindä karjääritii kujosi, kuis ütest hobist või saia terve elokutsõ. Noorõlõ võrokõsõlõ om täl kah mitu hääd soovitust, kuis […]
The post Poodi man Otsari Sil
Poodi man Jüvä Sullõv: kimmäs kiil ja põhimõttõq
Poodi man käve külän Sulev Iva, kiä om võro keeletiidläne ja pall’o inemiisi om just timä käe all opnu Tarto Ülikoolin võro kiilt. Tä kõnõl’ meile umast latsõpõlvõst Navi külän ja Võro liinan, ku poiskõisi protestivaim vinne värgi ja nõvvokogo võimu vasta oll’ suur, a kujosi lõpus ümbre uma võro keele kaitsõrindõs. Juttu oll’ ka […]
The post Poodi man Jüvä Sullõv: kim
Poodi man Kauksi Ülle: võrokõisi suur rahvas
Kõnõlimi võro kiränigu Kauksi Üllega tollõst, kuis timäst sai kiränik, kuis oll elo Rõugõn ja Võrol timä latsõpõlvõn ja kuis läts säält tii luulõtuisi kirotamisõni. Kõnõlimi ka ülikoolin käümisest, Võro Raadio ja Setomaa aolehe tegemisest. Saami muu hulgan teedä, mille ostsõ Ülle uma edimädse honorari iist, kuis tä kirot romaani “Paat” erootikatseeniq ja kuis mõnikõrd […]
The post Poodi man
Poodi man Contra: luulõpilet Antslast Lätti
Contra ehk Margus Konnula om luulõtuisi kirotanu täpselt 17. märdikuu pääväst 1989, midä alost tä mässulidsõl aol väikun Antsla liinan. Poodi man kõnõl tä uma tiikunnast ülevõromaalisõ ja -eestilisõ tuntuseni, tulõ juttu bussõst (millest Eliisabet seokõrd mahaq jäi), elost Antslan, Tarton ja Lätin. Tollõst, kuis Contra tõlk ja luuletas, kuis tä võro keelen luulõtama nakas […]
The post Poodi
Poodi man Tiia Morfin: kas mõistat hindäle süvvä kasvata?
Morfini Tiia eläs Karulan ja pidä sääl Vanaimä Aida. Tuu tähendäs, et tä hoit uman aian alalõ vannu kasvosortõ, võtt siimnit ja tege aiatüüd nii, et uma süük olnu’ läbi terve aastagatsõõri võtta’, et vaiva nägemine om mõistlik ja saat esi’ kah arvo, mille tuu nii om. Jutus tulõ kõgõ vanõmb Eesti tomadisort, sitapatarei pääl […]
The post Poodi man Tiia Morfin: kas mõistat hi
Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ
Laanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait. Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti […]
The post Poodi man Triinu Laan: koh
Poodi man Kerli Kirch Schneider: Võromaa naisiväest inspireerit
Kerli Kirch Schneider om Võromaal üles kasunu meediä- ja kommunikatsioonitiidläne, kiä om uurnu maanaisi elo, Taarka filmi, naismuusikide sotsiaalmeediät. Egäpäävätselt eläs ta USAn Floridan ja vii ka sinnä killukõisi tiidmisest nii Ida-Euruupa elost ku Võromaa elost. Tä om olnu ka filmi “Virago” režissöör, miä kõnõlas Kerli ja Hipõ ütidse vanaimä/vanavanaimä küläst Võromaal, kon kõik
Poodi man Allasõ Tiia: midä tuu lugõ?
Allasõ Tiia om olnu võro keele, eesti keele ja kirändüse oppaja ja pikkä aigu tegelnü võrokiilse hariduse uurmise ja kõrraldamisega. Kõnõlimi poodi man tollõst, kuis kirändüstunn om latsi kõgõ vihatumb tunn, a samal aol kand võro kirändüs hindän väega suurt ossa võrokõisilõ tähtsäst meelelaadist. Juttu oll ka Tiia hindä koolitiist ja maakas olõmisõst.
The post Poodi man Allasõ Tiia: midä tuu lugõ?
