Äripäeva raadio
Äripäeva raadio on Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus käsitletakse päevakajalisi majandus- ja poliitikateemasid ning jagatakse praktilisi soovitusi isikliku ja ettevõtte edu ning rikkuse kasvatamiseks. Saated on järelkuulatavad veebilehel või Äripäeva äpis.
Episodes
05.06.26 Kriisiplaan: Küberpetturid sihivad inimlikku nõrkust
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad k
11.06.26 Müüt või tõde? Eesti presidendil pole võimu?! On, kui ta selle võtab
“Autojuhte leidub alati, kuid neid, kes näitaks juhile teed, on vähem. Selline teenäitaja on president,” rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane Äripäeva raadios.
Juba mõne kuu pärast valitakse Eestis presidenti ja seetõttu olid saatesarjas “Müüt või tõde?” vaatluse all presidendi institutsiooni ja tegevust puudutavad, avalikkuses ikka ja jälle levivad müüdid.
Ühe keskse teeman
11.06.26 Fookuses tark tööstus. Sutt: kliimaseaduse pärast ei panda Eestis ühtegi tööstust kinni
Keskkonna ja energeetikaminister Andres Sutt ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”, et kliimakindla majanduse seaduse eesmärk ei ole olemasolevaid tööstusi sulgeda, vaid anda Eesti majandusele pikaajaline suund.
Tema sõnul on seadusel kolm peamist mõõdet: julgeolek, konkurentsivõime ja elukeskkond. Fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab Suti hinnangul Eesti energiajulgeoleku
11.06.26 Sisuturundussaade. Kuiva silma sündroomist võib saada krooniline silmahaigus
Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. Sisuturundussaates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi.
Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja
10.04.26 Kriisiplaan. Analüütikud: kütusekriis võib tuua ka positiivseid mõjusid
Eestis kütusekriisi praegu ei ole, kuid arukas on võimalikuks kriisiks valmistuda.
Lähis-Ida pinged panevad muretsema, kas kütus saab ka meil otsa. Saates “Kriisiplaan” võtame küsimuse lähema vaatluse alla.
Räägime sellest, miks mõnes riigis on tanklad tühjad, aga Eestis mitte, kui kauaks varusid jätkub ning mida tähendab kütuse kallinemine tarbijate rahakotile ja Eesti majandusele laiemalt.
Ve
10.06.26 Äripäeva raamatuklubi. Kui juhtimiskultuur muutub, siis kõikidele see ei sobi. Ja ei peagi!
Organisatsiooni väärtuste kandjaks on inimesed ja igasugune muutus, olgu selleks uus juht, ühinemine, muutunud turuolukord või mõni kriis, mõjutab paratamatult ka töötajaid. Ühed kohanevad ja jäävad, teised pakivad asjad ja lahkuvad. Juhil on oluline mõista, kuidas erinevad inimtüübid muutustele reageerivad ja nendega toime tulevad.
Äripäeva raamatuklubi juunikuises saates on fookuses ettevõtja j
10.06.26: Logistikauudised eetris: Eesti riik tõmbas veokijuhtide koolitusraha veelgi rohkem koomale
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudise
10.06.26 ST | Eestist ja eurodest. Eesti kaotab elektrikaubanduses 200 miljonit eurot aastas
„Eelmisel aastal importis Eesti vajamineva elektri keskmiselt 92 euroga/MWh, samas oma ülejäägi müüsime maha 22 euroga/MWh. Vahe ehk umbes 200 miljonit eurot aastas voolab Eesti majandusest välja. See võiks siia jääda,“ selgitab saates „Eestist ja eurodest“ Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Probleem pole tema sõnul tootmise puuduses, vaid selle ajastuses - Eesti toodab elektrit neil tundidel,
13.02.26 Kriisiplaan. Kriisiuuringute Keskuse juht: kriisides hakkamasaamise võimekus on Eestis "kahetsusväärselt madal"
Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel viitab Päästeameti uuringutele, mille järgi on kriisides hakkamasaamise võimekus Eestis “kahetsusväärselt madal”.
"Ettevõtted koosnevad inimestest. Kui kriis tabab inimest, siis ta tegeleb esmalt “primaarsete asjadega” – pere turvalisuse ja baasvajadustega. Siit tulenevad tööjõuriskid, mobilisatsioon, koormised ning teadmatus, kas ja mis seisus need ressu
09.06.26 Töö ja palk. Vajalik uuendus või risk: platvormitöö direktiiv jõuab tööandjate lauale
Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv peaks parandama töötajate kaitset, kuid selle ümber käib tuline vaidlus. Kas tegemist on vajaliku uuendusega või riskiga muuta tööturg jäigemaks ajal, mil inimesed väärtustavad üha enam paindlikkust?
Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“ võeti luubi alla platvormitöö direktiiv, mille Eesti peab üle võtma hiljemalt selle aasta lõpuks. Direktiiv puudutab kümneid
09.06.26 E-kaubanduse areng ja tulevik. Turundusekspert: e‑poe tekst paneb ostma rohkem kui reklaam
E-poe tooteleht on sageli peamine kokkupuutepunkt, mille põhjal klient otsustab, kas ta usaldab müüjat ja teeb ostu, ütles turundusekspert Sven Nuum.
Saates “E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägitakse, millised vead Eesti e‑poodide tekstides korduvad, miks lühike ja üldsõnaline tootekirjeldus võib müüki pidurdada ning kuidas muuta toote omadused kliendi jaoks arusaadavateks kasuteguriteks.
Juttu
28.11.25 Kriisiplaan. Kommunikatsioonikriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna
Kommunikatsiooniekspert ja Levila kaasasutaja Daniel Vaarik rõhutab, et kriisi ei saa kunagi täielikult ette näha, küll aga saab end selleks ette valmistada. "Kriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna – mitte siis, kui katus juba põleb,“ ütleb ta.
