Kukkuv õun
"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.
Episoodid
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/a28gdXZoUMwJz3ieMrJwNKLoBeQeZwxvq8N8G1zZ.jpg)
Kas ülekaalu põhjustab laiskus? Teadlane lükkab selle levinud müüdi ümber
Kas inimesed valivad poes toitu teadlikult või juhivad meie otsuseid hoopis harjumused? Miks ei ole ülekaalulisusel ühte põhjust ning miks võivad isegi kõige populaarsemad dieedisoovitused olla eksitavad? Neid küsimusi lahkab saates Tartu Ülikooli käitumisteadlane ja heaolu-uuringute tippkeskuse EstWell teadur Kari Kuulmann. Ta selgitab, miks enamik toiduvalikuid sünnib automaatselt, kuid
Rakett 69 võitjast sai füüsik, kes õpetab kosmilisi osakesi sildu ja tunneleid läbi valgustama
Saates räägivad saatejht Marek Standberg ja füüsik ning andmeteadlane Karl Vilhelm Valter sellest, kuidas Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan kasutab kosmilisest kiirgusest pärinevaid müüoneid, et uurida sildu, tunneleid ja teisi massiivseid rajatisi neid lõhkumata. See kõlab nagu ulme, kuid on juba täna päris tehnoloogia, mida kasutatakse Euroopas ja Jaapanis ning mille abil on läbi viid
Kuidas õpetada masinat eesti keelt mõistma?
Saates vestlevad Marek Strandberg ja keeletehnoloogia teadur Aivo Olev tehisaru, kõnetuvastuse ja suurte keelemudelite arengust. Juttu tuleb Aivo Olevi teekonnast psühholoogiast tarkvaraarenduse ja keeletehnoloogiani ning tema loodud eestikeelsetest kõnetuvastuslahendustest.
Vestluses käsitletakse rahvusvahelisi tehisaru võistlusi, kus autonoomsed agendid pidid analüüsima kõnet, muusikat
Kosmoloogidel on praegu kuldaeg: teadmiste auke on nii palju, et igast kui nutikast ideest võib kasvada maailma muutev uus teaooria ja terve füüsika
Saates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja kosmoloog, KBFI vanemteadur Hardi Veermäe universumi suurimatest mõistatustest: tumeainest, tumeenergiast, gravitatsioonilainetest ja tuleviku füüsikast.
Veermäe selgitab, et tänapäeva kosmoloogia standardmudeli järgi moodustab nähtav aine vaid umbes 5% universumi energiast, ülejäänu jaguneb tumeaine (25%) ja tumeenergia (70%) vahel. Tumeain
Rakuravi revolutsioon: patsiendi enda rasv võib päästa jäseme
Saatejuht Marek Strandberg käsitleb üht Eesti meditsiini kõige põnevamat arengusuunda – rakuravi, mis võib aidata vältida jalaamputatsioone patsientidel, kelle ravivõimalused on peaaegu ammendunud. Stuudios on veresoontekirurg dr Andrus Loog ja keemik dr Ivar Järving, kes räägivad Eestis välja töötatud ning ettevõttes Cellin toodetavast ravimeetodist.
Saates selgitatakse, kuidas patsiend
Ajalugu muutub täppisteaduseks: Ester Oras avab arheokeemia maailma
Saates vestlevad Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli arheokeemia professor Ester Oras sellest, kuidas keemia aitab sõna otseses mõttes minevikku lugeda. Arheokeemia ühendab arheoloogia ja kaasaegse analüütilise keemia, võimaldades uurida nii muistseid toidujäänuseid, luid, hambaid, potte kui ka pinnast.
Kuulaja saab teada, kuidas inimese hambad talletavad lapsepõlve toitumise jälgi, miks
Eesti teadlased jahivad imekaameraga Päikesesüsteemi kõige vanemat ainet
Saatejuht Marek Strandberg Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia kaasprofessori Mihkel Pajusaluga Eesti ühest erakordsemast kosmoseprojektist – süvakosmosesse mõeldud OPIC-kaamerast, mille ülesanne võib olla pildistada objekte, mis pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt või isegi teistest tähesüsteemidest.
Juttu tuleb sellest, miks kosmoses ei saa kasutada tavalisi mobiiltelefonide kaameraid,
Raha, vesinik ja võim: kuidas sünnivad miljarditehased?