Poodi man Marko Puksing: sannast ni noidõ lugõmisõst
Puksingu Marko alias Pluuto om hüdrogeoloog, savipotimeistre ja muud põnõvat, a täl om üts esieräline hobi – kävvü nii pallo sannan ku võimalik. Noid sannu om tä kogonu elo joosul piäaigu tuhat tükkü. Päält tuu om Pluudo köüdet ka vahtsõ tegemisega – kõigi Eesti savvusannu üle lugõmisõga. Kõnõlõmi noist käügest ja täämbädse ao Võromaa sannakombist, […]
The post Poodi man Marko Pu
Poodi man Robin Liiber: mulgi ja muu lõunamaalase tulõvigust
Liiberi Robin om nuur mulk, kiä opp riigitiidüst Tarto ülikoolin, Poodi man kõnõlimi tuust, kuis tä esi om uma mulgi keele ja aktivismi manu jõudnu, mille tuu tähtsä om ja määne om uma kultuuri kandmise olokõrd Mulgimaal. Päält tuu kõnõlimi veidü Tarto2024 projektist “Rising young ambassadors in minority cultural field” ja võro-seto-mulgi nuuri kuuntüü võimaluisist.
The post Poodi man Robin Liiber
Poodi man Helen Plado: kirega keeletiidüsest
Võromaa juuriga keeletiidläne Plado Helen tege vahtsõn episoodin lühkült ja lihtsalt selges võro keele sugulusõ tõisi soome-ugri kiiliga, võro keele ja tõisi lõunaeestikiili umavaihõlidsõ nii sisemise suhtõ. Pääle tuud tulõ juttu viil võro keele grammatigaraamadu kokko pandmisõst, raamatide lugõmisõst ja inglüse keele mõjodest.
The post Poodi man Helen Plado: kirega keeletiidüsest appeared first o
Poodi man Rahmani Elo: ei saa liina kodos pitä
Rahmani Elo käü Tarton Tamme Gümnaasiumin ja kõrrald seol sügüsel võro keele nädäli sääl eriti võimsalt, miä pandsõ kõik oppajaq täl perän käümä. Karmanihelün saa kullõlda, kuis üle Tarto liina lövvüs hulga võro värgist huvitet nuuri, mis kasu om Keelepesän käümisest ja kuis Elo laulma nakas.
The post Poodi man Rahmani Elo: ei saa liina kodos pitä appeared first on Helüait.
Poodi man Uguri Kadri: koolikõrra siseilm
Võro Instituudi haridusprojekte juht Uguri Kadri hoit silma pääl võro hariduselol ja kaes pilti ka laembalt – kas seo ao koolisüsteem avitas ilmaelon hakkama saiaq, midä ja kuis üldse võinu võro keele kottalõ opata. Päält tuu kõnõlas ta, mille või võrokõnõ tunda hääd miilt Hõbõnöpsi poodi üle ja härgütäs inämb ummi asju üle lokku lüümä. […]
The post Poodi man Uguri Kadri: koolikõrra si
Poodi man Uku Freiberg: a mille sa tan elät?
Freibergi Uku om tennüq üte hullu tükü – jäänüq noorõst pääst Võromaalõ tüüle ni toimõndama. Tä kõnõlas, midä tan sis tetäq om – kultuurimajan, kiirabin, lambalaudan. Ja mille tä tuud kõkkõ tege.
The post Poodi man Uku Freiberg: a mille sa tan elät? appeared first on Helüait.
Poodi man Kuuba Rainer: tüü lätt edesi
Kuuba Rainer oll piä 15 aastat Võro Instituudi direktri ni egät viisi kursin võro keele ni kultuuri tegemiisiga ja oll teedä ku habõndõga esivõrokõnõ. Nüüt pandsõ ta seo ammõdi maha, a küsümi, miä sai tettüs, midä opitus ni kuis edesi saa võro keele, raamatide, muuseume ni muu kõrraldusõ man. Juttu tulõ ka mõtsandusmehe edesisist plaanest, […]
The post Poodi man Kuuba Rainer: tüü lätt edesi
Poodi man: mis mi loemi pühini?
Edimädse huuao viimätsen jaon kõnõliva Hipp ja Eliisabet podcasti küläliisist inspireeritült, midä näile hindäle lugõda miildüs, määnest võro kirändüst, muusikat ja muud kultuurikraami võinu soovita. Saa teedä, mille Betile ei miildü kevväi, mitu kõrda võinu raamatit üle lugeda ja midä seol aastagal jõuluvanalõ loetas. Kõlas luulõritu Kolga Raimondilt ja tõisilt.
