Dialoogia
Dialoogia on kord kuus ilmuv taskuhääling, kus saatejuhid Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen vestlevad sotsiaalteadlastega nende uurimisteemadest. Saade muudab keerulised teemad lõbusaks ja arusaadavaks, esitades küsimusi nagu miks me oleme sellised, kuidas parandada seda, mis on katki, ja mida teadlased tegelikult uurivad.
Episoodid
Osa 18: lapsed digimaailmas pervode, räuskamise ja tehisläga keskel
...või äkki ikka ei ole nii hull? Digimaailmas on ka mängu ja rõõmu, uusi teadmisi ja tiimitööd, headust ja armastust. Aga kindlasti ka ohtralt riske ja õudu. Saatejuht Maria Murumaa-Mengel on seekord külla kutsunud head kolleegid ja sõbrad Inger Klesmenti (TÜ meediapädevuse ekspert) ja Maarja Punaku (Politsei- ja Piirivalveamet), kellega koos räägitakse lastest ja vanematest ja tehnoloogia/ekraan
Osa 17: rakendusteater ja mis sellest kasu on? (Liia Kanemägi)
Dialoogia astub taas lavale! Maria Murumaa-Mengel ja külalissaatejuht Gretel Juhansoo räägivad seekord Liia Kanemägiga teatrist. Alustame laste ja noorte ja meediateemadega, sest TUUM Teater tegi hiljuti noorte meediakogemusi peegeldava projekti “Meedia.Teater”. Aga juba õige pea liigume oma juttudega laiemaks - räägime kogukonnateatrist, tarbeteatrist, tegevusteatrist, rakendusteatrist. Heal laps
Osa 16: Laste meediamaailmad (Iko Mengel)
Selles taskuhäälingu osas on külaliseks 11aastane Iko, kes on kuulajatele ehk juba veidi tuttav rubriigist "Räägi nii, et laps ka aru saaks" ("Explain to me like I am a child"), kus ta on aastate jooksul andnud teadlastele tagasisidet, kui selgelt või segaselt nad oma teemat selgitavad. Seekord on Iko aga suisa saatekülalise rollis ja räägib pikemalt sellest, mida täna lapsed i
Episode 15: Crisis Communication and Simulations (Lāsma Šķestere)
In this episode of the Dialoogia podcast, we continue on the topic of information disorders and have not one but two new voices for you! Joining us as a special co-host is Gretel Juhansoo, who works as a media literacy expert for different projects at the Institute of Social Sciences at the University of Tartu. And our guest is Lāsma Šķestere who is a lecturer and researcher at Rīga Stradiņš Unive
Episode 14: social media architecture, social norms and digital activism (Nathalie Van Raemdonck)
This time, our guest is Nathalie Van Raemdonck, a PhD researcher at the Vrije Universiteit Brussel (VUB) in Media and Communication science. Her doctoral research focuses on the spread of misinformation and hostilities on social media, which she investigates through the lens of social norm contestations and affordances. In her spare time she runs a social media account on Instagram called @anti_co
Episode 13: folk theories and media audiences (Victor Wiard)
This season is special! The episodes are in English and all about disinformation and societal resilience. Our first guest is Victor Wiard, a researcher in media and journalism studies from Université Saint-Louis in Brussels. He also works with EDMO-BELUX hub for research on digital media and disinformation. In this episode, Maria and Victor talk about folk theories and people's media use, but
Osa 12: noored õigusrikkujad, inimkaubandus ja ohvriabi (Anna Markina)
Selle hooaja viimane osa lendab mitmepäise lohena. Või dinosaurusena? Sest Anna Markina, kes on Eesti juhtiv kriminoloog, on doktorandina küll juba täitsa saurus - alustas ta doktoriõpingutega ju 1997. aastal. Leidis aga siis, kui ka katusartikkel juba vormi võttis, et töö fookuses olevad maffiateemad on "natuke lahjad" ja tegi doktorantuuris pausi. Ja nüüd on doktorandina tagasi, uuride
Osa 11: müksud parema maailma suunas (Sille-Liis Männik)
Külla tuli Sille-Liis Männik, Tartu Ülikooli psühholoogia nooremteadur, kelle uurimisteemade seast leiab annetamise, vaimse tervise ja töö seosed, aga peamiselt tervisekäitumise parendamiseks tehtavad müksud ja nügimised. Kuidas teha nii, et inimesed jõuaks õigel ajal tervisekontrolli ja arsti juurde? Aga nii, et me annetaks targalt ja sinna, kus meie panusest kõige enam kasu? Huvitavaid materjale
Osa 10: ebaratsionaalsed inimesed ja otsused (Kristjan Pulk)
Seekord on külas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise nooremteadur Kristjan Pulk, kellega rääkisime nii sellest, miks inimesed teevad halbu finantsotsuseid, kuidas juhtimisel tajuvead ilmnevad ning - veidi üllatuslikult - ka sellest, kuidas inimesed friikartulite ja salatite tervislikkust hindavad. Punase niidina jookseb läbi Kristjani entusiasm eksperimentaalsete uuringute vastu ning tõde