Saates “Kriisiplaan” räägib Vaarik, mis eristab tavalist kommunikatsiooni kriisikommunikatsioonist, miks on kriis alati seotud väärtustega ning miks a
08.06.26 Tööstusuudised eetris. Standardi uus juht mängib mõttega 100miljonilisest käibest. “Peame suruma kasvu, sest muidu sureme”
Kiiresti kasvava mööblitootja Standardi uus juht Ottomar Tamm kaalub vajadust kahekordistada tehasetöötajate arv ja võimalusi jõuda 100 miljoni euro suuruse käibeni.
“Standard on täna kasvuettevõte,“ ütleb umbes kaks kuud tagasi ettevõtte tegevjuhina alustanud Ottomar Tamm.
Aastal 2023, mil Standardi endine juhtkond äri peatas ja ettevõte uute omanike kätte liikus, teenis ettevõte vaid 3,8 miljo
05.06.26 Äripäeva juhtimiskool: selge sõnum on konkurentsieelis
Iga juht saadab välja hulgaliselt sõnumeid ning teateid, mis ei pruugi aga kohale jõuda, tähelepanu pälvida või soovikohaselt mõistetud saada. Kogenud ajakirjanikud ja koolituse „Köitva ja veenva sõnumi loomine“ vedurid Aivar Hundimägi ja Igor Rõtov selgitavad saates, miks hästi sõnastatud ja õigesti sihitud sõnum ei ole PR-küsimus ja AI-ülesanne, vaid otsene konkurentsieelis ja sissetulekute kasv
05.06.26 Sisuturundussaade. Tehisintellekti suurimad võimalused peituvad seal, kuhu ettevõtted harva vaatavad
Tehisintellekt on jõudnud ärimaailma igapäevatööriistaks, kuid ettevõtete jaoks ei ole küsimus enam selles, kas AI-d kasutada, vaid kuidas seda teha nii, et tekiks reaalne äriline väärtus. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Tilde Eesti tegevjuht Kalle Kuusik, kus peituvad AI suurimad võimalused, milliseid vigu ettevõtted kõige sagedamini teevad ning miks tehnoloogiast rääkides ei tohiks unu
04.06.26 Teabevara tund. Kas kindlustusleping kaitseb või tekitab vale turvatunde?
Kas ettevõtte kindlustus kaitseb päriselt nende riskide eest, mida ettevõtja kõige rohkem kardab? Sageli selgub vastus alles siis, kui kahjujuhtum on juba toimunud.
Saates „Teabevara tund“ räägime seekord ettevõtete kindlustusest ning sellest, millistele küsimustele peaks iga juht ja ettevõtja oma kindlustuskaitset hinnates vastuse leidma. Juttu tuleb juhatuse liikme vastutuskindlustusest, küberk
04.06.26 Sisuturundussaade. Usaldus kaalub rohkem kui hind: kriisid on sundinud põllumehi ostukäitumist ümber mõtlema
Põllumajanduses tuleb otsuseid teha sageli puuduliku info põhjal, samal ajal kui ilmaolud, geopoliitika ja maailmaturu hinnad võivad mängureegleid päevapealt muuta. Edu selles valdkonnas ei sõltu üksnes saagikusest, vaid üha enam riskide juhtimisest, andmepõhistest otsustest ja strateegiliste sammude kiirest elluviimisest muutuvas keskkonnas.
Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Scandagra Ee
02.06.26 Võitjate põlvkonnad. Autopay asutajate äri algus sai tõuke ühest kõnest
Autopay asutajad vennad Mihkel ja Kaur Mets räägivad et tänaseks töötava ärimudel käivitamine rippus juuksekarva otsas.
Autopay on tänaseks tegutsenud 15 aastat, pakkudes platvormi autoostu rahastamiseks.
"Käsime oma äriideega toona paar panka läbi, kus valdavalt öeldi et väga huvitav ei ole," meenutab Mihkel. Seega jäi äriidee realiseerimine sel hetkel ootele.
Alles mõne aja pärast sai Mihkel
03.06.26 Triniti eetris. Põllumajandussektor sipleb ka koos toetustega mitmendat aastat kahjumis. "See turg on moonutatud"
Eurotoetuste ümber keerlev bürokraatia ja kliimamuutused on põllumeeste majandusliku olukorra järjest täbaramaks muutnud.
Triniti advokaadi Siim Maripuu sõnul on turg praegusel ajal justkui moonutatud. "Ilma toetusteta pole üldse võimalik midagi toota. Kui me vaatame viimast kahte aastat, siis ka koos toetustega on olnud kogu Eesti põllumajandussektor miinuses," rääkis ta.
Põllumajandus-kaubandu
03.06.26 ST | Kaupmehe edu valem. Eksperdid hoiatavad odavplatvormide kauba keemiariskide eest
Odavplatvormidelt tellitud kaup võib näida soodsa ostuna, kuid nahakliinik Solinic asutaja ja nahaarst dr Bret Kaldvee ning Balti Keskkonnafoorumi ekspert ja Ääsmäe kooli keemiaõpetaja Kai Klein selgitavad saates „Kaupmehe eduvalem“, miks võib eriti odava hinna taga peituda tõsine terviserisk.
Saates räägitakse, milliseid probleeme võivad põhjustada kolmandatest riikidest pärit riided, kosmeetika
02.06.26 Cleantech: rohetehnoloogia teeb kaitseväe vähem haavatavaks
Kaitsevaldkonnas ei ole rohetehnoloogia peamine mõte ilusam loosung, vaid suurem vastupidavus. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juht Krista Kupits selgitab saates „Cleantech”, kuidas energia, logistika, vee puhastamine, varustuse parandamine ja autonoomsed süsteemid on muutunud otsesteks julgeolekuküsimusteks.
Saates tuleb juttu NATO kliimategevustest, kaitseväe õppuste ressursikasutusest, droo
02.06.26 Müüdid B2B turunduses. Jonna Pechter: 80 protsendil müügikirjadest ei saa ma aru, mida pakutakse
Eesti juhtideni jõudmine pole kunagi olnud tehniliselt lihtsam, aga päriselt kuulda võetud saada on üha raskem. Otsustajate postkastid on täis kirju, mis algavad küll nimepidi pöördumisega, ent reedavad juba esimestes ridades, et saatja pole ettevõttesse süvenenud.