The post Poodi man: mis mi loemi p
Poodi man Kadri Lepasson: nuhuta ja kae tuud perimüsmuusikat
Poodi manu tull Eliisabeti hindä kandlõoppaja Lepassoni Kadri, kiä om viil ka perimüsligu tantsu spets ni bändiinemine. Tä kõnõl, kuis tä Põlvan akordioni opmisest kandlõmänguni jõudsõ, miä sai takistuses luudusainide tudiirmisõ man ni mille ülepää tuud perimüskultuuri meil Eestin vaia vidädä om ja kuis tuu käü kokko suurõmba laulupidoliikmisega. Nuhuta ja kae, äkki nakkas miildümä. Helü […]
Poodi man Saarõ Evar: Võromaa elo maamajandusest nimmini
Poodi man käve Saarõ Evar, kiä om ütekõrraga kotusõnimeuurija, mahepõllumiis ni andsõ vällä uma tõsõ luulõkogo “Tsirgukiil”, kon kirot hulga ütiskunna murrist tegünü luulõt. Karmanihelün kõnõl tä, kuis luulõpisik timä sisse sai, kuis Vanal-Võromaal 1990. aastil külänimeq kaardi pääle saivaq ja kuis tasakaalustaq keelemehe ni põllumehe ammõtit. Lõpus ka killukene tuud, kuis kraavi kiskv
Poodi man: Latsõpõlvõst võrokõsõ
Kats nuurt võrokõist – Hipp ja Eliisabet saava egä katõ nädäli takast õkva nigu poodi man kokko, et juttu aia võro keele ni kultuuri asjust. Mõnikõrd om saaten üten ka tark küläline, kiä aoluu, muusiga vai muid teemäsit häste vallalõ kõnõlda mõist. Ja tuud kõkkõ uman keelen. Edimädsen jaon kõnõlõsõ Hipõ ja Beti umast elost […]
The post Poodi man: Latsõpõlvõst võrokõsõ appeared first on Helüa
Poodi man Jan Rahman: sügüsest ja kirändüsest
Saimi poodi man kokko Rahmani Janiga, et kõnõlda timä kirätöiest, Umast Lehest, “Tagamõtsast” nii muust loomigust. Saimi teedä, kuis sündü laul “Kõnõtraat” ni määndse kiränigu omma Jani kõgõ inämb inspiriirnü. Lõpõtusõs kõlas ka üts laul sõprusõst ni sügüsest. Helü pand kõlama Võru HUUB.
The post Poodi man Jan Rahman: sügüsest ja kirändüsest appeared first on Helüait.
Mamma küük
Miä saa mammast, kiä jääs vasta talvõ ütsindä maalõ? Edesi läävä “Maal mamma man” raamadu tegemise. Imä üten 5-aastadsõ Anna ja 8-aastadsõ Martaga käüvä mamma man maal abis nädälivaihetuisil ja avitasõ mammal süvvä tetä. Kokko saava katś maailma: mamma vanaaolinõ söögitegemise tarkus ja liinast tulõva vahtsõ ao söögi. Midä tähendäs vegań? A miä om bubõrť? Kuis […]
The post Mamma küük appear
Maal mamma man
Perren om hallõ uudis. Papa om õkva är koolnu ja vanõmba tegevä katõlõ latsõlõ, 8aastagadsõlõ Martalõ ja 5aastagadsõlõ Annalõ, ettepanõgi, et nä lännü seo suvi mammalõ maalõ seltsi. Kuis mamma periselt eläs? Innemb omma latsõ sääl õnnõ kõrras külän käünü. Kuimuudu saa mamma man mõskõ ja maada ja kost tulõva piim ja muna ja sahvti? […]
The post Maal mamma man appeared first on Helüait.
Jänesse hällüpääväkuuk
Lugu jänesse hällüpääväkoogist oppas latsõlõ eläjänimmi, a ka tõisiga rehkendämist, ütenkuun olõmisõ mõnnu, hindä ja pidopäivi tähtsäspidämist. Jutu pand kirja Tiia Selli. Pilti tsehkend Kersti Selli. Lugi Kadri Ugur.
The post Jänesse hällüpääväkuuk appeared first on Helüait.
Sadu lask laulu. Milvi Panga luulõtuisi kogo
Luulõtaja Milvi Panga võrokeelitside luulõtuisi kogo “Sadu lask laulu” ilmus Helüaidan 2024. aasta mahlakuun, ku luulõtaja saa 79-aastadsõs. Timä edimäne kogu „Läämi kaemi!“ tull vällä 2005. aastal. Milvi Panga õdagupoolidsõ võru keelega luulõtuisin kaes elukogõmusõga kiränik latsi asjatamiisi päält ja pruuv näist arru saia, märk uma latsõpõlvõ pääle, viskas nalla kotussõnimmiga, lätt kaema, midä
Võro kiil puutrin – kuis ja mille?
Jüvä Sullõv kõnõlõs uman Navi võro keelen, kuimuudu võro kiil om puutrihe pantu ja mille tuu tähtsä om. Sõnastu, massintõlgõ, kõnnõmassin ja kõik muu, minkast Sullõv kõnõlõs, om egäütele valla, kiä puutrit vai nutitelehvoni mõist pruuki. Pääle tuu saa Jüvä Sulõvi jutust mõttit, kuimuudu puutri võissi võro kiilt opada. Jüvä Sullõv om Võro Instituudi tiidrü […]
The post Võro kiil puutrin ̵
Kuis Umma Pito tetäs?