Saates arutavad saatejuht Marek Strandberg ja Eesti Panga ökonomist ning majandusteadlane Peeter Luikmel küsimusi, mis puudutavad korraga nii raha tekkimist, rohepööret, energiajulgeolekut kui ka geopoliitikat. Miks kerkivad Eestisse järjest miljardiprojektid, mille taga võib olla rohkem võitlust maa, vee ja õiguste kui reaalse raha pärast? Kas tuleviku energiasüsteemis peab hoopis inimen
Miks sigade Aafrika katku vastu vaktsiini teha on nii raske?
Seekordses saates arutlevad saatejuht Marek Strandberg, Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop ja Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Marjak loomataudide, zoonooside ja tulevaste pandeemiate üle. Fookuses on sigade Aafrika katk, mis pole Eestist kadunud, vaid liigub praegu madalseisus pärast jahihooaja lõppu. Viltrop selgitab, et Eestis
Miks pole naine nii loodud kui mees?
Saates räägib Tartu Ülikooli geneetilise epidemioloogia professor Tiin Laisk täpselt sellst, mida Henry Higgins «Mu veetlevas leedis» küsis Elisa Doolottle asjus.
Nimelt naiste tervis ongi sedavõrd teistsuune kui meeste oma. Tuleb välja, et naised vajaksid omaette ravimeid, aga neid lihtsalt pole. Seda muidgi, kui jätame rasestumisvastased prepaaadid välja. Naisi ei ole eri põhjustel kaa
Tuuleparkide paradoks: päästame kliimat, ohustame loodust?
Kas tuuleenergia päästab kliima – või seab ohtu nähtamatu maailma meie peade kohal? Saates viib Marek Strandberg kuulaja seekord taeva alla, kus ristuvad inimeste energiaplaanid ja lindude iidsed rändeteed. Külas on Leho Luigujõgi, kes selgitab, miks tuulepargi asukoht ei ole pelgalt kaartide ja kilomeetrite küsimus, vaid keeruline kompromiss looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vahel.
Kuig
Mida räägivad meile kajakad ja mida neilt on õppida?
Saates arutlevad saatejuht Marek Strandberg, Tartu Ülikooli professor Tuul Sepp ja loomaökoloog Jeffrey Gabrillet Eesti merelindude uurimise, keskkonnareostuse ja teaduse populariseerimise üle. Jeffrey Gabrillet on 2026. aasta presidendi noore teadlase preemia laureaat ja ta jõudis Eestisse rahvusvahelise koostöö kaudu ning on nüüdseks loonud ka oma uurimisrühma, keskendudes merelindude
Hädaolukordades ellujäämine pole ainult riigi asi – mida igaüks saab teha
Saates "Kukkuv õun" arutleb saatejuht Marek Strandberg koos Kati Orru ja Sten Hanssoni 2026. aasta riikliku teaduspreemia pälvinud uurimuse «Haavatavus hädaolukordades» teemadel. Saate keskne sõnum on, et konkreetsete isikute haavatavus hädaolukorras ei ole püsiv omadus, vaid sõltub konkreetsest kriisist ja olukorrast.
Uurijad pakuvad välja sündmusekeskse lähenemise: oluline po
Digiajastu uus haigus: info ületulv ja terviseärevus
«Kukkuv õun» keskendub seekord ühele tänapäeva teravamale küsimusele: kuidas eristada teaduspõhist meditsiini libaravist ja toime tulla tervishoidu uduga üle ujutava digimaailmaga. Saatejuht Marek Strandberg vestleb Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemanda Eglit Eskeni ja Tartu Ülikooli arstitudengi Karl Sten Kõrgmaaga, kes mõlemad on Maailma Terviseorganisatsioon noordelegaadid.
Vestlus lähtu
Regivärsist tehisaruni: pilk eesti keele kujunemisse
"Kukkuva õuna" saates räägib Helle Metslang talle 2026. antud riikliku teaduspreemia taustast ning avab eesti keele uurimise suuri teemasid alates uuest mahukast grammatikast kuni keele muutumise ja püsimiseni. Juttu tuleb grammatika uuest etapist, eriti suulise keele käsitlusest: kõnekatkestused, ümbertegemised, sõnad *nagu*, *vist* ja *ma arvan* ei ole pelgad parasiidid, vaid
Tehisaru kui ratastool: abiline või oht mõtlemisele?