Saates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Luminori turundusjuht ja juhatuse liige Jonna Pechter ning Lexus Eesti juht Gunnar Toomemets,
02.06.26 ST | Energiakool. Energeetikasektorit ähvardab lähiaastail 5000 spetsialisti puudujääk
Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti
01.06.26 Äri ja tehnoloogia: Eesti ettevõtted on tehisaru kasutamisel Euroopa riikidest tagasihoidlikumad
Kui Eesti inimesed on AI kasutuselevõtul Euroopa riikide seas tipus, siis meie ettevõtted palju tagasihoidlikumal positsioonil. Samuti erineb neil arusaam tehisaru rakendamise juhtimisest: kuhu eeskätt panustada, keda ja mis alal tiimist koolitada, kuidas jõuda reaalse väärtuseni, mida vältida. Oma teekonnast ja kogemustest tehisintellekti juurutamisel räägivad loovagentuuri Tank asutaja ja juhatu
25.09.26 Tervisetark: ATH on Eestis veel aladiagnoositud
Kuigi aktiivsus- ja tähelepanuhäirest räägitakse üha rohkem, on Eestis jõudnud diagnoosini vaid väike osa inimestest, kelle toimetulekut ATH mõjutab. Minu Kliiniku psühhiaatri Kristjan Martin Kasterpalu sõnul on eriti aktuaalne täiskasvanute ATH, mis võib jääda aastaid korduva depressiooni, ärevuse või hajameelsuse varju.
Saates „Tervisetark“ räägib dr Kasterpalu, mida ATH endast kujutab, kuidas s
29.05.26 Kiired ja vihased. Advokaat, kes mõtleb nagu ettevõtja. “Minu esimene ülesanne on aru saada, mida klient müüb”
Advokaat ei saa piirduda seaduste tundmisega – kiire kasvuga tehnoloogiafirmade nõustamiseks tuleb äri mõista sama hästi kui ettevõtja ise, ütleb Gaselli TOPi jõudnud advokaadibüroo Hedmani partner Toomas Seppel.
Kiiresti kasvavaid tehnoloogiaettevõtteid nõustav Hedman on kasvanud koos turuga, alates start-up-tehingute mudeldamisest kuni tänaste AI, kaitsetehnoloogia ja investeeringutega seotud õ
29.05.26 ST | Soraineni sagedus. CO₂ maksuraha ei jõua roheenergiasse: riikidele meeldib maksutulu ära kulutada
Samal ajal kui Euroopa Komisjon valmistab suveks ette heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformiettepanekut ELis ühiselt kokkulepitud kliimaeesmärkide täitmiseks, leiab osa ettevõtetest, et tänane rohepoliitika on reaalsuskauge radikalism, sest nende hinnangul alternatiivid puuduvad.
„Euroopa Liit on kontinent, mis kuumeneb kaks korda kiiremini kui ülejäänud maailm keskmiselt,“ ütleb Euroopa
28.05.26 Sisuturundussaade. Kuidas hoida juhina fookust maailmas, kus infot ja müra on liiga palju?
Millised on viisid, mis aitavad juhtida suuri organisatsioone nii, et fookus säilib, energia ei lõpe ning otsused jäävad selged ja klaarid ka kõige pingelisemates olukordades?
Pärnu Juhtimiskonverentsil kõlanud aruteluringis räägivad Telia ärivaldkonna juht Kristjan Kukk ja Verstoni juhatuse esimees Jarmo Liiver, et ettevõtte hea juhtimine saab tegelikult alguse iseenda juhtimisest.
Saates räägi
28.05.26 Kinnisvaratund: Eristuval turul muutub eluase tootest teenuseks
Arendusturg on diferentseerumas -
on ühe kortermaja tegijad, kes vaatavad, et saaksid ruutmeetri valmis ehitatud
ja linnaruumilise terviklahenduse pakkujad, osutas Arco Vara värske tegevjuht
Rait Riim saates Kinnisvaraund. Riim
vastab, käsi südamel, kas ta julgeb ka 10 ja 20 aastat hiljem vaadata otsa
kõigele arendatule. Lisaks avab ta lähemalt, miks ostja üldse peaks eelistama
uut eluaset järeltu
27.05.26 Ükssarvikute kasvulava. Investor Tim Vaino: idusektori elavdamiseks on vaja noort talenti suunata ja vormida
Riskikapitalifondi Practica Capital investori Tim Vaino sõnul on Eesti tehnoloogiamaastikul ja ülikoolides palju andekaid noori, kuid sageli jääb puudu julgusest ja teadmisest.
“Talenti ja soovi on tegelikult palju, kuid me peame seda rohkem vormima ja suunama, et noored teeksid oma asju uhkusega ja räägiksid sellest, mida nad ehitavad,“ on investor Tim Vaino kindel.
Ta rääkis saates “Ükssarviku
27.05.26 Finantsuudised fookuses. Sõrmedest droonirünnakuteni: kindlustada saab kõike
Eesti ettevõtjad teavad, kuidas kindlustada autot ja maja, kuid äri katkemise risk, juhatuse vastutus ja küberrünnakud jäävad tihti kaetud vaid näiliselt või üldse mitte.
Saates "Finantsuudised fookuses" tuleb juttu sellest, miks Eesti ettevõtete riskikultuur on Lääne-Euroopaga võrreldes veel noor ning miks kipuvad ettevõtjad riskide maandamisele mõtlema alles siis, kui on juba valus. Arutletakse
27.05.26 Sisuturundussaade. NOBE: miks ehitusprojektid venivad ja kuidas seda tegelikult vältida saab?
Ehitusprojektide suurimad probleemid saavad alguse puudulikest lähteülesannetest, liiga optimistlikest eskiisidest ja venivatest otsustest. Äripäeva raadio saates arutavad NOBE eksperdid Karl-Cardo Mere ja Harry Rööpson, miks muutub projekteerimise kvaliteet ehituses järjest olulisemaks ning kuidas võivad õiges faasis tehtud otsused säästa tellijale märkimisväärselt aega ja raha.