Teemi Võro Instituudi usse vallalõ ja uurimi Tigase Merikese käest, kuimuudu üte suure pido tegemine käü. Taad juttu sünnüs kullelda sis kah, ku kuvves Uma Pido joba maaha om peet – kõrraldamise kotsile kõneles Merike peris kasulikku juttu. Salvestedüs sai taa jutt 2024. aasta urbekuu algusen, ku pidoni es jää inämb kolme kuud, küsüjä oll […]
The post Kuis Umma Pito tetäs? appeared fir
Kuis tetäs võro keele grammatikat?
Plado Helen om Võro Instituudi tiidrü, kiä vidä iist võro keele grammatiga kokkopanekit. Kuimuudu tuu tüü käü ja kunas valmis saa? Ja midä Plado Helen muist asjust arvas? Heleniga ai 2024. aasta kündlekuun juttu Uguri Kadri.
The post Kuis tetäs võro keele grammatikat? appeared first on Helüait.
Raimond Kolk. Kimp luulõtuisi
Kolga Raimond sündü 8. radokuu pääväl 1924 Sarun ja kuuli 1992 Stockholmin. Luulõtuisi nakas tä kirja pandma kooliaol ja suur osa noist omma võrukeelidse. Kolk esi om märknü, et timä jaos oll võru keelen luulõtaminõ häste loomulik ja uma. Timä luulõtuisi tsipakõnõ esivärki kiil om Harglõ kihlkunnast peri ja niisändsen vormin õigõ ja puhas. Luulõtusõ […]
The post Raimond Kolk. Kimp luulõtuisi
Une-Mati häüsäjutu
Heiki Vilep om kirja pandnu hulga unejutte. Uguri Kadri pand njoo võro keelde ja lugi ette kah. Kaasepildi tsehkend Ott Vallik (Moritz). Hääd kullemist ja hääd und!
The post Une-Mati häüsäjutu appeared first on Helüait.
Mari-Liisa Parder: Tõisildõarvamisõ’ egäpääväelon – kõrvalõ hoita vai klaari?
Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja jakkas Mari-Liisa Parder, kiä om Tarto Ülikooli eetigäkeskusõ tiidüstüütäjä. Tä kõnõlõs tõisildõarvamiisist (eesti keeli lahkarvamus) vai väärtüsdilemmadest, kon meil tulõ valli katõ vai viil inämbä hindäle tähtsä asja vaihõl. Kuis tuud tetä – kuis oppi väärtüskonflikte är tundma ja naid lahendama? Foto: Lauri Kulpsoo
The post Mari-Liisa Parder: Tõisildõarvam
Helen Plado: Ku lähkü’ omma’ võro ja eesti kiil?
Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõn võrokeelitsen loengun kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse instituudi eesti keele lektor Plado Helen. Tä tuu vällä tähtsämbä ja esierälidsembä võro keele erijoonõ ja võrdlõs võro kiilt eesti keelega. Foto: Lauri Kulpsoo
The post Helen Plado: Ku lähkü’ omma’ võro ja eesti kiil? appeared first on Helüait.
Kürsa Ere luulõt
Varstust peri, a joba pallo aastit Põlvan elläv Kürsa Ere oll seo aasta lehe- ja piimäkuul võro keele iistkõnõlõja. Värsse laiõmbalt rahvalõ näütämä nakas tä umbõs kolm aastat tagasi. Timä luulõtuisi saa lukõ blogist https://luulelennud.blogspot.com/ ja seol aastal ilmu ka edimäne luulõkogo „Taivast ja tuulõst“ (2023). Luulõkogo tagakülel om kirän nõnda: „Kõik värsi siin kaasi vahjõl […]
The
Imre Nõmm: Kodavere kiäless
Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sari põikas kõrras lähembiide naabriide mano: vahtsõ tiidüsjutu kõnõlõs kodavere keelen Treffneri gümnaasiumi abiturient Imre Nõmm. Tä and teedüst Kodavere kandist, kodavere keelest ja taa keele päämäidsist tunnussist. Foto: Elina Kalme
The post Imre Nõmm: Kodavere kiäless appeared first on Helüait.
Elvi Nassar: Vanõmbast seto söögist
Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimädsen setokeelitsen loengun kõnõlõs Eesti Vabaõhumuuseumi tiidüstüütäjä ja näütüste kõrraldaja Nassari Elvi. Tä kirjeldäs süüke ja süümisekombit vanast aost täämbädsehe aigu vällä ja arotas, mille naa muutunu omma. Foto: Jaanus Heinla.
