Ruumilood
Ruumilood on sari, mis läbi lugude üle Eesti vaatab, kuidas sünnib meid ümbritsev ruum ja mida me saame teha, et ta aina parem saaks. Saatejuht on arhitekt-linnaplaneerija Tõnis Arjus, kes jagab oma teadmisi ja kogemusi kestliku ruumiloome missioonil. Taskuhääling pakub kuulajatele sügavat arusaamist ruumilisest planeerimisest ja selle mõjust igapäevaelule.
Episoodid
Ruumiseis 2026
9.juuni 2025 asusin tööle Eesti esimese riigiarhitektina. Saatega Ruumiseis tähistame seda perioodi ja arutame Arhitektide Liidu presidendi Aet Aderi ja planeeringute asekantsleri Ivan Sergejeviga möödunud aasta ruumimuutuste ja tuleviku fookuste üle.
Jõelinn Pärnu
Jõelinna peategelane on Rääma sild.Lugu räägib taristu ehituse mõjudest linnaruumi arengule ja väärtuspõhiste hangete olulisusest.Pärnu uus sild sai 2025. aasta ehitusprojekti tiitli, silla peainsener Dmitri Gorbatjuk pälvis aasta ehitusinseneri tiitli.Silla autorid ja ehitajad - Stricto Projekt OÜ, INF Infra OÜ, AS INF Ehitus.Silla kunstnik - Nikole MatikainenAitäh Robert Sinikas, Siim Orav, Karr
Vilnius
Vilniuse ruumilugu sündis linnaarhitekti Laura Kairienė ja kestlikkuse juhi Anton Nikitiniga jalutades mööda linnatänavaid. Laura on Leedus ja Itaalias õppinud arhitektuuri ja majandust. Anton täitis enne praegust ametit linnainseneri rolli.Saates on juttu (ruumi)muutuste juhtimisest, kaasamisest ja loomulikult poliitikast.
Alexander Ståhle
Alexander Ståhle, tuntud ka kui Stockholm Cyclo, on üks populaarsemaid ja tuntumaid linnade tuleviku ja linnadisaini kõnelejaid Skandinaavias. Tal on doktorikraad linnadisaini alal ning ta on Stockholmis tegutseva stuudio Spacescape tegevjuht. Ta on teinud koostööd maailmakuulsate arhitektidega nagu Bjarke Ingels ja Foster + Partners keerukaimate linnaruumi arendusprojektide juures Skandinaavias.
Las ma soojendan sind
Veneetsias sündinud ruumilugu on pühendatud arhitektuuribiennaalile ja Eesti 2025.a. paviljonile "Las ma soojendan sind". Näituse autorid: Keiti Lige, Elina Liiva, Helena Männa. Projektijuht: Mari-Liis Vunder. Komissar: Johanna Jõekalda.Ruumilugu avab koos Johanna Jõekalda ja Elina Liivaga biennaali olulisust ning näitusega käsitletud väljakutseid Eesti renoveerimismaratonis.Loos on kasutatud Kiri
Feministlik ruumiloome
Feministliku vaate tähtsus seisneb selles, et see toob empaatia ja hoolimise mõõtme ruumiloome keskmesse — planeerimisse, arhitektuuri, poliitikasse. See aitab küsida, kelle jaoks me ruumi loome, kes jääb nähtamatuks ja kuidas teha nähtamatu taas nähtavaks. Ruum, mis sünnib hoolimisest ja kaasamisest, ei ole ainult õiglasem, vaid ka elujõulisem, kes seeläbi on enamad kogukonna liikmed kaasatud.Ait
Turvaline ruumiloome
Arutame, millised tegurid aitavad kaasa turvalisele ruumile, kuidas vältida riske ja miks on oluline kaasata erinevaid osapooli ruumi kujundamisse. Toome näiteid Eestist ja mujalt ning uurime, kuidas nutikad lahendused ja läbimõeldud planeerimine loovad keskkonna, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Saade sündis Elvas, Haapsalus ja PPA peakontoris.Tutvu lisaks alusmaterjalide ja kasuliku tööriist
Ruumiõhtu
Ruumikultuuri vestlusõhtu toimus 11. juuli, 2025.a. Rüütelkonna hoones. Juttu tuli tõhustamisest, kvaliteedist, üleriigilisest planeeringust, uutest tööriistadest ja paljust muust. Kohtumisest võtsid osa hulk osapooli erinevatest sektoritest ja arutelusse panustasid Kaja Pae, Johanna Jõekalda, Ivan Sergejev.Vestlust juhtis Brent Pere.
