Äripäeva raadio
Äripäeva raadio on Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus käsitletakse päevakajalisi majandus- ja poliitikateemasid ning jagatakse praktilisi soovitusi isikliku ja ettevõtte edu ning rikkuse kasvatamiseks. Saated on järelkuulatavad veebilehel või Äripäeva äpis.
Episoodid
16.07.26 Õppetund. Kas tehnoloogia muudab õppimise ja töötegemise tõhusamaks või lihtsalt põnevamaks?
Tehisintellekt ja virtuaalreaalsus avavad õppimisele uusi võimalusi, kuid tehnoloogia üksi õppimist paremaks ei muuda. Millest sõltub see, kas uus lahendus aitab õppijal päriselt uusi oskusi omandada ja neid ka tööelus rakendada ning milline roll jääb selles kõiges koolitajale?
Seekordses "Õppetunni" saates võtame fookusesse kaks värsket lõputööd, mis käsitlevad tehisintellekti ja virtuaalreaalsu
16.07.26 Digitark äri. Infoturbejuht: kord paberil ei peata ühtegi küberrünnakut
Kas ettevõtte hiljutine positiivne infoturbe audit tähendab, et teie ettevõte on ka päriselt kaitstud? Pikaajalise kaitseväe ja erasektori kogemusega Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg räägib ühest kõige ohtlikumast lausest juhtide seas: "Meil on kõik korras, audit kinnitas seda." Tegelikkuses fikseerib audit vaid ühe hetke, mitte tulevikku ega kindlustunnet, et küberrünnak ebaõnnestub.
K
16.07.26 ST | Targem taristu. BIM-ist väärtuseni: digitaliseerimise tegelik jõud sünnib koostööst
Digitaliseerimine on muutnud taristuehituses nii projekteerimist, ehitamist kui ka info liikumist. Paberjooniste ja eraldiseisvate dokumentide asemel kasutatakse üha enam digitaalseid mudeleid ja masinloetavaid andmeid. Nende tegelik väärtus sõltub aga sellest, kuidas uued tööviisid kogu ehitusprotsessi seotakse.
Äripäeva raadio saates „Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti digitaliseerimise ja
14.07.26 Kasvupinnas. Veisekasvatuse järgmine suur otsus on, kas väärtus jääb Eestisse
Rekordilised vasikahinnad annavad veisekasvatajatele põhjust rõõmustada, kuid sektori tulevikku kujundavad hoopis keerulisemad küsimused. Loomataudide levik Euroopas, karmistuvad transpordinõuded ja noorloomade eksport sunnivad otsustama, kas Eesti jätkab senisel kursil või hakkab siin sündinud loomadele rohkem lisandväärtust looma.
Juulikuu „Kasvupinnase“ saates arutlevad Baltic Vianco OÜ juhata
14.07.26 Eetris on turundusuudised: kas brändi saab armastada?
Seoses septembris Riias toimuva Baltic Brand Forumiga räägitakse saates Baltikumi kõige põhjalikuma tarbijauuringu telgitagustest, tarbijate suhtumisest brändidesse ning sellest, mida kujutab endast juba üle kahekümne aasta tehtud Balti brändide ja elustiili uuring.
Põhjalik uuring hõlmab kolmsada küsimust, kuussada brändi ja tuhat vastajat igast Balti riigist. "Eetris on turundusuudised" saate k
13.07.26 Lihtsalt alusta. Ettevõtlik noor pani püsti heki pügamise äri. “Siin on raha, mida küsida”
Suure osa oma elust suusatamisele pühendanud 21aastane Aleksander Luik tegi mõned aastad tagasi spordiga lõpparve. Nii tekkiski tal võimalus ellu viia oma kaks äriideed.
Kui Aleksander parasjagu oma koduhoovis hekki lõikas, peatus tee ääres üks Audi. Autojuht uuris, kas ta pakub hekilõikust ka teenusena. Selle küsimuse peale läks Aleksandril pirn põlema.
Nii sättiski ta aiale sildi "Hekilõikus".
10.07.26 Tervisetark. Autismi maskeerimine võib varjata abivajadust
Autismiga seotud maskeerimine tähendab, et inimene õpib oma loomulikke reaktsioone, kehakeelt, hääletooni või suhtlusviisi varjama, et sotsiaalsetes olukordades paremini toime tulla. Selline strateegia võib aidata koolis, tööl ja suhetes hakkama saada, kuid pidev enesekontroll nõuab suurt pingutust ning võib varjata inimese tegelikku abivajadust.
Seekordses „Tervisetarga“ saates toome kuulajani Ta
09.07.26 Fookuses: tark tööstus. Tartu vallavanem: riiklik maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi tööstust arendama
Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on Tartu valla tööstusalade pilt viimase kümnendi jooksul täielikult muutunud. Kui varasemast buumiajast kasvasid mitmed krundid võssa, siis nüüd on olukord vastupidine ning pigem on puudu sobivatest tööstuskruntidest. Üks põhjus on tema sõnul see, et suuremad tööstused liiguvad Tartu linnast välja, sest linnas on maa kallim, krundid välja kujunenud ja laienemis
08.07.26 Logistikauudised eetris: inimene ei pea lolli tööd tegema, laotehnika hinnad tasub taas üle vaadata
Laonduses ei pea ootama suurt robotrevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd. Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates „Logistikauudised eetris“.
Kui mõni laotehnoloogia tundus veel mõni aasta tagasi liiga kallis, keeruline või Eesti tu
07.07.26 Töö ja palk. ATH tööelus: kas mõõdame panust kella või tulemuse järgi
Kui töötaja hilineb, jätab ülesanded viimasele minutile või tundub pidevalt hajevil, kiputakse seda sageli pidama suhtumise küsimuseks. Aga mis siis, kui põhjus peitub hoopis selles, kuidas tema aju töötab?