Juttu tuleb ka Ee
26.05.26 Sisuturundussaade. ABB: kestlikkus ei tähenda väiksemat tootmist, vaid targemat energiakasutust
ABB AS-i juhatuse esimehe ja ABB Balti riikide maajuhi Signe Nurms sõnul liigub tööstus järjest rohkem selles suunas, et investeeringute puhul hinnatakse lisaks ostuhinnale ka seadmete energiakulu, töökindlust ja eluiga. Saates räägitakse, kuidas ABB vähendab energiakulu oma tootmises, milliseid investeeringuid tehakse Jüri tehnoloogialinnakus ning miks peab ettevõte kestlikkust eelkõige konkurent
25.05.26 Tööstusuudised eetris. Lääne-Virumaa tööstus näeb taastumise märke, kuid energiasurve püsib
Lääne-Virumaa tööstusettevõtete juhid ennustavad lähiajaks mahtude ja käibe kasvu, ent ühe erandiga. Kõrgete energiahindade tõttu raskustesse sattunud Estonian Celli sõnul on suvel kulud väiksemad, ent aasta alguses eriti külmade ilmade „aukude lappimine“ käib siiamaani.
„Näen, et turg vaikselt taastub,“ on uksetootja Jeld-Wen Eesti tehase juht Artur Ševtšuk tuleviku osas optimistlik.
Jeld-Weni
25.05.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. Tallinna Linnahalli tulevik: miljardiline võimalus või liiga kallis nostalgia?
Tallinna Linnahalli tulevik ei ole enam ainult arhitektuuri või nostalgia küsimus, vaid üha enam majanduslik ja strateegiline otsus. Äripäeva raadio saates „Ettevõtlik Tallinn“ kõlab hinnang, et pealinn jätab täna sobiva suurürituste taristu puudumise tõttu kasutamata kümnete miljonite eurode väärtuses konverentsi- ja kultuuriäri.
Samas rõhutavad saatekülalised, et Linnahalli edu ei sõltu üksnes
22.05.26 Sisuturundussaade. Tallinnast välja, aga mitte maale: uusarendusi rajatakse järjest rohkem väiksematesse keskustesse
„Halb koduotsus võib inimese elu päriselt ära rikkuda,“ ütleb Hansaviimistluse tegevjuht Veigo Gutmann Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Koos Laam Kinnisvara maakleri Risto Saaremetsaga arutletakse, miks inimesed otsivad üha rohkem kodusid väiksemates keskustes, mida ostjad uusarenduste puhul tegelikult väärtustavad ning miks pangad suhtuvad väljaspool Tallinna asuvatesse arendustesse endiselt
19.05.26 Kasvupinnas: rapsikasvatus muutub järjest riskantsemaks, kuid loobuda sellest ei saa
Põllumehed peavad muutunud kliima, kallinenud sisendite ja rangemate taimekaitsereeglitega kohanema kiiremini kui kunagi varem.
Saates “Kasvupinnas” räägivad Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk, miks ei saa tänapäeva taimekasvatuses enam töötada vanade võtetega ning miks rapsikasvatus nõuab senisest täpsemat agronoomiat.
“
21.05.26 Õppetund. Koolitajad: nõudlikud õppijad muudavad õppimisprotsessi värskemaks
Tänapäeva õppijad on muutunud nõudlikumaks ning pelgalt teadmiste edasiandmisest enam ei piisa, tõdetakse saates "Õppetund".
Oluliseks muutub õppimise kogemus tervikuna – turvaline ja kaasav ruum, hästi disainitud protsess ning õppija vajaduste teadlik märkamine.
Saates on kokku võetud XI Koolitajate mittekonverentsi „Kus kogu, seal väge“ teemad, mis puudutavad järjest enam kogu täiskasvanuharid
21.05.26 Digitark äri. Asjatundjad: Eesti väiksus annab meile tehisintellekti tormilises võidujooksus eelise
Tehisintellekt areneb meeletu kiirusega ning aprillis toimunud riskijuhtimise ja sisekontrolli aastakonverentsil arutleti, kas inimesed, ettevõtted ja riigid suudavad sellega sammu pidada.
Vahendame saates "Digitark äri" toimunud aruteluringi. Eesti Energia siseauditi ja eetika üksuse juht Anna Kon tõi näite, kus Praha rahvusvahelisel konverentsil arutleti AI revolutsiooni teemal, kuid samas ühe
21.05.26 ST | Targem taristu. Kas hea taristu määrab madalaim hind või on olulisem usalduslik koostöö ja nutikad lahendused?
Saates “Targem taristu” arutletakse, mis teeb ühest taristuobjektist päriselt hea objekti ning kuidas ehitada targemalt, kestvamalt ja suuremat väärtust luues.
Arutelus saab selgeks, et iga hea objekti aluseks on selgelt sõnastatud eesmärk. Saatekülaliste sõnul jäävad hangetes tellija ootused sageli liiga üldiseks, mis teeb projekteerimise ja ehitamise keerulisemaks. Samuti rõhutatakse, et edukas
20.05.26 Kasvukursil. Jõustus tuhandeid puudutav seadus. Ekspert: paljud ei adu, et peavad tegutsema
Eestis on üle 6000 ettevõtte ja asutuse, mis peavad aasta alguses jõustunud uue küberturvalisuse seaduse nõudeid järgima hakkama. Mure aga seisneb selles, et hulgal ettevõtetel pole sellest aimugi, mis tähendab, et nad pole lillegi liigutanud, selgus saatest.
Seadus nõuab ettevõtetelt üsna ajamahukaid samme küberriskide ohjeldamiseks. Esmalt aga pidid ettevõtted, keda seadus puudutab, märtsi lõpu
20.05.26 ST | Lõunapaus. Tiimiürituste loogika muutub: ettevõtted otsivad üha enam keskkonda, kus inimesed päriselt suhtleksid
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.