Saatejuht Marek Strandberg ja AS Cybernetica vanemteadur Jan Villemson arutavad, kuhu liigub tehisaru (TA) ning mida see tähendab Eestile, haridusele ja tööle. Villemson nendib, et USA ja Hiina juhivad selle valla võidujooksu, sest suurte mudelite treenimine nõuab tohutus koguses raha, energiat ja kiibivõimsust. Eestis ja Euroopas on võimalik teha kitsamaid, spetsiifilisi lahendusi, kuid
Vähem liha, rohkem roboteid, parem toit – kas uus normaalsus?
Saade toob kuulajateni arutelu, kus teadus, geopoliitika ja igapäevane toit põimuvad ootamatult tihedaks tervikuks. Saatejuht Marek Strandberg vestleb Maaülikooli teadlaste Evelin Loit Harro ja Liina Talgrega, kes pälvisid 2026. aasta teaduspreemia keskkonnasõbraliku ja kvaliteetse saagikasvatuse uurimise eest. Vestlus algab pingelisest maailmapoliitikast: Hormuzi väina sulgemine seab küs
Plaatina asemel süsinik ja lämmastik on tee, kuidas jõuda taskukohasmea vesinikuenergeetikani
Saates «Kukkuv õun» räägib Marek Strandberg Tartu Ülikooli keemia instituudi teadlaste Kaido Tammeveski ja Marek Moostega tööst, mille eest nende uurimisrühm pälvis 2026. Aasta riikliku teaduspreemia. Tunnustuse sai uurimus mitteväärismetallist katalüsaatorite arendamisest, mida saab kasutada vesinikuenergeetikas ja kütuseelementides.
Teadlaste eesmärk on leida alternatiiv kallile plaati
Peenosakesed, pilved ja poliitika: kuidas aerosoolid kujundavad meie kliimat ja tervist
Saates on külas Tartu Ülikooli kliimateadlased, kliimateaduse professor Piia Post ja kliimafüüsika kaasprofessor Hannes Keernik,ga. Nende uurimisrühm on pälvinud riigi teaduspreemia töö eest, mis käsitleb aerosoolosakeste ehk peenosakeste mõju pilvedele, sademetele ja kliimale.
Teadlased selgitavad, et peenosakesed pärinevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest, liiklusest ja kodusest k
Vesi kui vaikne hävitaja: miks Eesti majad vajavad hädasti targemat renoveerimist?
Saates «Kukkuv õun» on külas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, kes räägib hoonete tervikrenoveerimisest ja niiskuskahjustuste vältimisest. Vestluse keskmes on mõte, et vesi on ehituses «kõige ohtlikum», sest just liigne niiskus käivitab lagunemisprotsessid ja hallituse tekke. Hallituse eosed on õhus alati olemas, kuid määravaks saab niiskus – probleem, mida
Kas konkurents looduses on müüt? Martin Zobel keerab ökoloogia pea peale
Saates «Kukkuv Õun» vestleb saatejuht Marek Strandberg Tartu Ülikooli emeriitprofessori, taimeökoloogi Martin Zobeliga, kes pälvis 2026. aasta Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia. Jutu keskmes on küsimus, mis on saatnud Zobelit kogu teadlastee: miks mõnes paigas mahub koos elama vaid käputäis liike, teises aga uskumatult palju?
Zobel selgitab, kuidas ta koos kolleegidega laiendas klass
Põlevkivi tagasitulek – odav pääsetee või kallis illusioon?
Saates arutlevad saatejuht Marek Strandberg ja loodusteadlane Urmas Tartes selle üle, kas rohepööre on tõesti läbi või on tegemist ajutise poliitilise tagasilöögiga. Avalikus ruumis kõlab üha sagedamini väide, et tuule- ja päikeseenergia on osutunud pettumuseks ning pilgud pööratakse taas põlevkivi poole. Kuid kas see on majanduslikult ja energeetiliselt üldse mõistlik?
Vestluses lahatak
Eestlasest kvantarhitekt on loonud pööraselt hea kvantarvuti aluse
Saatejuht Marek Strandbergil on külas füüsik ja kvantarhitekt Roland Matt. Juttu tuleb erinevatest tehnikatest, mille abil loodetakse luua tulevikku muutvaid kvantarvuteid ja muu hulgas ka sellest, millele Matt on üks alusepanijaist. Nimelt on tema varasem kogemus ioonide lõksudesse püüdmise ja nende seal kantseldamisega viinud selleni, et uues kvantarvutis ongi baariumi ioonid need, mill
Kui palju saavad doktorid Eesti majandust paremaks ravida?