Juulikuu saates „Töö ja palk“ võtame seekord luubi alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ehk ATH tööelu kontekstis. Räägime sellest, milliste raskustega seisavad ATH-ga inimesed tööl silmitsi, mi
07.07.26 ST | Energiakool. Päikesepaneelidega väiketootja peab õppima uues turuolukorras targemalt tegutsema
Seekordses "Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, miks päikesepaneelide omanik ei pruugi enam päikeselisel päeval elektrit võrku müües teenida, vaid võib teatud tundidel sellele hoopis peale maksta.
Arutletakse, kuidas väiketootjad saavad muutunud turuolukorras oma tootmist, tarbimist ja salvestamist targemalt juhtida ning milliseid lahendusi pakub Alexela selleks, et kodune päikesepark ja
06.07.26 Tööstusuudised eetris. Uuring: ESG trügib aina enam hanketingimustesse ja edasilükkajad riskivad turul välistamisega
Eesti eksportivad ettevõtted näevad ESG-d sageli kohustusena tegeleda aruandluse, vastavusnõuete või administratiivse tegevusega, aga mitte võimalusena siduda see oma strateegiaga ja kasutada konkurentsieelisena, selgitab äsja Taltechis jätkusuutliku tootmise eriala lõpetanud Marcus Kukkonen oma magistritöös „ESG-põhimõtete integreerimise võimekus äristrateegiasse kui konkurentsis püsimise eeldus
03.07.26 Äripäeva juhtimiskool. Maksuadvokaat: kaks mõtteviisi, mis maksuriski vältimiseks prügikasti saata
Maksuadvokaadi ja koolitaja Marko Saagi sõnutsi rikub juht oma hoolsuskohustust ja kaotab konkurentsieelise, kui ei mõtle enne äriotsuseid tehes maksukohustustele. Saates tuleb juttu sellest, millised on maksuarvestuses kõige veaohtlikumad kohad, miks peaks maksustamise põhialused olema selged lisaks raamatupidajale ka juhil ning miks on umbkaudu 30 000 Eesti ettevõttes tuvastatud maksuriskid. Sa
03.07.26 Kriisiplaan. Mida teha kui politsei tuleb kontorit läbi otsima?
Mida teha, kui ühel hommikul on politseinikud ukse taga ja soovivad kontorit läbi otsida? "Kriisiplaani" saatesarja uues osas räägime juriidilisest kriisist kahest erinevast vaatenurgast – ettevõtja enda kogemuse ja õigusnõustaja praktika kaudu.
Esimeses osas avab ettevõtja ja omavalitsustegelane Kajar Lember oma kümme aastat kestnud kohtusaaga, mis lõppes lõpuks õigeksmõistmisega, kuid maksis ül
03.07.26 Sisuturundussaade. Kuidas pääseda ligi maailma juhtivatele erakapitalifondidele?
Erakapital on üks maailma suurimaid alternatiivsete investeeringute varaklasse, kuid tavainvestorile jääb see tihti kaugeks.
Saates selgitab INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor, mis on erakapitaliinvesteeringud, millist rolli võiksid need täita investori portfellis ja mille poolest erinevad need börsiaktsiatest.
Juttu tuleb ka Adams Street Partnersi uuest järelturufondist Globa
02.07.26 Teabevara tund. Töövaidluste ABC: kuidas riske ennetada ja vaidlusi lahendada?
Töövaidlused ei teki enamasti üleöö ega alga töövaidluskomisjonis. Sageli saavad need alguse organisatsiooni igapäevastest juhtimis- ja personaliprotsessidest, puudulikust dokumenteerimisest või keeruliste olukordade valest käsitlemisest.
„Teabevara tunnis“ räägime, kuidas tööandjad saavad töövaidlusi ennetada, millistele personaliprotsessidele tasub erilist tähelepanu pöörata ning kuidas tegutse
02.07.26 Sisuturundussaade. Tootmisjäägid ei pea olema kulu - neist võib saada ettevõtte odavaim kütus
Paljudes tootmisettevõtetes jõuavad puidu-, tekstiili- ja muud tootmisjäägid prügimäele või müüakse need odavalt edasi, kuigi neist oleks võimalik toota soojust ja vähendada energiakulusid.
Äripäeva raadio saates räägib Bio Mobitekii tegevjuht Voldemar Nellis, kuidas muuta jäätmed kulureast konkurentsieeliseks ning miks tasub energiakindlust vaadata läbi ringmajanduse.
Katlamaja puhul ei määra
01.07.26 Triniti eetris. Riigihanked ajavad päid kärssama. Hankespetsialist: pole mõtet kirjutada, et autol võiks olla neli rõngast
Viimsi vallavalitsuse hankespetsialisti Tõnu Ammussaare sõnul tuleb riigihankeid vormistades lähtuda ausast konkurentsist ja hankeseadusest, mitte ülemanageerimisest.
"Ei tohi kirjutada, et auto ees on neli rõngast. Sa võid autot küll iseloomustada, aga sa ei tohi talle liiga selget suunist anda," rääkis Ammusaaar.
Triniti juristi Kristiina Laura Järve sõnul jõuavad nurjunud hanked tihti õigusva
29.06.26 Äri ja tehnoloogia. Eesti digisõltuvus ja nali avaliku sektori IT hangetes
Pakume kuulata kahte ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt.
Esimeses räägib Replicant IT kaasasutaja ning tegevjuht Tauno Telvik, kas digisõltuvus on Euroopa uus strateegiline haavatavus, kuna Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Me sõltume USA infotehnoloogiast, impordime Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiame ka suurt os
01.07.26 Sisuturundussaade. Miks peaks generaator olema sama loomulik kui suitsuandur?
Kas elektrigeneraator peaks kuuluma iga kodu ja korteriühistu kriisivarustuse hulka?