The post Elvi Nassar: Vanõmbast seto söögist appeared first on Helüait.
Ekekuu
Kristel Vihmani kirotõt lumja muinasjutt „Ekekuu“ (2022) kõnõlõs naarahtusõ väest ja ilost. Raamadu perädü ilosa pildi om tsehkendänü Belliisi Seenemaa. Võro kiilde avidi raamadu panda Aili Sikk ja Jüvä Sullõv, võrokiilset muinasjuttu lugõ Karel Käos (2022). Kaasõpilt: Belliisi Seenemaa.
The post Ekekuu appeared first on Helüait.
Kadri Kangro: Sotsiaalnõ kapital tege maaelo mõnusas
Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõ võrokeelitse loengu kõnõlõs Talna Ülikooli ütsikunnatiidüisi instituudi doktorant, Tarto Ülikooli ütiskunnatiidüisi instituudi külälislektri ja sotsiaalse innovatsiooni entusiast Kadri Kangro. Tä näütäs, kuis omma köüdetü sotsiaalnõ kapital ja maaelo ja saami teedä, miä om sotsiaalnõ innovatsiuun. Sotsiaalsõst kapitalist ja kogokundlikkusõst kõnõlõs ka
Kaie Nõlvak: Söögi peräst pühä pedämäldä ei jää
Helüaida 40. märgotus (15.12.2022). 2022. aasta viimädsen märgotusõn kõnõlõs Mõnistõ kandist peri Nõlvaku Kaie tuust, kuis söögitegemine ja pühhi pidämine omma aoga muutunu. Ku aig esi jälleki muutus, tulõ mõtõlda, kuis hakkama saia. „Nii hädälitse ja mudsulda mi viil ei olõ, et hääd süüki tetä ei mõista, ku kõkõ kallimbat kraami poodist osta ei talda,“ […]
The post Kaie Nõlvak: Söögi peräst
Pulga Jaani jutt Varstust
Võro muusiga- ja kirämehe Pulga Jaani 75. sünnüpääväs (27.11.2022) avaldas Helüait mälestüisiluu „Varstu”, miä kõnõlõs timä kodoalõvikust. Uma Lehen ilmu jutt järejutuna 2021. aastal, Helüaida jaos lugi autor esi luu sisse 15. märtekuul 2022. aastal. Foto: Rahmani Jan.
The post Pulga Jaani jutt Varstust appeared first on Helüait.
Lättehoitja
Tuul Sepä „Lättehoitja“ (eesti keeli „Allikahaldjas”, Varrak 2019) om fantaasiaraamat, mink tegeläse ja johtumisõ peräkõrd ei olõki nii uskmalda ja ulmõlidsõ. Lätte omma mi rahvajutõn suurõ tähendüsega. Päätegeläisi Hõpõ ja Kaarna abiga saa kullõja tutvas Unõhtusõmaailma hingeliisiga: Suurõ Tõllu, Halltõbõ, Puugi, Essütäjä, Kaonäksi, dinosauruisi ja neandõrtaallaisiga ni viil pallodõ tõisiga. Raam
Kuningatütär Luluu ja herr Kere
Piret Raua „Kunigatütär Luluu ja herr Kere“ (Tänapäev 2011) om kinnihoitja raamat, miä kõnõlõs ütest suurõst salahusõst kuningalossin ni tuust, kuis kunagi ei olõ ilda andis pallõlda ja parõmbahe tetä. Raamadu panni võro kiilde Marve Abel, Maarika Alvela, Helle Ehasalu, Mariko Faster, Lea Hallap, Evely Haug, Heili Helmoja, Urve Ilves, Pille Kaarsalu, Jana Kammer, Linda […]
The post Kuningatü
Tiia Kõnnussaar: Mitu raamatut ti koton um?