Saatejuht Marek Strandberg arutleb koos Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna dekaani Fjodor Sergejevi ja ettevõtja Jüri Jolleriga, kuidas doktorikraadiga inimesed saaksid Eestis palju jõulisemalt majandust ja ühiskonda mõjutada.
Vestluse lähtepunktiks on küsimus, kas doktoriõpe valmistab inimesi ette eeskätt akadeemiliseks karjääriks või suudab see pakkuda ka reaalset lisandväärt
Miks oma juurte tundmine on ka julgeolekuküsimus?
Saatejuht Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli arheogenoomika professori ja Eesti juurte tippkeskuse eestvedajaga Kristiina Tambetsiga sellest, mida annavad meie päritolu mõistmiseks geneetika, arheoloogia, keeleteaduse, folkloristika ja keskkonnauuringute ühised lähenemised. Kolmandat tegevusaastat alustanud tippkeskus koondab ligi sada teadlast ning jagab uurimistöö kolmeks suureks s
Tehisaru saab endale keha: Las Vegase vidiamessi CES 2026 suur pilt
Saatejuht Marek Strandberg ja Postimehe teadus- ja tehnikaajakirjanik Kaido Einama kokku Las Vegases toimunud tarbeelektroonika messi CES 2026 olulisemad suundumused. Juttu tuleb tehnoloogilisest murdepunktist, kus tehisintellekt pole enam pelgalt tarkvara, vaid hakkab üha enam kehastuma robotites, autonoomsetes sõidukites ja nutikates seadmetes. Einama selgitab, kuidas humanoid- ja nelja
Kes juhib loodust ja kas Eestis ikka loodusseadused kehtivad?
Saatejuht Marek Strandberg avab koos Tartu Ülikooli terioloogide Maris Hindriksoni, Kirke Raidmetsa ja Egle Tammelehega vaata et ühe Eesti teravaima looduskultuurilise konflikti telgitagused: kuidas peaksime tegelikult majandama ulukeid ja suurkiskjaid. Arutelu keskmes on küsimus, kas jahindus Eestis tugineb teadmistele või pigem traditsioonile ja tunnetusele.
Vestlus saab alguse teadlas
Miks bakterid on meist alati sammu võrra ees?
Selles «Kukkuv õuna» saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja maailma, kus nähtamatud, kuid ülivõimsad organismid kujundavad nii meditsiini tulevikku kui ka globaalset julgeolekut. Stuudios on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete professor ja Tallinna Tehnikaülikooli targa linna tippkeskuse vanemteadur Tanel Tenson – teadlane, kelle igapäevatöö keskmes on bak
Ennetus enne ravi: kuidas personaalmeditsiin muudab tervishoidu
Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli professori ja personaalmeditsiini tippkeskuse juhi Reedik Mägiga keskuse esimestest tulemustest ja laiematest sihtidest. Juttu tuleb keskuse teevusest ja saavutustest.
Esimene tegevusaasta on kulunud suuresti eetikalubade ja uuringute ettevalmistamisele, kuid juba tehakse tööd uute biomarkerite, riskimudelite ja personaalsemate sekkumiste kallal. Ol
Energiat raiskavad hooned muudavad ka edasise energiainnovatsiooni mõttetuks
Saates arutavad TalTechi professor Jarek Kurnitski ja kaasprofessor Martin Thalfeldt, kuidas hoonete renoveerimise kaudu energiatarvet vähendada. Kurnitski toob esile Eesti praktilise energiatõhususe lähenemise ning unikaalsuse, kus hoonesse paigaldatav akugi võetakse arvesse ametliku energiasäästumeetmena. Kiirelt arenevad soojussalvestid võimaldavad kaugküttes odava elektri ajal soojus
Tehisaru – kas mull või siiski päästerõngas?
Saates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli tehisintellekti professor ning Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull tehisintellekti arengutest, võimalustest ja riskidest. Juttu tehakse eeskätt sellest, kuidas on masinõpe viimase kolme aasta jooksul muutunud ning milliseid väljakutseid see Eestis kaasa toob. Kull kõneleb, et areng on kiire, kuid avalikkus tajub
Kuidas muuta jäätmed rikkuseks? Professor avab ringmajanduse tulevikumõtte.
Kui teid huvitab, kuidas muuta praegused jäätmevood tuleviku väärtusmaterjaliks, on see saade täpselt teie jaoks. Teadlane avab praktiliste näidete kaudu, kuidas 3D-printimine, tehisintellekt ja ringmajanduse põhimõtted võivad kujundada uusi linnu, vähendada CO₂ heidet ja muuta tööstuse toimimist.