Saates räägime elektrikatkestuste mõjust kodudele ja ettevõtetele, generaatori valimise põhimõtetest ning sellest, miks tasub energiakindlust vaadata terviklahendusena koos akude ja päikesepaneelidega.
Champion Balticsi tegevjuht Tõnis Orumaa selgitab, milliseid vigu generaatori ostmisel kõige sagedamini tehakse
17.06.26 Energiatund. Marti Hääl: õige pea näeme, kes on sogases vees suurimad võitjad
Iraani sõda tõi kütuseturule suured võitjad, aga ka suured kaotajad, tõdeb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.
“Kui tulevad 2026. aasta aruanded nii Eestis kui rahvusvaheliselt, siis me näeme, et selles sogases vees on olnud nii suuri võitjaid kui väga suuri kaotajaid,” prognoosib Hääl saates “Energiatund”.
Samas jahutab Marti Hääl optimismi, et Iraani sõja lõpp toob kaasa kiire jaekütuse kiire
30.06.26 Võitjate põlvkonnad. Pereettevõttest väljumine algab ammu enne müüki. "Ei osteta tänast seisu, vaid tulevikku"
Pereettevõtte müümine võib olla aastakümnete pikkuse töö kulminatsioon, kuid edukas exit ei sõltu tihti üksnes heast ostjast või sobivast hinnast. Sama oluline on ettevõtte õigeaegne ettevalmistamine müügiks, pere ühine nägemus ning samuti valmisolek tulla toime muutustega, mis järgnevad pärast tehingut.
Saaates „Võitjate põlvkonnad“ arutlesime, kuidas valmistada pereettevõtet ette võimalikuks mü
30.06.26 Cleantech. Rohetehnoloogia muutub vähem loosunglikuks ja rohkem tööstuslikuks
Seekordses "Cleantechi" saates vaatame suviselt tagasi olulisematele teemadele, mis viimase aasta jooksul on rohetehnoloogia maailma mõjutanud. Aasta jooksul eetris olnud "Cleantechi" saadetes oleme rääkinud ringmajandusest elektrivõrguni, kaitsetööstusest kogu valdkonna hetkeolukorrani. Neid intervjuusid toome seekord taas kuulajateni, et teha oma järeldused sellest, kas me oleme liikumas ikkagi
26.06.26 Kiired ja vihased. Kiirelt kasvava hambakliiniku juhid: edu ei sünni käibest, vaid usaldusest ja oskustest
Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistav Riiamäe hambakliinik on mõne aastaga kasvanud kahekordseks gasellettevõtteks, kuid kliiniku eestvedajate Eliis ja Veiko Vengerfeldti sõnul ei ole kiire kasv nende jaoks kunagi omaette eesmärk olnud.
Vengerfeldtide sõnul on kliiniku kasvu vedanud järjepidevad investeeringud inimestesse, tehnoloogiasse ja eriarstiteenuste arendamisse. Oluliseks pöördepunktiks ku
29.06.26 Äri ja tehnoloogia. IT-ettevõtja: meie digisõltuvus USAst on muutunud strateegiliseks riskiks
Pakume kuulata kahte ettekannet märtsis toimunud IT-juhtimise aastakonverentsilt.
Esimeses räägib Replicant IT kaasasutaja ning tegevjuht Tauno Telvik, kas digisõltuvus on Euroopa uus strateegiline haavatavus, kuna Euroopa digitaalne selgroog tugineb mitte-Euroopa tehnoloogiale. Me sõltume USA infotehnoloogiast, impordime Ühendriikidest sadade miljardite eest digiteenuseid ning hoiame ka suurt os
30.06.26 Sisuturundussaade. Miks eelistavad ettevõtted rasketehnikat ostmise asemel üha enam rentida?
Ehitusturu pikaleveninud madalseis on muutnud ka rasketehnika turgu. Ettevõtted lükkavad investeeringuid edasi, eelistavad üha sagedamini kasutatud masinaid või rendilahendusi ning kaaluvad senisest põhjalikumalt iga suuremat ostu. Samal ajal muutuvad töömasinad järjest nutikamaks ning edu ei määra enam ainult ostuhind, vaid ka hooldusvõimekus, reageerimiskiirus ja partneri suutlikkus hoida tehnik
29.06.26 Sisuturundussaade. Miks Baltikum vajab rohkem IPO-sid: Signet Banki tegevjuht kapitalist, kasvust ja Balti turgude tulevikust
Sisuturunduse saates vestleb Hando Sinisalu Roberts Edelsonsiga, kes on Signet Banki – ühe Läti silmapaistvama finantsasutuse – tegevjuht. Erinevalt traditsioonilistest jaepankadest keskendub Signet Bank ettevõtete pangandusele, investeerimispangandusele ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete finantseerimislahendustele, teenindades samal ajal fintech-sektorit oma tütarettevõtte Magnetic Ban
29.06.26 ST | Lõunapaus. Setomaal ei pea puhkuse ja töö vahel valima
Kui veel mõni aasta tagasi peeti Setomaad eelkõige päevareisi sihtkohaks, siis nüüd tullakse siia üha sagedamini mitmeks päevaks või koguni nädalaks. Põhjuseks ei ole ainult kaunis loodus, vaid võimalus võtta aeg päriselt maha, töötada vajadusel kaugtööna ning kogeda paika, kus elu ei ole turistidele lavastatud.
"Meil on tempo hoopis teine. Tänapäeva inimestel on vaja õppida aeglustamise kunsti n
26.06.26 Tervisetark. Vertigo pole haigus, vaid healoomuline seisund
Vertigo ehk peapööritus võib olla väga ebamugav ja hirmutav, kuid enamasti ei tähenda see rasket haigust. Küll aga tuleb kiiresti abi otsida siis, kui peapööritusega kaasnevad valu, teadvusehäired, nägemis- või kõnehäired, tundlikkuse muutus või võimetus püsti seista ja kõndida, selgitab Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen.