Helüaida 39. märgotus (20.10.2022). 2022. aasta om pühendet raamadukogodõlõ ni Põlva kihlkunnast peri kiränik Kõnnussaarõ Tiia, kiä uma loomingut avaldas Navi Tia nimõ all, märgotaski raamatidõst ja lugõmisõst. „Ku su koton peetäs raamatit ja lugõmist tähtsäs, sõs tähendäs, et teil um koton õpetlaskultuur. Kats asja pidivä ette kuulutama, kuis latsõl elon lätt – imä haridus […]
The post Tiia
Kauksi Ülle luulõt
Kauksi Ülle 60. hällüpäävä avvus saa Helüaidast kullõlda luulõkimpu, kon om 26 luulõtust elost, inemiisist, mineväst, tulõvast, olõvast, kõgõst, miä henge pututas ja süämen tuksõlõs. Värsi omma Kauksi Ülle perämädse kümne aastaga luulõkokõst „Palunõia“ (Seto Ateljee Galerii 2012), „ObiNizza“ (Ji st Jumalikud Ilmutused 2017), „Paralleeluniversum“ (Seto Ateljee Galerii 2019), „Seto ikebana“ (Seto At
Üülaul
„Üülaul“ om 2018. aastal alostanu folkpunk perreandsambli Baaba ja Ka 2022. aastal vällä ant helüplaat (Seto Ateljee Galerii MTÜ), kon Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evar esitäse Kauksi Ülle tekste pääle tettü laulõ. Kaasõpildis om Riitsaarõ Evari maali „Üü“ kujundanu Harri A. Sundell. Viie, sätüngi, karmoška, laul: Evar Riitsaar Lauluteksti, laul: Kauksi Ülle Lüükpilli: Olavi Aida […]
The post Üü
Ene Säinast: Kost mi tulõmi ja kohe mi läämi
Helüaida 38. märgotus (22.09.2022). „Olõ iks latsilõ egä aasta võro keele nädälil seletänü, et meile om uma keelega antu sääne varandus, midä olõ-õi ilmah kinkalgi tõsõl.“ Nii kõnõlõs Vahtsõliina kihlkunna Orava kandi oppaja ja süküskuu võro keele iistkõnõlõja Säinasti Ene, kiä märgotas tuu üle, kost mi, võrokõsõ, tulõmi ja kohe mi läämi vai võinu minnä. […]
The post Ene Säinast: Kost mi tul
Marje Mürk: Seenejutt, minkast saa mõtsajutt
Helüaida 37. märgotus (25.08.2022). Paganamaalt peri ja sääl elläv Krabi külätiatri päälik ni Paganamaa seenehull, seeneretki tegijä ja igävene seenenkäüjä Mürgü Marje kõnõlõs seenel käümisest ja siini süümisest. Kõgõ inämb küsütü seeneküsümüse saava vastusõ, a perän jõud jutt iks mõtsa mano. „Ku katõl puul tiid om ütevana mõts, ütel puul kasus hulga siini, tõsõl puul […]
The post Marje Mürk
Säidse väikut eelevanti
Navi Tia om latsikiränik, kinkal om ilmunu katõssa latsiraamatut, osa naist ka Kõnnussaarõ Tiia nime all. Timä raamatuid om tõlgitu soomõ, korea ja rumeenia kiilde ni nüüd Helüaida jaos ka võro kiilde. „Säidse väikut eelevanti“ (Kirisild 2016) om lõunõmainõ muinasjutt sõprusõst ja sõna väest. Põlva kihlkunnast peri Navi om raamadu ümbre pandnu uma kodokandi kiilde […]
The post Säidse väikut
Räpinä muinasjutu
Maailman om häste teedä, et latsilõ om vaia muinasjuttõ, ja ku lats noid viil esi lukõ mõista-i, sõs tulõ suuril noid latsõlõ kõnõlda vai ette lukõ. Muinasjutu avitasõ arvo saia hääst ja halvast, ilmast ni inemiisist, andva huugu ettekujotamisõlõ, oppasõ umma kiilt laembalt tarvitama ja viil pall´o muud. Tuuperäst omgi Helüaidan no üllen 30 muinasjuttu […]
The post Räpinä muinasjutu appeared
Mari Kalkun: Aigu om. Ja tuud om väega vaia
Helüaida 36. märgotus (14.07.2022). Muusik ni festivali Aigu Om! ellokutsja ja kõrraldaja Kalkuna Mari kõnõlõs aost, ao võtmisõst ja ao pruukmisõst. Tä märgotas tuu üle, kuis ummi elopäivi täütä säändside tegemiisiga, miä periselt tähtsä omma ja miä inemiisile ja luudusõlõ halva es tennü. Sinnä om paot (käkit) ka sõnomi „Aigu om!“ mõtõ. „Tuu tähendä ei, […]
The post Mari Kalkun: Aigu om. Ja
Karmen Maat: Vahtsõnõ kaeminõ ummi juuri pääle