Saarjärve puhkemaja perenai
19.05.26 Eetris on turundusuudised. Hinnasõda või mõju: kuidas täna meediakanaleid valitakse
Turundusmaailmas peetakse digireklaami sageli kõige odavamaks ja täpsemaks kanaliks, kuid raadio- ja välimeedia esindajate sõnul tegelik pilt seda ei kinnita. Saates räägivad JCDecaux turundusjuht Katri Horma ja Sky Media müügidirektor Heiki Abel sellest ja mitmetest teistest müütidest, mis traditsioonilisi meediakanaleid puudutavad.
Selgitatakse, millest kujuneb täna meediapinna väärtus ning kas
20.05.26 Infopankur. Käsitöö-Excel ja valeinfo võivad olla ettevõtte suurimad peidetud kulukohad
Kuigi Äriregistri andmed on tasuta kättesaadavad, kasvab nõudlus professionaalsete äriinfoteenuste järele, sest ettevõtted ei soovi maksta kinni juhtide ebaefektiivset käsitööd ega tugineda aegunud algallikatele. Tänapäeva andmemajanduses ei ole küsimus info kättesaadavuses, vaid selle usaldusväärsuses ja oskuslikus pakendamises, mis hoiab ära kriitilised vead uute klientide valikul ja säästab org
19.05.26 Nimed müügitahvlil. Evert Eero: teekond müügimehest tegevjuhiks ja kiire kasvu väljakutsed
Saates „Nimed müügitahvlil“ räägib Ampwise’i kaasasutaja Evert Eero oma kujunemisest müügiinimesest ettevõtte juhiks. Tema teekond algas kooliajal õpilasfirmas, jätkus USA raamatumüügis ning viis hiljem Eesti Energia tootearendusse, kus tuli õppida, kuidas ideest saab päris toode ja kuidas seda organisatsioonis eri osapooli kaasates ellu viia.
Eero sõnul on müügis üks keerulisemaid kohti eristada
19.05.26 ST | Levira - eetris ja ühenduses. Levira kasvatab Suurbritannias äri paindlike meediateenustega
Levira meediateenuste peaarhitekt Sven Rekkaro kirjeldab saates, kuidas Levira ühendab kliendi vajadused, tehnoloogiapartnerid ja insenerid.
Rahvusvaheliselt, eriti Suurbritannias, konkureerib Levira paindlikkusega. Rekkaro sõnul ei taha nad olla jäik teenusepakkuja, vaid meediateenuste partner, kes kaardistab kliendi vajadused ja ehitab teenuse selle järgi.
Oluline teema on tehisintellekt. R
18.05.26 Tööandjate tund. Martin Kukk: edunälja ja ambitsiooni asemele trügib mugavus
Ambitsioon ja nälg saavutuste järele on Eestis vähenemas ja see on probleem, tõdeb saates „Tööandjate tund" Südamekodude nõukogu juht ja Karell Kiirabi nõukogu liige Martin Kukk.
Endine Reformierakonna peasekretär Martin Kukk käis hiljuti Soomes majandustegelaste kogunemisel ja täheldas, et vaatamata soomlaste ajalooliselt tugevamale majandusele on sealne ambitsioon pehmelt öeldes mõõdukas. „Arve
18.05.26 Lihtsalt alusta. Teadlasest ettevõtja arendas kohvi üheksa aastat. “Vaba aeg ja palk läks kõik sinna”
Kvaliteetse lahustuva kohvi tootmise mõte hakkas Johan Rohtlal peas kerima juba üheksa aastat tagasi. Umbes-täpselt nii kaua on ka kulunud, et Kohe kohvi oleks majanduslikult mõttekas toota.
Kuigi Kohe kohvi on saanud osta juba viimased viis aastat, siis kasumliku tootmistehnoloogiani jõudis kohvitootja eelmisel aastal. Sel või uuel aastal terendab firma jaoks ka kasumisse jõudmine, rääkis ettevõ
15.05.26 Tervisetark. Agressiivne leukeemia võib areneda nädalatega
Äge müeloidne leukeemia on haruldane, kuid kiiresti arenev pahaloomuline vereloomehaigus, mille puhul võivad esimesed sümptomid sarnaneda tavalise viirushaigusega. Haigus esineb harva, kuid selle märkamise kiirus on kriitilise tähtsusega.
PERHi hematoloog-vanemarst Katrin Palk selgitab saates „Tervisetark“, miks ei tasu pikalt ignoreerida püsivat väsimust, palavikku, veritsusi või seletamatut hal
14.05.26 Müüt või tõde: Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
Tallinna kikilipsukuju kui linnaarengut pidurdav tegur on otsitud põhjus, pigem see kuju pakub eripäraseid ja põnevaid võimalusi, osutab Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates “Müüt või tõde?“.
"Meil Eestis on hästi pikalt olnud see, et otsime põhjendusi, mis asjad on nii, miks asjad on halvad. Samas me ei tegele sellega, kuidas leida lahendusi," osutas Mänd Tallinna kikilipsu ja üldse planeeri
14.05.26 Fookuses: tark tööstus. MindTitani juht: AI fookus liigub valgekraede töösse
MindTitani tegevjuhi Kristjan Jansonsi sõnul liigub tehisintellekti suurim muutus tööstuses järjest enam valgekraetöösse, kus suurim võit võib tulla müügist, ostuprotsessidest, projekteerimisest ja dokumentide kontrollist.
Kui seni on tööstus-AI-d seostatud peamiselt masinnägemise, kvaliteedikontrolli ja tootmisliinidega, siis viimaste aastate suurem muutus toimub Jansonsi hinnangul kontoritöös.
14.05.26 ST | Password. Häki juht Einar Tiimla: strateegia annab loovusele ruumi juurde
Einar Tiimla selgitab saates Password, miks Häk nimetab end strateegiliseks loovagentuuriks. “Me alustame enda tööd alati strateegiast,” ütleb Tiimla. Tema sõnul aitab põhjalik eeltöö vältida olukorda, kus klient hakkab alles esimeste visuaalide pealt mõtlema, mida ta tegelikult tahab.