Seekordses „Tervisetarga“ saates räägime, kuidas eri tüüp
26.06.26 ST | Soraineni sagedus. Juhi riskid ja vastutus: mida teha, et ei realiseeruks kõige kehvem stsenaarium?
Ettevõtete juhtimisele ja valitsemise kvaliteedile pole Eestis kunagi varem nii palju tähelepanu pööratud ja ressursse allutatud kui praegu. Ka rahvusvaheliselt juhitud ettevõtete ja suurkorporatsioonide hulk kasvab, samas muutuvad regulatsioonid järjest detailsemaks ja keerukamaks. Juhtimisküsimusi on fookusesse toonud ka mitmed skandaalid, nt rahapesulood, ning riskide kasv seoses geopoliitilise
17.06.26 Energiatund. Marti Hääl: õige pea näeme, kes on sogases vees suurimad võitjad
Iraani sõda tõi kütuseturule suured võitjad, aga ka suured kaotajad, tõdeb Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.
“Kui tulevad 2026. aasta aruanded nii Eestis kui rahvusvaheliselt, siis me näeme, et selles sogases vees on olnud nii suuri võitjaid kui väga suuri kaotajaid,” prognoosib Hääl saates “Energiatund”.
Samas jahutab Marti Hääl optimismi, et Iraani sõja lõpp toob kaasa kiire jaekütuse kiire
25.06.26 Kinnisvaratund: Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
Elukondliku kinnisvara arendamine ärilinnakus on ellujäämise küsimus, tõdesid Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu saates Kinnisvaraund.
"Maailmas räägitakse 15 minuti linnadest, 5 minuti linnadest - aga me võime rääkida ka 1 minuti linnast või ka 3 minuti linnast. Kui sa oled heas asukohas ja sul on teenused käe-jala juures, siis see on su
24.06.26 Ükssarvikute kasvulava. Liina Laas: väljast sätitud firmadel on kapoti all tihti täielik kaos
Kuigi väljapoole võib paista, müük sujub õlitatult ja tehingud muudkui tulevad, on tegelikkus suletud uste taga sageli hoopis teistsugune. Idufirma Knowzilla asutaja Liina Laas avastas selle ehmatava tõsiasja, kui tegi oma uue platvormi arendamiseks põhjaliku eeltöö ja rääkis ligi 150 müügijuhiga üle Euroopa.
„Väga üllatav oli see, et isegi väga suurtel organisatsioonidel pole tegelikult head müü
24.06.26 Finantsuudised fookuses. Eksperdid annavad nõu, kuidas valmistuda ebastabiilseks maailmaks
Kuidas teha geopoliitiliste pingete taustal investeerimisotsuseid ja millised tulevikustsenaariumid tasub läbi mängida, jagasid lähemalt selle valdkonda asjatundjad.
Seekordne Äripäeva raadio saade “Finantsuudised fookuses” viib kuulajad Pärnu finantskonverentsile, kus kõlasid kaks sisukat arutelu Eesti majanduse hetkeseisust ja tulevikust.
Ühes vestluses otsitakse vastust küsimusele, kas Leedu o
23.06.26 Eetris on ehitusuudised: Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid
Ma mõtlesin, et väga kummastav oleks, kui Eesti pingutaks 2030. aastaks oma asjad valmis ja siis viis aastat oleks seal võililled teisel pool Iklat, sõnas Nordecon ASi ehituse ja kinnisvara arenduse valdkonna juht ning juhatuse liige Tarmo Pohlak Rail Baltica perspektiivi kohta saates "Eetris on ehitusuudised".
Saates tuli juttu Eesti ehitusturu seisust praegu: hoonete ehitusest, taristuehitusest
20.05.26 Energiatund. Tuuleparkide rajajad lisavad panuseid. “Üks täiendav keskmine brutopalk inimestele pangaarvele juurde”
Kuigi energiaettevõtete hinnangul on vastuseis tuuleparkide rajamisele võrreldes eelmise aastaga veidi leebunud, otsitakse protsesside kiirendamiseks pidevalt uusi võimalusi ning värskendatakse kohalikele pakutavaid hüvesid.
Mai alguses vesinikutootja Northern Europe Energy grupiga memorandumi sõlminud tuuleenergia arendaja Vindr Balticu juht Marko Viiding ütleb saates “Energiatund”, et nad on v
22.06.26 Tööstusuudised eetris. Tööstusel pole luksust mõelda, et praktikant võtab ära kellegi tööaja
Koolidel ei ole tööstusele pakkuda nii palju noori, nagu ettevõtted vajavad, ja värbamisega tuleb alustada varakult, räägivad Tehnoloogiakolledži Techno TLN tööstustehnoloogia valdkonna juht Ander Sile ja Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran.
Tööstussektor on pikalt ponnistanud, et tööstus oleks noorte karjäärivalikutes. Selleks tuleb noore inimese värbamist alustada varakult, pakkuda prak
22.06.26 ST | Ettevõtlik Tallinn. Kriis ei küsi luba: millised tehnoloogiad hoiavad Tallinna töös keerulisemal hetkel?
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?
Sisuturundussaates keskendutakse elanikkonna kaitsele, kriisivalmidusele ja koostööle erasektori ning omavalitsuste vahel. Arutatakse, millised on Tallinna suurima
19.06.26 Sisuturundussaade. A. Le Coqist Boltini – ettevõtted otsivad uusi viise riigikaitsesse panustamiseks
Tänavu pälvis "Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse 527 ettevõtet ja organisatsiooni. Kaitseministeeriumi tänuürituselt valminud saates räägivad A. Le Coqi, Bolt Operations OÜ ja Rõngu Pagari esindajad, miks nad peavad riigikaitsesse panustamist oluliseks ning kuidas saavad tööandjad toetada nii reservväelasi kui ka Eesti laiemat julgeolekut.