Helüaida 35. märgotus (30.06.2022). Võrost peri Maadi Karmen om neli aastat opnu Tarto ülikoolin eesti kirändüst. Praktika Võro instituudin ja kodokandist kavvõmbal elämine omma pandnu noorõ inemise mõtlõma tuu pääle, kost tä peri om ja ku pallo kodopaik timä ello mõotas. Kah´os om tulnu ka vallus arvosaaminõ, et võro kiilt kõnõlda tä ei mõista, kuiki […]
The post Karmen Maat: Vahtsõnõ kaemi
Joel Pulk: Keskiäkriisest
Helüaida 34. märgotus (02.06.2022). Antslast peri, a Pärnon elläv koolioppaja Pulga Joel arotõlõs, kuis vannus tedä muutnu om. „Noorõlt tahtse vast olla ilmameistri ja selle oll sõs põlgust tervüsesportlaisi vasta. Nüüdses om nigu peräle jõudnu, et tuu (Kaitsõliit ja tervüsesport) omgi tuu, mis mullõ om jäänü. Tuu tulõ võtta,“ ütles tä. Uman Lehen 02.06.2022 ilmunu […]
The post Joel Pulk: Ke
Viiu Korneli luulõtusõ
Põlinõ võrokõnõ Korneli Viiu pand luulõhe kõik, miä ilman sünnüs ja henge pututas. Värses omma saanu nii tõsidsõ teemä, nigu Ukraina sõda, eelekrihind, mõtsaragominõ ja koroona, ku ka elo ja inemise ummi rõõmõ ja hätiga. Ku võimalik, omma luulõtusõ iks viguridõga ja läbi nal´a. „Nigu hobõsõlõ kaaru, inemisel vaia naaru. Et elovangõrd keremb olõs vitä, […]
The post Viiu Korneli luulõtusõ appe
Jaan Vahtra jutu
Jaan Vahtra (23. mai 1882 – 27. jaanuar 1947) om innekõkkõ tunnõt ku kunstnik, a timä tähtsüs võro kiränikuna om niisamatõ suur. Päämädselt kirot tä mälehtüisi ja perimüslikke juttõ, a ka rahvanalandit ja publitsistikat. Vahtra looming and häste edesi timäaigsõ elo ni inemiisi loomust ja sündmüisi ni om väärt ja põnnõv matõrjal olõvidõ ja tulõvidõ […]
The post Jaan Vahtra jutu appeared first
Kristi Ilves: Mulgimaast, mulkest ja mulgi keelest
Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, s
Jana Orion: Tark rändäjä jätt süäme kodo
Helüaida 33. märgotus (05.05.2022). Võrost peri Orioni Jana, kiä vidä Tal’na Kadrioro raamadukogon võro keele kohvitarrõ ja sai seo aastaka Hindätiidmise avvuhinnä, märgotas tuu üle, kuis jäiä võrokõsõs ka sõs, ku Võromaal ei elä. Teküs Tal’na võrokõnõ jaga mõtõt, et inemisega jääs sünnüst surmani üten kotus, kost tä peri om. „Tuust algusõpunktist, kost inemine peri […]
The post Jana Orion:
Külvi Marit: Sünnikombe vanemban perimüsen
Lõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Rebase Marjuga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materja
Maarja Punak: Kuis võlss veidemb halva sünnütänü?
Helüaida 32. märgotus (07.04.2022). Moostest peri politseikapten ja inneskine veebikonstaabli Punaku Maarja kõnõlõs tuust, määndse omma täämbädse ao võlssjutu ja kelmüse virtuaalmaailman ni kuis hinnäst internetin kaitsta ja hoita. „Om aig oppi võlssmist parõmbalõ är tundma, sis om vahtsist võlsõst arvosaaminõ edespite lihtsamb ja võimalus näide lõksi jäiä väikumb,” ütles tä ni jaga tarvilist teed
Jüvä Sullõv: Lõunõeesti keele’ ja rahva’
Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ [R
Maaja Glaser: Vabahus ei püsü esihindäst
Helüaida 31. märgotus (10.03.2022). Vahtsõliina gümnaasiumi oppaja ja kodotütride Orava rühmä juhõndaja Glaseri Maaja kõnõlõs tuust, midä and latsõlõ kodotütres vai nuurkotkas olõminõ ni mille om Kaitsõliitu vaia. „Parhillanõ sais maailmah om peris murrõlinõ. Sõda Ukrainah om pandnu mi nuuri kah mõtlõma tuust, et vabahus ei olõki nii kimmäs ja esihindäst mõista.“ Midä sõs noorõ […]
The post
Tsillokõsõn majan
Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste. Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ naljakas ja teräkese oppusõga. Raamadu pildi omma sündünü egäsugumadsõst träänist, midä koton iks lövvüs. Raamat härgütäs ka meisterdämä, asju vahtsõst pruukma ja juttu kõnõlõma. Seo raamadu idee võitsõ
Karl Pajusalu: Akadeemiline tartu kiil
Edimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu. Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga. Tä […]
Anneli Kaarna: Hää latsõ laulukiil
Helüaida 30. märgotus (10.02.2022). Võrokõsõst käsitüüline ja muusik Kaarna Anneli arotõlõs tuu üle, mille timä põlvkunna inemiisil om rassõ võro keelen kirota. „Koton, ummi latsiga ja poodi man võro keelen kõnõlaminõ tulõ nigu esihindäst, a muial om tuu vana sund, et piät „kultuurnõ“ olõma,“ ütles tä. Sõski ei olõ seo kavva kestnu kiildmine ja tänitämine […]
The post Anneli Kaarna: Hää lats
Enn Kasaku jutu
Navilt peri tiidüsfilosoof ja astrofüüsik Kasagu Enn om kirotanu mitmit võrokiilsit juttõ, üles astnu Kaika suvõülikoolõn ja vällä märknü pallo vahtsit sõnno võro kiilde. Osa noist sõnnost ilmuva „Lühkesen võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastigun“, miä om tunnõt ku edimäne võrokiilne eräalasõnastu. Aastil 1995–1997 oll Kasagu Enn Võro Instituudi direktri ja 2018. aastagast om tä Tarto Ülikooli us
Ivari Padar: 2022 maailman ja Võromaal
Helüaida 29. märgotus (13.01.2022). „Om aig olla aupaklik luudusõ suhtõn,“ ütles võrokõsõst poliitik Padari Ivari uman märgotusõn, kon tä arotõlõs tuu üle, määntses käänd elo vahtsõl 2022. aastal. Pääväkõrran teemadõ hulgan omma keskkund, kliima, haigusõ, maailma riike vaihõkõrra, elektrihind ja elo Vanal Võromaal. Sõski jääs kõlama luutusõga üteld mõtõ: „Probleemi omma Jumala puult luudu tollõ [&
Juhan Jaigi juttõ ja luulõtuisi
Juhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinka mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ luuja, rahvaperimüse edesiandja. Timä 13. jaanuaril 2022 olnu 123. sünnüaastapäävä puhul saa Helüaidan kullõlda kattõ luulõtust ja säidset juttu, miä omma peri kogomigust „Valgõ kivi“ (Võro […]
T
Rainer Kuuba: Rahvalugõmisõl saa kirja panda uma keele mõistmisõ
Helüaida 28. märgotus (29.12.2021). Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer kuts inemiisi üles 28. joulukuul 2021 pääle nakanu ja 15. vahtsõaastakuul 2022 läbi saaval rahvaloendusel umma võro keele mõistmist kirja pandma. Seokõrd rahvaloendaja egäleütele kodo ei lää ja inämbüs andmit võtt riik registriist. Sääl aga olõ-i teedüst inemiisi paikkundligõ kiili mõistmisõ kottalõ. Nii om ainukõnõ võimalus
Jan Rahman: Võrokõisi varandus
Helüaida 27. märgotus (16.12.2021). „Täämbädse päävä võro kultuuri kõgõ suurõmb varandus om süämega tegijide hulk,“ kõnõlõs Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan. Kultuur kasus aastasatu ja tuud antas edesi põlvõst põlvõ. Meil, Võromaal, om loomulik, et kultuuri ülestähendämise ja manoluumisõga tegeles hulga rahvast. Tuu and kimmüst, et võrokõisi umaperä jääs taan kõrrast inämb ütetaolidsõs minevän i
Aastatsõõr. Keelepesä oppajidõ luulõtuisi latsilõ
Võrokeelitside luulõtuisi kogomik „Aastatsõõr“ om Vana-Võromaa keelepesäoppajidõ ütine looming aastist 2017–2018. Luulõtusõ omma köüdedü latsiaidu opiprogrammõga ja jagonõsõ teemadõ perrä. Teema omma: kodo, latsiaid, muusiga, luudus, tähtpäävä, aastaao ja 12 kuud. Tast löüd lihtsit ja rõõmsit luulõtuisi kullõmisõs egäl aol. Luulõtuisi teksti üten piltega omma välän Võro Instituudi kodolehe pääl. L
Senni-tädi naarukuul
Kadri Ugur, Senni-tädi juttõ kirjapandja ja Helüaita lugõja (2021), kõnõlõs noist nii: „Senni oll mu vanatädi, mu imäle oll tä tädi. Üts lõpmada kangõ mutt oll sjoo Senni-tädi, elli tävveverelist ello ja opas tuud nuurilõ kah. Senni kõrval oll kõgõ sääne tunnõ, et olt nigu puss mõskmada villu sehen: olõ-õi istmist ei astmist, julgust ei […]
The post Senni-tädi naarukuul appeared first on Hel