Taktikaline urbanism
Lugu sündis ühe aasta vältel ja tuleb eetrisse nädal enne pingipäeva, mis toimub seekord 7. juunil. Loo kaasautor on Katariina Kivi, kes on muusikukarjääri kõrvalt uurinud tükk aega taktikalist urbanismi ja aidanud korraldada lisaks pingipäevale ka Park(ing) day'd. Salvestus sündis pinkidel ja miniparkides ja on täis spontaanseid kohtumisi.Üles astuvad mh. Hanah Lahe, Kätriin Huttunen, Zuzu Iz
Lisa nr 2 - Planeerida või mitte
Teises planeerimise teemalises lisaloos võtab Sandra Mikli pulkadeks lahti, millised menetlustoimingud on tänases süsteemis küsitavad ja mida annab oluliselt lihtsamaks kujundada. Anni Konsap rõhutab üle, kui oluline on pidev otsuste tegemine planeeriguprotsessis.
Lisa nr 1 - Planeerida või mitte
Esimeses planeerimise lisaloos avab Taavi Soorm arendaja poolset vaadet, miks arendused kipuvad linnast välja minema ja miks see keskonnale sugugi hea ei ole.
Planeerida või mitte
Kümnendal Tartu Planeerimiskonverentsil kirjutati alla ruumilise planeerimise deklaratsioonile. Deklaratsiooni eesmärk on rõhutada läbimõeldud ruumilise keskkonna olulisust ja hinnata planeerimise rolli selles.Mis on ruumiline planeerimine ja kuidas seda üha sisukamaks kujundada, arutame siinses Ruumiloos.Aitäh Anni Konsap, Sandra Mikli ja Taavi Soorm!
Psüühika II osa
Psüühika II osa peategelane on Silver Sternfeldt, keskkonnapsühholoog. Lisaks on kohal Andero Uusberg ja Heidi Reinson. Kuula ka Heidi saadet Müksud ja Mülkad!Saates tuleb jutuks, kuidas erinevatel inimestel on erinev ootus ümbritsevatele keskkondadele ja samas on olemas ka teatud universaalid. Mida enam oskame neid ära tunda, seda paremaid ruume suudame luua.
Psüühika I osa
Esimene osa keskendub otsuste kujunemisele ja mõjutamisele.Ruumilugude psüühika saated küsivad, kuidas psüühika otsuseid teeb ja kuidas keskkond neid otsuseid mõjutab. Teades, kuidas meie mentaalne taju käitub, oskame ka paremini kasutada ruumilahendusi käitumuslikeks muutusteks.Aitäh Heidi Reinson, Andero Uusberg ja Silver Sternfeldt.
10 minuti linn
Pealinnast rongiga mõnekümne minuti kaugusel asub üks tõeline pärl. Jalakäijate linnana planeeritud jõelinn on terviklik ja mitmekesine. Linnalise iseloomuga ja mitmekesiste asumitega koht on korraga looduslähedane ja teenusterohke.Ajalooline suvituslinn Kehra kujunes järkjärgult töölislinnaks ning tänasel päeval, kus tootmine muutub järjest puhtamaks, on saamas üha atraktiivsemaks elukeskkonnaks.
Pisilinn
Ruumilugude teine hooaeg algab kõige pisemast. Kallaste on Eesti kõige väiksem linn ja on 15 aastaga kaotanud pool elanikkonnast.Milliseks kujunevad Eesti väikekohad ja kas koostamisel olev Eesti üleriigiline planeering toob siin muutusi. Ruumilugu nimega Pisilinn jutustab emotsionaalse loo koos teaduslike avastustega.Aitäh Piibe, Pille, Malle ja Kaido!Autor: Tõnis Arjus. Saate valmimist toetas Ee
Kohabränd
Eesti väikelinnad on olnud pikalt ja tahtmatult turundatud kui depressiivsed väikelinnad. Pealinnastumise trend ja head turutingimused Harjumaal on võtnud võimaluse alternatiivsetelt kohtadelt ja jätkuvalt toetanud väikelinnade kahanemist. Siin on lugu, mis näitab vastupidist, kuidas optimistliku nügimisega ja tugeva kohabrändiga on võimalik inimesi väikelinna meelitada ja olema uhked oma elukeskk
Järgmise põlvkonna linnaruum
Esimene Ruumilugude saade, mis on salvestatud live formaadis 2024.a. Arvamusfestivalil. Järgmise põlvkonna linnaruumi saates räägime noortega ootustest ruumile ja kuidas muutuvad erinevatel eluperioodidel ruumikasutusviisid.