"Esimesel aastal esitati tunnustusele 50 ettevõtet, täna
18.06.26 Õppetund. Koolitajad jagavad oma kutsetunnistusega saadud võite
Täiskasvanute koolitaja kutse taotlemine võib esmapilgul tunduda lihtsalt professionaalse pädevuse tõendamisena.
Kes aga on selle teekonna läbi käinud, neile tähendab see sageli palju enamat. Saates „Õppetund“ räägime mida annab kutse taotlemise protsess koolitajale endale ning milliseid avastusi see kaasa võib tuua.
Oma kogemusi jagavad haridusmentor Triinu Pääsik, Nordic Koolitus koolitaja Mad
18.06.26 Digitark äri. Miks introvertne eestlane vajab rohkem koostööd mitte AI‑agenti
Tehisintellekt on viimastel aastal muutnud Eesti väikeettevõtjate ja start-uppide maailma kiiremini, kui keegi oskas oodata ning tehisaru liigkasutamine on seotud ka selgete ohtudega.
Kui ühed ettevõtjad sõidavad justkui tehisintellekti kiirrongil, kus AI‑agendid töötavad terminalides hommikust õhtuni, vaatavad teised seda kõike kaugelt jaamaplatvormilt ja ei saa enam aru, millega need teised sea
18.06.26 ST | Targem taristu. Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?
Äripäeva raadio saates “Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti ärijuht Tarvi Kliimask, Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm ning Transpordi
17.06.26 Infopankur: juht peab olema andmelahenduse esimene fänn
Mida teha, kuid investeering kallisse äriinfokeskkonda või tehisintellekti tööriista ähvardab luhtuda, sest kasutamine ei taha vedu võtta? Infopanga juhi Elis Tomsoni sõnul algavad probleemid sageli juba müügiprotsessi alguses, kus ei suudeta kliendi tegelikku probleemi piisavalt sügavalt kaardistada. AI-koolitaja Priit Ilomets rõhutab, et tegemist pole tehnoloogilise, vaid psühholoogilise vastupa
17.06.26 Sisuturundussaade. Hairmagicu omanik Kristiina Kalev: juuksed pole lihtsalt osa inimesest, vaid ka osa tema enesekindlusest
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.
Vesteldakse sellest, kuidas aastakümneid tegutsenud juuksurisalongist kasvas välja tootmisettevõte, milliseid väljakutseid tõi kaasa oma tehnoloogia arendamine ni
16.06.26 Eetris on turundusuudised. Tulemusturunduse ekspert: liiga palju väikseid kampaaniaid sööb eelarve ära
Tulemusturundust peetakse sageli kõige paremini mõõdetavaks turundusvaldkonnaks, kuid tegelikkuses on pilt muutunud märksa keerulisemaks. Andmekaitse piirangud, platvormide algoritmid ja pikad ostuteekonnad on muutnud küsimuse „mis müügi tõi?“ oluliselt raskemaks kui veel mõni aasta tagasi.
Saates arutlevad Uus Maa turundusjuht ja juhatuse liige Kaie Kass ning Realist Digitali juhatuse liige Birg
16.06.26 Nimed müügitahvlil. Müügijuht: läbirääkimised kestavad seni, kuni sa ise lauast lahkud
Tehniliste B2B-lahenduste müügis ei piisa heast tootest, sest tehinguni jõudmine eeldab tugevat ettevalmistust, järjepidevat kliendisuhet ja selget järgmist sammu, räägib Filter Solutions OÜ müügijuht Kaarel Keerd.
Saates „Nimed müügitahvlil“ tuleb juttu sellest, kuidas keerukate insenertehniliste lahenduste müügis usaldust ehitada ning muuta ka kaotatud müügivõimalused tulevasteks võitudeks. Kee
16.06.26 Sisuturundussaade. Juht ei pea enam olema ruumi kõige targem inimene
Tehisaru, andmeanalüütika ja automatiseerimine muudavad ettevõtete tööd varasemast palju kiiremini. Kuid kui palju muudab tehnoloogia juhtimist ennast? Kas tuleviku juht teeb otsuseid andmete, kõhutunde või tehisaru soovituste põhjal? Millised on need ülesanded, mida ei tasuks automatiseerida isegi siis, kui tehnoloogia seda võimaldaks?
Pärnu Juhtimiskonverentsil kõlanud aruteluringis räägivad Ee
16.06.26 Sisuturundussaade. Wandoo Finance’i juht: suurimad kasvuvõimalused laenuäris peituvad seal, kus turgu tuleb ise luua
Wandoo Finance’i asutaja ja tegevjuht Iveta Bruvele usub, et finantsteenuste järgmine suur kasv tuleb piirkondades, kus miljonitel inimestel puudub endiselt kiire ja mugav ligipääs finantsteenustele ning turgu tuleb alles kujundada. Just seetõttu näeb ta märkimisväärset potentsiaali Ladina-Ameerikas, kus nõudlus kasvab kiiremini kui konkurents.
Saates räägib Bruvele, kuidas Wandoo Finance on jõud
15.06.26 Lihtsalt alusta. Teised käisid kaarega mööda, Lilli Jahilo ostis. Üks tellimus andis ehtekunstniku ärile taganttuule
Ajal, mil paljud kõndisid suurtest ja säravatest ehetest ringiga mööda, oli just moelooja Lilli Jahilo üks esimesi, kes neid märkas, ostis ja hiljem ka oma stuudios müüs. See andis ehtekunstnikule kinnituse, et ta ajab õiget asja.