Osa 9: kuidas elada infokorratuses? (Maia Klaassen)
Kolmas Dialoogia hooaeg keskendub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste doktorantidele ja see andis eriti hea vabanduse panna eelmiste hooaegade kaassaatejuht Maia Klaassen hoopis saatekülalise rolli, sest Maia on 1. aasta doktorant ja töötab meediapädevuse nooremteadurina. Ta räägib kiiresti ja paljude näidetega, hüpleb nagu elegantne parkuurija mikro-meso-makrotasandite vahel, rääkides infosõjast, mee
Osa 8: emotsioonid, schmemotsioonid ehk lugu sellest kuidas psühholoogiast sai Eesti kultuuri mainstream (Andero Uusberg)
Psühholoogia on olnud linnaäärne teema, koos naha- ja suguhaigustega (hehe, tervitused geograafilist nalja mõistvatele tartlastele). Miks see aga nii on ja kas seda stereotüüpi on suudetud murda? Tartu ülikooli psühholoogia instituudi teadus-arendusjuhi ja afektiivpsühholoogia kaasprofessori Andero Uusbergiga tuli esimese hooaja viimases osas juttu ka psühholoogia populaarsusest ja kättesaadavuses
Dialoogia osa 8, tiiser 1
Dialoogia 1. hooaja viimases osas käis meil külas Hunt Kriimsilm, ühes oma üheksa ametiga. Rääkisime emotsioonidest, kriisidest, tehisintellektist ja ka konspiratsiooniteooriatest - empaatiliselt. Kuula aga tiiserist hoopis argumentatsiooni, miks on Tartu tore linn.
Osa 7: õpetaja ei jõuagi kooli, kui meediapildis on ainult läbipõlenud pedagoogid (Mario Mäeots)
Peamiselt kõlab avalikus ruumis õpetaja ameti kohta terve hulk hüperboole: ühtegi reaalaine õpetajat riigis alles pole, keegi õpetajaks õppida ei taha ning hoolimata iga-aastastest palgatõusudest on justkui tegemist kõige vähem väärtustatud ametiga. Sellekuises Dialoogias käis külas haridustehnoloog Mario Mäeots, kes on TÜ haridusteaduste instituudis eriala loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoo
Dialoogia osa 7, tiiser 1
Miks räägib haridustehnoloog nahkhiirtest ja kuidas see kõik õpetamisse puutub? Kuula tiiserit, et end aprillikuise Dialoogia lainele seada!
Dialoogia osa 6, tiiser 2
Õiglasest üleminekust rääkides ei saa kuidagi mööda minna sellest, kust enamik majanduskasvust tuleb. Kuidas seda erinevate riikide ja kultuuride kontekstis mõista, et tegelikult pole rohepöörde kõikjal nõudmine sugugi mitte... õiglane? Makroökonoomikaprofessor Raul Eamets toob näite.
Osa 6: meeldib see meile või mitte, [tulevikust] pääsu pole (Raul Eamets)
ChatGPT4 tuleku tuules on mure oma tulevase tööpõllu pärast meie inforuumis üsna valjult kõlanud. TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets on täpselt õige inimene, kes selguse loomiseks külla kutsuda. Milline siis näeb välja tulevikutööturg? Kas kapitalismile on head alternatiivi? Milliseid oskusi tulevikus vaja võiks olla? Miks on hea omandada mitu kõrgharidust? Professor Eamets avas ka oma viima
Dialoogia osa 6, tiiser 1
Ehk oled omakeskis mõelnud, et huvitav, milline on majandusprofessori vaade praegusele rändepoliitikale? Sellest, et tulevikule mõeldes on tööturule vaja töökäsi juurde, on avalikkuses juba räägitud. Aga miks meie kvoodisüsteem siis kokkuvõttes ikkagi ei meie eesmärke ei toeta?
Dialoogia osa 5, tiiser 2
Rohepöördega kaasneb tihti ka küsimus: mida siis üksikisik teha saab ja millised on realistlikud ootused indiviidile? Süsteemi muutuste kontekstis rääkis selles Dialoogia 5. osas Margit Keller. Nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.
Osa 5: me ei suuda nipsust teha rohepööret, planeeti õnnelikuks ja kestlikuks... aga püüdlus selle nimel on moraali küsimus (Margit Keller)
Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja ja sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Kelleriga sai turvasõnaks süsteemsüsteem. Mitte ainult seetõttu, et Chalice on imeline, vaid selle osa fookuses ongi suured ja süsteemsed muutused. Miks neid uuritakse? Mida teada on saadud? Kuidas siis jõuda sinnamaale, et sotsiaalne norm on ühtlasi meie keskkonda säästev norm - ja kuidas sed
Dialoogia osa 5, tiiser 1
Veebruarikuise Dialoogia külaline on pikalt uurinud sotsiaalseid praktikaid ning oskab rääkida suurte ühiskondlike muutuste juhtimisest. Mis loom see kestlik areng siis selline on? Kuidas seda saavutada? Mis on need salapärased sekkumised, millest erinevates valdkondades muutusi esile kutsudes kõneldakse? Ega nad ei hammusta?