Juttu tuleb jõusaalis ööbimisest, noorte elukoha eelistustest, autokasutusest, rongis suhtlemisest, kolmandatest kohtadest, Rõõmu kaubamajast, meeste hoiakutest, üksikisiku v
Oh kooliaeg
2024. aastal on Eestis kokku 28 riigigümnaasiumi. Ainuüksi viimasel kolmel aastal on rajatud 10 uut kooli ja suur osa neist koos arhitektuurivõistlustega.
Asjata ei ole Pelgulina riigigümnaasiumi hoone The Guardini artikli peategelane, kus imetleval toonil vaadatakse otsa Eesti õpperuumide loomise eduloole. Kas me oleme ehitanud liiga luksuslikult või on see olnud elementaarne vajadus, mis toetab
Erisaade - Rohegentrifikatsioon
Kolmas ja viimane suvine erisaade tugineb Darina Nossova magistritööle, mis tegeleb küsimusega, kuidas tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimisel hea elukeskkonna kättesaadavus kõigile ühiskonna gruppidele. Elujõuline linn ja tolereeriv ühiskond eeldab erinevate inimeste kooselamist ja -töötamist.
Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest
Erisaade - Regenereeri ruumi
Siinne on teine kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.
Teises osas otsib Helin Kuldkepp, kuidas läbi avaliku sektori võimestamise ja nutikate tööriistade saab luua hoobasid, mis toetavad tihedamat, kvaliteetsemat, inimsõbralikumat ja samas ka majanduslikult tasuvamat ruumi. Tutvu Helini mitmekihilise ja suurepärase graafikaga
Erisaade - Sinking & Shrinking
Siinne on esimene kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.
Esimeses osas uurib Diana Drobot, kas tööstusmaastikud jäävad hüljatuks või leidub potentsiaal nende taasväärindamiseks.
Tööstusmaastike ruumi teke on osa meie riigi ajaloost ja saab olema osa meie tulevikust. Maastike ja demograafilised muutused on korraga paratamatuse
Linnaarhitektid
Eesti pealinn on olnud mitmeid aastaid kurioosne koht, kus puudub linnaarhitekti roll. See muidugi ei tähenda, et linnas oleks kogu selle aja puudunud linnaruumi kompetents. Sellele vaatamata on tegu vajakajäämisega, mis on andnud kõneainest tükiks ajaks. Viimasel ajal on pakkunud aga vestlusainest hoopis linnaarhitekti koha taastamine ja pannud paljusid küsima, mis rolli avalikus sektoris arhitek
Liikuvus II osa
Liikuvuse II osa räägib sellest, kuidas meid ümbritsev ruum mõjutab meie liikumisviise ja harjumusi. Ühtlasi tulevad jutuks tavapärased müüdid, näiteks väide, et suurem lubatud kiirus tagab sujuvama liikuvuse või et tehnoloogia lahendab kõik meie mured. Kuidas tegelikult on, kuula saatest!
Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.
Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirj
Liikuvus I osa
Liikuvus on piisavalt lai ja mitmeti tõlgendatav teema, seega on sellele pühendatud kaks järjestikust saadet. Esimene osa vaatab laiemalt, kuidas on arenenud Eesti asustus ja kuidas see mõjutab meie liikumisviise. Milleks valmis olla piiratud ressurssidega maailmas.
Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.
Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).
Vana-Kalamaja
2023 aasta sügisel avati Tallinnas uues kuues Vana-Kalamaja tänav. Tänava lahendus tugineb juba 6 aastat varem toimunud arhitektuurivõistluse võidutööle, mille autorid olid Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke.
Ruumilugu vaatab aga ajas veel kaugemale, kuulab, kuidas võistluseni jõuti ning arutleb tänavate kujunemise ja väljakutsete üle. Vestluskaaslasteks on Tallinna
Linnafestival UIT
10 aastat ja 8 korda toimunud linnafestival UIT viib linlased ruumi märkama ja muutma. Eestvedajad Marie Valgre ja Kadri Lind räägivad, mida nad on kõigi aastate jooksul märganud, kellele kuulub kultuur ja paljust muust.
Lisaks sõidame jalgratastel kaasa Tauri Tuvikese garaažlate teemalisel tuuril, mis lõpeb Kultuuripealinna saadiku Tõnu Runneli "baaris".
Selles osas on kasutusel UIT tun
Keskväljak
Eestimaa südames asub keskväljak, mille ümber on aastaid keerelnud vestlus, milliseks peaks kujunema sealse kogukonna keskne avalik ruum.
Paljud on sellest ruumist osa saanud eelkõige Arvamusfestivali raames. Esimeses ruumiloos avan selle koha kujunemise ja ootuste lugu.
Kohtusin Paide Teatri "Väljak" lavastaja Mariliis Petersoniga, kohaliku kogukonna eestvedaja Maiko Keskkülaga, ettevõ