Tagasihoidlikest kaunistustest tüdinenud ehtekunstnik Sigrid Kuusk müüs oma ehteid juba õpingute ajal disainiturul. Need olid julged, silmatorkavad ja säravad pealekaub
05.06.26 Kriisiplaan. Küberpetturid sihivad inimlikku nõrkust
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad k
11.06.26 Ruutmeetrite taga: Tallinn, värise! Just nii liigub eluasemeturu eelis mujale
Kuigi paljudes Harjumaa väikelinnades on uute kodude keskmine hind juba Tallinnaga võrreldavas suurusjärgus, leidub hulgaliselt põhjuseid, miks uued kodud kerkivad järjest enam Tallinnast välja.
"Tallinna linna lähivaldades ehitatakse 10 000 elaniku kohta üle 50% rohkem kortereid kui Tallinnas. Tallinna poliitikud peaksid kõvasti mõtlema mis on läinud valesti, kuidas sai selline olukord tekkida,"
12.06.26 Tervisetark. Diabeet on hiiliv tõbi, mis võib tabada ka 70aastaseid
Diabeet ei pruugi endast kaua märku anda ning võib esimest korda avalduda ka kõrges eas, isegi inimesel, kes ei ole ülekaaluline, toitub korralikult ja liigub. “Tervisetarga” saates selgitab Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige, endokrinoloog Marju Past, miks tuleb veresuhkru kõrval vaadata üha enam südame, neerude, kehakaalu ja kogu ainevahetuse tervist.
Saates tuleb juttu I ja II tüüpi diabeedis
12.06.26 Sisuturundussaade. Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.
„1980. aastate lõpus ei olnud avalikkuse mure seotud ainult poliitikaga, vaid see oli reaktsioon Nõukogude tööstuse poolt jäetud raskele keskkonnakoormusele,“ meenutab keskkonnaekspert Valdur Lahtvee.
See on avaosa eriseeriast, millega tähistatakse
08.05.26 Kriisiplaan. Ära tardu, tegutse kohe, peata kahju süvenemine ja liigu edasi
Kriisiplaani saates on külas Tarmo Hõbe – Rally Estonia üks peakorraldajaid, endine Saku Suurhalli juht ja tänane T1 juht, kellega räägime kriisidest suurte avalike sündmuste ja rahvarohkete kohtade juhtimisel.
Saates tuleb juttu sellest, kuidas valmistutakse kriisideks olukordades, kus mängus on tuhanded inimesed, kümned partnerid, tehnika, ilm, avalikkuse surve ja inimfaktor. Rally Estonia näit
05.06.26 Kriisiplaan: Küberpetturid sihivad inimlikku nõrkust
Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“.
Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad k
11.06.26 Müüt või tõde? Eesti presidendil pole võimu?! On, kui ta selle võtab
“Autojuhte leidub alati, kuid neid, kes näitaks juhile teed, on vähem. Selline teenäitaja on president,” rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane Äripäeva raadios.
Juba mõne kuu pärast valitakse Eestis presidenti ja seetõttu olid saatesarjas “Müüt või tõde?” vaatluse all presidendi institutsiooni ja tegevust puudutavad, avalikkuses ikka ja jälle levivad müüdid.
Ühe keskse teeman
11.06.26 Fookuses tark tööstus. Sutt: kliimaseaduse pärast ei panda Eestis ühtegi tööstust kinni
Keskkonna ja energeetikaminister Andres Sutt ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”, et kliimakindla majanduse seaduse eesmärk ei ole olemasolevaid tööstusi sulgeda, vaid anda Eesti majandusele pikaajaline suund.
Tema sõnul on seadusel kolm peamist mõõdet: julgeolek, konkurentsivõime ja elukeskkond. Fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab Suti hinnangul Eesti energiajulgeoleku
11.06.26 Sisuturundussaade. Kuiva silma sündroomist võib saada krooniline silmahaigus
Tänapäeval veedame tunde ekraanide ees, sageli silmi pilgutamata ja just see loob soodsa pinnase kuiva silma sündroomiks. Sisuturundussaates räägib Turmani silmakliiniku optometrist Jelena Vigul, kuidas eristada ajutist silmade kuivust kroonilisest silmahaigusest, mis vajab täpset diagnoosi ja pikaajalist ravi.
Saates tuleb juttu haiguse peamistest sümptomitest nagu nägemise kõikuvus, kipitus ja
10.04.26 Kriisiplaan. Analüütikud: kütusekriis võib tuua ka positiivseid mõjusid
Eestis kütusekriisi praegu ei ole, kuid arukas on võimalikuks kriisiks valmistuda.
Lähis-Ida pinged panevad muretsema, kas kütus saab ka meil otsa. Saates “Kriisiplaan” võtame küsimuse lähema vaatluse alla.
Räägime sellest, miks mõnes riigis on tanklad tühjad, aga Eestis mitte, kui kauaks varusid jätkub ning mida tähendab kütuse kallinemine tarbijate rahakotile ja Eesti majandusele laiemalt.
Ve
10.06.26 Äripäeva raamatuklubi. Kui juhtimiskultuur muutub, siis kõikidele see ei sobi. Ja ei peagi!
Organisatsiooni väärtuste kandjaks on inimesed ja igasugune muutus, olgu selleks uus juht, ühinemine, muutunud turuolukord või mõni kriis, mõjutab paratamatult ka töötajaid. Ühed kohanevad ja jäävad, teised pakivad asjad ja lahkuvad. Juhil on oluline mõista, kuidas erinevad inimtüübid muutustele reageerivad ja nendega toime tulevad.