Räägime sellest, miks hea loovtöö ei tähenda lihtsalt ilusat kujundust või ägedat ideed, vaid peab aitama lahend
13.05.26 Äripäeva raamatuklubi. Investorid avavad Nvidia fenomeni. “Maast leitud raha”
Äripäeva raamatuklubi värskes saates on fookuses teos "Mõtlemismasin", mis avab kiibihiiglase Nvidia uskumatu tähelennu tagamaid ja selle asutaja Jensen Huangi elulugu. Stuudios arutlevad tehisintellekti ja investeerimise tuleviku üle kogenud tehnoloogiaeksperdid Taavi Ilves ja Priit Kallas.
Saadet juhib Merian Tiirats.
Pildi autor Andres Laanem.
13.05.26 Logistikauudised eetris: Logistikafirmade tulevikuäri on taaskasutus
Logistikafirmade roll ei piirdu enam kaupade vedamise, ladustamise ja pakiautomaati toimetamisega. Üha enam liigub sektor sinna, kus tuleb hallata ka toodete tagastusi, parandamist, uuesti kasutusse suunamist ja lõpuks ka vastutustundlikku utiliseerimist. Ehk logistikafirmad muutuvad omamoodi taaskasutuskeskusteks.
Saates „Logistikauudised eetris“ rääkis SmartPosti laologistika direktor Raivo Rool
13.05.26 Sisuturundussaade. IKEA äriklientide juht: büroosid sisustatakse nüüd nutikamalt ja kodusemalt
IKEA Eesti ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapi sõnul on pärast koroonapandeemiat ettevõtete ruumivajadus ja sisustusstiil märgatavalt muutunud – üha enam soovitakse multifunktsionaalseid lahendusi ja neutraalseid, koduseid toone.
"Tänapäeval peab iga ruutmeeter teenima ja töötama. Sisekujundaja aitab leida parima lahenduse, olgu see siis kliendi või töötaja jaoks, hoides samal ajal silma peal
12.05.26 Töö ja palk. Juhtimiskoolitaja: nähtamatu töötaja võib olla ettevõtte varjatud jõud
Organisatsioonides räägitakse palju tipptalentidest ja probleemsetest töötajatest, kuid suure osa igapäevasest tööst teeb ära vaikne keskkiht, kelle juhtimine määrab sageli ettevõtte tegeliku stabiilsuse.
Saates “Töö ja palk“ arutati, kes on niinimetatud keskmine töötaja ning kas tema kalduvus olla nähtamatu on mugavuse, hirmu või organisatsioonikultuuri tagajärg.
Juttu tuli ka sellest, kas igas
12.05.26 E-kaubanduse areng ja tulevik. Kolmandate riikide e‑poed survestavad Eesti kaupmehi ja tarbijakaitset
Üle piiri e‑ostlemine ei tähenda Eesti kaupmehele ainult hinnakonkurentsi, vaid ka ebavõrdset võistlust platvormidega, mille maksu‑, ohutus- ja vastutusreeglid ei pruugi olla kohalike ettevõtetega võrreldavad.
Saates “E‑kaubanduse areng ja tulevik“ arutasid Klick Eesti juhatuse liige Kaire Koik ja LPP tegevjuht Svetlana Malatok, kuidas kolmandate riikide platvormid mõjutavad kohalikku kaubandust
12.05.26 Sisuturundussaade. Üha enam tuleb äriliste otsuste eest vastutada isikliku varaga
Sisuturundussaates räägime vastutusest ja riskidest – kuidas need äriühingus tekivad; millal muutub äriotsus õiguslikuks probleemiks; kui otsused sünnivad kollektiivselt, siis kes lõpuks vastutab; ja mida teha siis või, õigemini, enne seda, kui juhi jaoks realiseerub kõige kehvem stsenaarium?
Äriühingud pole kunagi varem panustanud nii palju ressurssi juhtimisse, kontrolli ja vastavusse. On rohke
11.05.26 Tööstusuudised eetris. Raul Kirsimäe: tööstuses on mõõdukat optimismi ja ettevõtted prognoosivad käibekasvu
Kui me räägime ikkagi puhkenud sõja kontekstis, et Eesti tööstusettevõtted plaanivad ikkagi nelja protsendi jagu nii käivet kui tootmismahte kasvatada, siis ma ütleks, et see on väga hea tulemus, sõnab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
„Sel aastal oli tulemusi eriti põnev vaadata, sest läksime uuringuga liikvele pärast seda, kui Iraani sõda oli veebruari lõpus aland,“ sõnas Swedbanki
28.04.26 Eetris on ehitusuudised. Kütusehindade ootamatu hüpe ohustab taristuhankeid
Taristuehituse sektor seisab silmitsi uue riskiga: ootamatu kütuse hinnatõus mõjutab otseselt nii praeguste hangete teostamist kui ka ettevõtete valmisolekut uusi pakkumisi teha, rääkisid Verston Eesti juhid Jarmo Liiver ja Ragnar Kangro saates „Eetris on ehitusuudised“.
Verstoni juhid rõhutasid, et ootamatu sõja tõttu lakke hüpanud kütusehinnad vajavad riigi poolt täiendavat kompenseerimist. "Ta
08.05.26 Äripäeva juhtimiskool: ära tiki kõneledes kirvega
Avalik esinemine või enda sõnumite selge edastamine võivad olla suured väljakutsed, mis hägustavad mõtte ja pingestavad keha nii, et hääl ei kanna, peod on higised ning mõttelõng katkeb. Koolitaja ja teatrimees Mart Koldits räägib saates sellest, mis on kõnekunstis olulisimad komponendid, kuidas me üldse häält tekitame ja mis on ühist lavastajatel ja juhtidel. Saame teada ka seda, milliseid töör
07.05.26 Teabevara tund. Kuumad küsimused riigihangetes. „Saatan peitub detailis“
Riigihanked muutuvad majanduslanguses järjest huvipakkuvamaks: suureneb pakkujate hulk ja rohkem on ka pakkujaid, kes tahavad pakkumuste esitamise tähtaega endale sobivalt venitada, nendib jurist Tuulikki Laesson.