Dialoogia osa 4, tiiser 2
Kas jaanuarikuine osa on kuulatud? Maia ja vanaema pole kunagi nii pikalt seksist rääkinud. Ehk sütitab neljanda osa kuulamine ka Sinu kodus mõned huvitavad vestlused?
Osa 4: LÕPUKS OMETI vastused küsimustele, milline on normaalne seks, iha ja nauding (Annika Tamme)
Seksuoloog ja psühholoogia doktorant Annika Tamme tõi stuudiosse teema, mis - olgem ausad - ajas elevile küll, sest tegemist oli ju päriselt "seksika teemaga", mis tõmbab tähelepanu ilma, et väga pingutama peaksime. Kusjuures, seegi on üks müüt, mille kummutamisega Annika tegelema peab! Pooleteisttunnise vestluse käigus rääkisime nii sellest, milliste probleemidega inimesed tema juurde jõuavad, mi
Dialoogia osa 4, tiiser 1
Jaanuarikuine Dialoogia on meie sarja kõige pikem osa: teema on lihtsalt nii inimlik ja kirgi küttev! Meil on külas seksuoloog, kes on korraga nii praktik (seksuaalteraapia) kui ka teoreetik (nooremteadur Tartu ülikooli psühholoogiainstituudis). Millest siis uuringud kõnelevad? Kui suure osa oma elukaares inimene siis on seksuaalne olend - ja kes üldse ütles, kust see vanusepiir läheb?
Dialoogia osa 3, tiiser 2
Kas pole ikka veel novembrikuist osa kuulanud? Maria Žuravljova räägib muuhulgas huvitavalt sellest, kuidas noor, kes soovib graffitiga tegeleda, näitab üles suurt potentsiaali: tahab endas loomingulist oskust arendada ning kujundab linnaruumi, kus tal oleks hea olla. Meie aga karistame noori selle eest...
Osa 3: pole noori, pole probleemi ehk ausalt noorsootööst ja noorte stereotüpiseerimisest (Maria Žuravljova)
Ühiskonnas, kus on ridamisi erinevaid kriise, on noorte õlgadel palju vastutust. Päästa kliima! Leia viis algoritmide ja sotsiaalmeedia loogika kiuste olla iseseisev mõtleja, otsustaja, meediatarbija ja sisulooja! Kuidas noori kõnetada seda suurt vastutust võtma ning maailma vastu huvi tundma? Mis rolli mängib noorte arengus noorsootöö? Kui paljud noored üldse noorsootööga kokku puutuvad - ja kas
Dialoogia osa 3, tiiser 1
Meie sellekordse osa külaline on Noorsootöötaja suure algustähega - uurib, praktiseerib ja õpetab. Noorsootöö kohta on aga levinud üsna palju stereotüüpe, millel tegelikkusega on vähe pistmist. Kui paljud noored siis noorsootöö "kliendid" on? Mida me ühiskonnana noortelt ootame - ja kuidas neid nende ootuste täitmiseks ette valmistame?
Osa 2: "Aktuaalne Kaamera" on juurviljad (Marju Himma-Kadakas)
Marju Himma-Kadakas on ajakirjandusuuringute teadur Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis. Meediapädevuse kuu puhul on igati asjakohane temalt küsida: mida üks kurnatud ja ülekoormatud meediatarbija peaks siis tegema? Miks kajastab ajakirjandus Tallinna uudiseid, aga Kohilast kuuleb harva? Miks noored uudiseid ei loe? Ja mis meie infotarbimisest siis lõpuks saab - kas on oodata TikToki form
Dialoogia osa 2, tiiser 1
Meediapädevuse kuu puhul mõtiskleme seekordse külalisega meediadieedi üle. Mis on miinimumprogramm kui tunned, et oled uudistest väsinud ja ei jaksa ennast infovoos parasjagu hoida?
Dialoogia osa 1, tiiser 2
Dialoogia esimeses osas mõtisklesime rahatarkuse üle. Mida Leonore mõtleb selle all, et justkui oleks siin juba nagu olnud, aga ei ole ka? Kui pole jõudnud veel tervet osa kuulata, siis on aeg!
Osa 1: KAS SUL SÄÄSTUD ON??? ja muid müüte rahalisest heaolust (Leonore Riitsalu)
Leonore Riitsalu on käitumusliku poliitikakujundamise teadur Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Leonore on aastaid uurinud rahatarkuse võtmes, miks me ei käitu alati nii, nagu teame, et oleks mõistlik. Mida ühiskonnale energiakriisi ajal kasulikku on Leonore siis teada saanud? Mis vahe on rahatarkusel, finantskirjaoskusel ja rahalisel heaolul? Kuidas on Leonore selle uurim
Dialoogia osa 1, tiiser 1
Dialoogia esimene osa ilmub 15. septembril. Mis on teemaks? Kes tuleb külla? Kuula õrritajat ja saad teada!