Äripäeva raamatuklubi juunikuises saates on fookuses ettevõtja j
10.06.26: Logistikauudised eetris: Eesti riik tõmbas veokijuhtide koolitusraha veelgi rohkem koomale
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudise
10.06.26 ST | Eestist ja eurodest. Eesti kaotab elektrikaubanduses 200 miljonit eurot aastas
„Eelmisel aastal importis Eesti vajamineva elektri keskmiselt 92 euroga/MWh, samas oma ülejäägi müüsime maha 22 euroga/MWh. Vahe ehk umbes 200 miljonit eurot aastas voolab Eesti majandusest välja. See võiks siia jääda,“ selgitab saates „Eestist ja eurodest“ Energiasalv Pakri juht Andres Veske.
Probleem pole tema sõnul tootmise puuduses, vaid selle ajastuses - Eesti toodab elektrit neil tundidel,
13.02.26 Kriisiplaan. Kriisiuuringute Keskuse juht: kriisides hakkamasaamise võimekus on Eestis "kahetsusväärselt madal"
Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel viitab Päästeameti uuringutele, mille järgi on kriisides hakkamasaamise võimekus Eestis “kahetsusväärselt madal”.
"Ettevõtted koosnevad inimestest. Kui kriis tabab inimest, siis ta tegeleb esmalt “primaarsete asjadega” – pere turvalisuse ja baasvajadustega. Siit tulenevad tööjõuriskid, mobilisatsioon, koormised ning teadmatus, kas ja mis seisus need ressu
09.06.26 Töö ja palk. Vajalik uuendus või risk: platvormitöö direktiiv jõuab tööandjate lauale
Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv peaks parandama töötajate kaitset, kuid selle ümber käib tuline vaidlus. Kas tegemist on vajaliku uuendusega või riskiga muuta tööturg jäigemaks ajal, mil inimesed väärtustavad üha enam paindlikkust?
Äripäeva raadio saates “Töö ja palk“ võeti luubi alla platvormitöö direktiiv, mille Eesti peab üle võtma hiljemalt selle aasta lõpuks. Direktiiv puudutab kümneid
09.06.26 E-kaubanduse areng ja tulevik. Turundusekspert: e‑poe tekst paneb ostma rohkem kui reklaam
E-poe tooteleht on sageli peamine kokkupuutepunkt, mille põhjal klient otsustab, kas ta usaldab müüjat ja teeb ostu, ütles turundusekspert Sven Nuum.
Saates “E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägitakse, millised vead Eesti e‑poodide tekstides korduvad, miks lühike ja üldsõnaline tootekirjeldus võib müüki pidurdada ning kuidas muuta toote omadused kliendi jaoks arusaadavateks kasuteguriteks.
Juttu
28.11.25 Kriisiplaan. Kommunikatsioonikriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna
Kommunikatsiooniekspert ja Levila kaasasutaja Daniel Vaarik rõhutab, et kriisi ei saa kunagi täielikult ette näha, küll aga saab end selleks ette valmistada. "Kriisiks tuleb hakata valmistuma juba täna – mitte siis, kui katus juba põleb,“ ütleb ta.
Saates “Kriisiplaan” räägib Vaarik, mis eristab tavalist kommunikatsiooni kriisikommunikatsioonist, miks on kriis alati seotud väärtustega ning miks a
08.06.26 Tööstusuudised eetris. Standardi uus juht mängib mõttega 100miljonilisest käibest. “Peame suruma kasvu, sest muidu sureme”
Kiiresti kasvava mööblitootja Standardi uus juht Ottomar Tamm kaalub vajadust kahekordistada tehasetöötajate arv ja võimalusi jõuda 100 miljoni euro suuruse käibeni.
“Standard on täna kasvuettevõte,“ ütleb umbes kaks kuud tagasi ettevõtte tegevjuhina alustanud Ottomar Tamm.
Aastal 2023, mil Standardi endine juhtkond äri peatas ja ettevõte uute omanike kätte liikus, teenis ettevõte vaid 3,8 miljo
05.06.26 Äripäeva juhtimiskool: selge sõnum on konkurentsieelis
Iga juht saadab välja hulgaliselt sõnumeid ning teateid, mis ei pruugi aga kohale jõuda, tähelepanu pälvida või soovikohaselt mõistetud saada. Kogenud ajakirjanikud ja koolituse „Köitva ja veenva sõnumi loomine“ vedurid Aivar Hundimägi ja Igor Rõtov selgitavad saates, miks hästi sõnastatud ja õigesti sihitud sõnum ei ole PR-küsimus ja AI-ülesanne, vaid otsene konkurentsieelis ja sissetulekute kasv
05.06.26 Sisuturundussaade. Tehisintellekti suurimad võimalused peituvad seal, kuhu ettevõtted harva vaatavad
Tehisintellekt on jõudnud ärimaailma igapäevatööriistaks, kuid ettevõtete jaoks ei ole küsimus enam selles, kas AI-d kasutada, vaid kuidas seda teha nii, et tekiks reaalne äriline väärtus. Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Tilde Eesti tegevjuht Kalle Kuusik, kus peituvad AI suurimad võimalused, milliseid vigu ettevõtted kõige sagedamini teevad ning miks tehnoloogiast rääkides ei tohiks unu
04.06.26 Teabevara tund. Kas kindlustusleping kaitseb või tekitab vale turvatunde?
Kas ettevõtte kindlustus kaitseb päriselt nende riskide eest, mida ettevõtja kõige rohkem kardab? Sageli selgub vastus alles siis, kui kahjujuhtum on juba toimunud.