„Oleme õnnelikult selles ajajärgus, kus riigihangete seadus hakkab uuesti muutuma, mis tähendab seda, et on väga palju parandusvõimalusi. Kõik need asjad, mis on olnud varasematel aegad
07.05.26 Sisuturundussaade. Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo juht avab, kuidas hoida kliendisuhteid, mis kestavad üle 20 aasta
Seekordses sisuturundussaates on külas Eesti ühe vanima raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts, kelle ettevõte tähistab 29. sünnipäeva ja alustab oma juubeliaastat. Räägime, kuidas on raamatupidamisteenus kolme kümnendi jooksul muutunud, miks konkurents on tihedam kui kunagi varem ning kuidas hoida kliendisuhteid, mis kestavad üle 20 aasta.
Juttu tuleb ka päevakajalistest teemad
04.05.26 Äri ja tehnoloogia. Telekomide vaidlus: miks mõni maksab sama teenuse eest vaid 10% hinnast?
Riik plaanib reformi, mille esimese etapina lüheneb novembrist mobiilinumbri viimine ühe operaatori juurest teise juurde seniselt kuuelt päevalt ühele, kuigi algselt räägiti ka 15 minutist. Telekomid on aga eri leerides, kui kiire peaks see protsess olema. Milliseid muudatusi võib see reform tuua sidefirmade ärimudelitesse ning kuidas mõjutab meie küberturvalisust? Sel ja teistelgi päevakajalistel
06.05.26 Triniti eetris. Advokaat muudatustest andmekaitses: ettevõtjate elu läheb keerulisemaks
Triniti advokaat Kristena Kutti sõnul muudab isikuandmete rikkumistega seotud regulatsioonide lihtsustamine ettevõtjate elu tegelikkusest segasemaks.
Euroopa Komisjon avalikustas eelmise aasta lõpus seadusandlike ettepanekute paketi, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa Liidu digitaalvaldkonna õigusakte.
"Kui ma seda muudatusettepanekute teksti lugesin, siis mul ei olnud tunne, et see midagi lih
06.05.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Kaupmehe edu ei sünni enam kassas, vaid süsteemide koostöös
Tänapäeva kaubanduses ei määra edu enam üksik tehnoloogiline lahendus, vaid see, kui hästi erinevad süsteemid ja andmed tervikuks kokku töötavad. Saates arutletakse, kuidas muutunud ostukäitumine ja kasvavad ootused sunnivad kaupmehi oma tööprotsesse ümber mõtestama.
Astro Balticsi kaubanduse valdkonna juht Aive Vool ja tehniliste lahenduste müügispetsialist Marc Ander Etti selgitavad, miks suur
05.05.26 Võitjate põlvkonnad. Kuidas kasvatada perefirmas uusi juhte: “Võtke lapsed tööle kaasa. Isegi kui nad segavad”
Pereettevõtluse suurim küsimus ei ole ainult see, kes ettevõtte üle võtab, vaid kuidas tekib järgmises põlvkonnas päris soov ja valmisolek vastutus enda kanda võtta. Sellest räägiti Äripäeva raadio saates “Võitjate põlvkonnad”, mis on salvestatud Pereettevõtjate konverentsil.
Arutelus jagasid kogemusi Kristjan Raudsepp ja Marianne Pindmaa ning nende lood näitavad, et motivatsioon ei teki käsu peal
05.05.26 Cleantech. eAgronom näeb mullasüsinikus uut kliimaturgu: nõudlus kvaliteetsete krediitide järele on olemas
eAgronomi turundusjuhi Silver Bohli sõnul on põllumajanduses üks keskseid tulevikuteemasid mulla tervis. Sellele ka eAgronom aina rohkem lisaks süsinikuturule ka keskendub. Süsinikukrediitidest rääkides ei ole küsimus ainult selles, et põllumees saaks lisatulu, vaid ka selles, kuidas muuta põllumajandus vastupidavamaks põua, liigniiskuse ja mulla vaesumise suhtes.
„Me aitame põllumeestel süsiniku
05.05.26 Cleantech. Voltoni asutaja: elektriturul vedeleb raha, millest räägitakse piinlikult vähe
Voltoni asutaja Tristan Aguri sõnul on Eesti energiaturul tekkinud olukord, kus järjest olulisemaks muutub võimekus oma tootmist ja tarbimist õigel hetkel juhtida.
Volton alustas ligi kaks aastat tagasi eraklientide kütteseadmete optimeerimisega, kuid on nüüd liikunud laiemalt elektrikaubanduse ja paindlikkusteenuste suunas. Ettevõte on vahepeal omandanud agregaatori litsentsi ja saanud bilansiha
05.05.26 Müüdid B2B turunduses. Kärpida või investeerida? Ettevõtjad räägivad, mis juhtub, kui kriisis turundust hoopis kasvatada
Kui majandus jahtub, jõuab paljudes ettevõtetes arutelu kiiresti küsimuseni, kas turundus on kulu, mida kiirelt kärpida, või võib sellest loobumine hiljem valusalt kätte maksta. Saates „Müüdid B2B turunduses“ kuuleb sel korral Äripäeva turunduslahenduste koostööõhtul „Julgus turundada“ salvestatud arutelusid, kus ettevõtjad räägivad ausalt, milliseid valikuid nad päriselt on teinud.
Sileni asutaj
05.05.26 ST | Energiakool. Kõrgemad kütusehinnad on vesi alternatiivkütuste veskile
Seekordses „Energiakoolis“ räägitakse alternatiivkütuste rolli üle olukorras, kus fossiilkütuste hinnad on geopoliitiliste pingete tõttu tõusnud. Saatejuht Brent Pere vestleb Alexela jätkusuutlike kütuste arendusjuhi Artur Dianovi ja Hyundai järelteeninduse juhi Ahto Jõesaluga, et mõista, kas ja kuidas võivad alternatiivsed lahendused muutuda laiemalt kasutatavaks.