Saates „Teabevara tund“ räägime seekord ettevõtete kindlustusest ning sellest, millistele küsimustele peaks iga juht ja ettevõtja oma kindlustuskaitset hinnates vastuse leidma. Juttu tuleb juhatuse liikme vastutuskindlustusest, küberk
04.06.26 Sisuturundussaade. Usaldus kaalub rohkem kui hind: kriisid on sundinud põllumehi ostukäitumist ümber mõtlema
Põllumajanduses tuleb otsuseid teha sageli puuduliku info põhjal, samal ajal kui ilmaolud, geopoliitika ja maailmaturu hinnad võivad mängureegleid päevapealt muuta. Edu selles valdkonnas ei sõltu üksnes saagikusest, vaid üha enam riskide juhtimisest, andmepõhistest otsustest ja strateegiliste sammude kiirest elluviimisest muutuvas keskkonnas.
Äripäeva raadio sisuturundussaates räägib Scandagra Ee
02.06.26 Võitjate põlvkonnad. Autopay asutajate äri algus sai tõuke ühest kõnest
Autopay asutajad vennad Mihkel ja Kaur Mets räägivad et tänaseks töötava ärimudel käivitamine rippus juuksekarva otsas.
Autopay on tänaseks tegutsenud 15 aastat, pakkudes platvormi autoostu rahastamiseks.
"Käsime oma äriideega toona paar panka läbi, kus valdavalt öeldi et väga huvitav ei ole," meenutab Mihkel. Seega jäi äriidee realiseerimine sel hetkel ootele.
Alles mõne aja pärast sai Mihkel
03.06.26 Triniti eetris. Põllumajandussektor sipleb ka koos toetustega mitmendat aastat kahjumis. "See turg on moonutatud"
Eurotoetuste ümber keerlev bürokraatia ja kliimamuutused on põllumeeste majandusliku olukorra järjest täbaramaks muutnud.
Triniti advokaadi Siim Maripuu sõnul on turg praegusel ajal justkui moonutatud. "Ilma toetusteta pole üldse võimalik midagi toota. Kui me vaatame viimast kahte aastat, siis ka koos toetustega on olnud kogu Eesti põllumajandussektor miinuses," rääkis ta.
Põllumajandus-kaubandu
03.06.26 ST | Kaupmehe edu valem. Eksperdid hoiatavad odavplatvormide kauba keemiariskide eest
Odavplatvormidelt tellitud kaup võib näida soodsa ostuna, kuid nahakliinik Solinic asutaja ja nahaarst dr Bret Kaldvee ning Balti Keskkonnafoorumi ekspert ja Ääsmäe kooli keemiaõpetaja Kai Klein selgitavad saates „Kaupmehe eduvalem“, miks võib eriti odava hinna taga peituda tõsine terviserisk.
Saates räägitakse, milliseid probleeme võivad põhjustada kolmandatest riikidest pärit riided, kosmeetika
02.06.26 Cleantech: rohetehnoloogia teeb kaitseväe vähem haavatavaks
Kaitsevaldkonnas ei ole rohetehnoloogia peamine mõte ilusam loosung, vaid suurem vastupidavus. Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juht Krista Kupits selgitab saates „Cleantech”, kuidas energia, logistika, vee puhastamine, varustuse parandamine ja autonoomsed süsteemid on muutunud otsesteks julgeolekuküsimusteks.
Saates tuleb juttu NATO kliimategevustest, kaitseväe õppuste ressursikasutusest, droo
02.06.26 Müüdid B2B turunduses. Jonna Pechter: 80 protsendil müügikirjadest ei saa ma aru, mida pakutakse
Eesti juhtideni jõudmine pole kunagi olnud tehniliselt lihtsam, aga päriselt kuulda võetud saada on üha raskem. Otsustajate postkastid on täis kirju, mis algavad küll nimepidi pöördumisega, ent reedavad juba esimestes ridades, et saatja pole ettevõttesse süvenenud.
Saates „Müüdid B2B turunduses“ räägivad Luminori turundusjuht ja juhatuse liige Jonna Pechter ning Lexus Eesti juht Gunnar Toomemets,
02.06.26 ST | Energiakool. Energeetikasektorit ähvardab lähiaastail 5000 spetsialisti puudujääk
Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti
01.06.26 Äri ja tehnoloogia: Eesti ettevõtted on tehisaru kasutamisel Euroopa riikidest tagasihoidlikumad
Kui Eesti inimesed on AI kasutuselevõtul Euroopa riikide seas tipus, siis meie ettevõtted palju tagasihoidlikumal positsioonil. Samuti erineb neil arusaam tehisaru rakendamise juhtimisest: kuhu eeskätt panustada, keda ja mis alal tiimist koolitada, kuidas jõuda reaalse väärtuseni, mida vältida. Oma teekonnast ja kogemustest tehisintellekti juurutamisel räägivad loovagentuuri Tank asutaja ja juhatu
08.07.26 Äripäeva raamatuklubi. Teadvelolek aitab stressi juhtida
Raamat „Teadveloleku teejuht. Teekond sisemise rahuni“ ei paku kiiret lõõgastusharjutust, vaid praktilist viisi, kuidas õppida märkama oma mõtteid, tundeid ja kehalisi reaktsioone enne, kui need hakkavad otsuseid juhtima. Raamatu autorid on Bob Stahli ja Elisha Goldstein USAst, rahvusvaheliselt tunnustatud teadveloleku õpetajad ja MBSR-metoodika praktikud. Nad on aastaid töötanud inimestega, aidat
25.09.26 Tervisetark: ATH on Eestis veel aladiagnoositud
Kuigi aktiivsus- ja tähelepanuhäirest räägitakse üha rohkem, on Eestis jõudnud diagnoosini vaid väike osa inimestest, kelle toimetulekut ATH mõjutab. Minu Kliiniku psühhiaatri Kristjan Martin Kasterpalu sõnul on eriti aktuaalne täiskasvanute ATH, mis võib jääda aastaid korduva depressiooni, ärevuse või hajameelsuse varju.
Saates „Tervisetark“ räägib dr Kasterpalu, mida ATH endast kujutab, kuidas s