Dianovi sõnul on kõrged bensiin
04.05.26 Sisuturundussaade. Päikesepargid ei too oodatud tulu: elektrit on korraga rohkem, kui turg vajab
Eesti päikeseenergia buum on toonud turule üle 1200 megavati tootmisvõimsust, kuid paljud pargid ei teeni enam nii, nagu investeerimisel eeldati.
Põhjus ei ole ainult hinnas, vaid ka valedes eeldustes, tehnilistes otsustes ja muutunud turuloogikas. Päikeseenergia kasutamise kiire kasv on viinud olukorrani, kus tootmine ja tarbimine ei liigu enam samas rütmis. Tulemuseks on olukord, kus keset päev
01.05.26 Kiired ja vihased. Lääne-Virumaa kõige kiiremini kasvanud ettevõte: “Pigistasime kivist vett välja nii, et kivi muutus svammiks"
Rakveres tegutsev elektroonikatootja Electro-Hill Eesti jõudis kolmandat korda Äripäeva Gaselli TOPi ning võitis Lääne-Virumaa kõige kiiremini kasvanud ettevõtte tiitli.
Eelmisel aastal kasvas ettevõte käive 11%, ulatudes ligi 7 miljoni euroni, kasum tõusis 54%.
Edu selgitab tehasejuht Aivo Aunapuu kahe teguriga: õigeaegselt realiseerunud kliendiprojektid ja tarneahelate tark optimeerimine. “Pi
22.04.26 Energiatund: tulevase tuumajaama kindlustuskaitse ulatub 350 miljonini
Kui Eestisse rajatakse tuumaelektrijaam, tuleb enne seda liituda rahvusvaheline kindlustusega, mille kindlustuskaitse oleks ligikaudu 350 miljonit eurot ning lisaks hakkab riik arendajalt koguma jaama ja selle jäätmete käigust kõrvaldamise tasu.
“Risk et tuumajaamaga midagi juhtub, on väike, aga see on alati olemas nii et riks pead peab olema kindlustuse kaetud,” räägib “Energiatunni” saate teis
01.05.26 Terviseuudised. Peeter Mardna: Tervishoiu päästaks esmatasand ja ise vastutav patsient
Eesti tervishoiu tulevik sõltub esmatasandi tugevdamisest ja inimeste enda vastutusest oma tervise eest, rõhutab radioloog ja endine tervishoiujuht Peeter Mardna. Tema hinnangul ei lahenda süsteemi kitsaskohti mitte niivõrd eriarstiabi laiendamine, vaid toimiv perearstisüsteem, mis suudab patsiendi mured õigel ajal lahendada.
Saates räägib dr Mardna, miks patsiendid ei pääse õigel ajal ravile ning
30.04.26 Kinnisvaratund: elamispindade kättesaadavus. Kellele seda küll on vaja?
Tegelikult on elamispindade kättesaadavuse teema ikka üsna kitsas, tõdevad Kinnisvaraanalüütik ja Eesti Kinnisvarafirmade juhatuse liige Tõnu Toompark ja Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat ning kinnisvaravaldkonna juht Ramon Rask saates Kinnisvaratund.
Saates tuli juttu riigi poolsest proaktiivsest ja reaktiivsest käitumisest eluasemeturu osas, aga laiemalt ka avalike vahendite suunamise
30.04.26 Sisuturundussaade. Ivar Kruusenberg: riigi toetus toob paljudesse korteriühistutesse hooldusvabad vesinikgeneraatorid
Riigi Tugiteenuste Keskuse uus 10 000-eurone toetusmeede võimaldab korteriühistutel soetada kriisiolukordadeks varugeneraatoreid, muutes sealjuures kättesaadavaks ka Eestis toodetud puhta vesinikutehnoloogia.
Erinevalt pidevat hooldust nõudvatest diiselmootoritest on vesinikugeneraatorid vaiksed, heitmevabad ja suudavad voolukatkestuse korral tõrgeteta käivituda ka pärast aastatepikkust seismist
29.04.26 Ükssarvikute kasvulava. Jana Budkovskaja: Eesti iduturu elavdamiseks on vaja 5 miljoni suurust riiklikku kaasrahastusfondi
Eesti varajase faasi iduinvesteeringud on langenud kurvale tasemele, tõdes EstBani juhatuse liige ja riskikapitalifondi BSV Ventures partner Jana Budkovskaja, kes pakkus välja ka võimaliku lahenduse.
Lahendusena käis ta välja uue idee luua 5 miljoni euro suurune riiklik kaasinvesteerimise instrument, mis jagaks riske erainvestoritega ja annaks turule hädavajaliku hoo.
“Meil oleks vaja luua riigi
29.04.26 Finantsuudised fookuses. Mõjukad finantsjuhid: kasum ei sünni kärpimisest
Vestlusest mõjukate finantsjuhtidega joonistub välja, et juhtimine ei tähenda enam ainult numbrite jälgimist, vaid eelkõige kohanemist, otsustusjulgust ja ebakindlusega toimetulekut.
Saates "Finantsuudised fookuses" arutleti, milline on praegune majanduskeskkond ja kuidas see mõjutab finantsjuhi rolli. Fookuses on küsimus, kas edu saavutatakse kulusid kontrollides või tulusid kasvatades ning kui
28.04.26 Sisuturundussaade. Tekstiili ostmine kaotab ettevõtte jaoks mõtte
Tekstiilide kasutamine liigub ettevõtetes uude faasi, kus määravaks ei ole enam hind, vaid vastutus kogu elutsükli eest. Uue regulatsiooni valguses muutub senine "osta-kasuta-asenda“ mudel kulukaks ja riskantseks.
Tekstiil ei ole enam kulumaterjal, mille elutsükli lõpp jääb kellegi teise kanda. Uue regulatsiooniga liigub vastutus selgelt materjali kasutava ettevõtte kätte. "See tähendab, et ettev