Saade toob välja, et prügi on tegelikult kasutamata potentsiaal, mille targal rakendamisel v
Margus Viigimaa: digilahendustest on abi, kui need suudavad astitarkuse patsiendini viia
Saadet kuulates saad teada, et nutikellad ja terviseäpid pakuvad küll väärtuslikku lisainfot, kuid ei muutu veel täielikeks diagnostikavahenditeks. Selgub, et paljud seadmed vajavad täiendavat valideerimist ning lõplikud raviotsused jäävad arstidele. Kuulaja saab aru, et digivahendid võivad tulevikus parandada krooniliste haiguste jälgimist ning toetada ravi järgimist, aidates seeläbi ter
Liitsündmused kuhjavad probleemid üksteise otsa – ja tulevikus on neid veelgi rohkem
Aasta 2005 jaanuari algul tabas Eestit erakordne liitsündmus, mis ühendas mitu ilmastikunähtust üheks laastavaks üleujutuseks. Tugev madalrõhkkond, mis sai hiljem nimeks , liikus üle Läänemere ja tõi endaga kaasa väga tugeva lääne- ja edelatuule, mille puhangud ulatusid rannikul üle 30 meetri sekundis. Samal ajal sadas ohtralt vihma ning merevee tase tõusis kiiresti – Pärnus tõusis see 27
Kristi Raik: Euroopa ei tule toime ilma oma kaitsejõududeta ja on veel mõned olulised asjad
Vestluses Marek Strandbergiga selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik, kuidas maailma mitmepolaarne süsteem ja kasvav geopoliitiline konkurents mõjutavad Euroopa julgeolekut ning demokraatia arengut. Ta eristas multipolaarsuse (mitme jõukeskuse olemasolu) ja multilateraalsuse (reeglitel põhinev koostöö, nagu ÜRO süsteem) mõisteid, rõhutades, et sõjaline jõud on ta
Tehisaru abil saab pikslite vahelt kätte diagnoosi, mida inimsilm ei suuda märgata
«Kukkuva Õuna« seekordses saates viib saatejuht Marek Strandberg kuulaja tehisintellekti ja meditsiini kokkupuutepunkti, kus ettevõtte Better Medicine asutaja ja juht Priit Salumaa selgitab, kuidas nutikas pildidiagnostika arste juba täna toetab. Fookus on kompuutertomograafial, ent silmapiiril on ka MRI, ultraheli ja PET; eesmärk on avastada vähikoldeid varem ning sulanduda arsti töövoog
Surnud puu, elav soo – Eesti looduse suurim paradoks
Eestis on sood olnud sajandeid nii toidujulgeoleku kui ka maaharimise teenistuses, ent nüüd selgub, et nende kuivendamise hind on olnud üüratu. Ligi kaks kolmandikku meie kunagistest märgaladest on hävinud, tuues kaasa tohutu süsinikuheidete kasvu ja viljakate turvasmuldade kadu. Ometi peitub just nendes näiliselt kasututes rabades ja soodes võti kliimamuutuste pidurdamiseks – neisse on t
Art Leete: säilitada ei saa ainult keelt vaid säilib keel koos kombestiku ja muu kultuuriga
Maailm on ohustatud ja enamgi veel, kaduvaid keeli täis. Eesti keel on ses mõttes Suur Keel – meil on olemas kogu kultuur ja teadus ja kunst ja muusika ja kirjandus – kõik puha eestikeelne. Samas on aga rahvakildasid, kus asjad nii hästi ei ole. Täna uuritaksegi seda, et millisel moel ja milliste võtetega saab keelt elus hoida. See ei tähenda pelka museoloogilist hoidmist vaid ikka aktiiv
Kukkuv õun 08-10-2025
Jaanus Harro: teame üsna täpselt, mida on vaja teha, et inimesed vaimselt terved püsiksid!
Saatekülaline, Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro tõdes, et erinevate vaimsete häirete päritolu ei saa lahutada geenidest ega keskkonnast – need toimivad koos sünergiliselt. Olulist rolli mängib epigeneetika: DNA keemilised muutused võivad püsivalt või ajutiselt muuta geeni avaldumist. Vähem tuntud, kuid aina olulisem on epitranskriptom, kus RNA molekulidele lisanduvad keemilised rühma
Mida kõike hullu ja imelikku ei uurita?
2025. aastal jagati juba 35. korda omapäraste teadustööde eest antavaid IgNobeli preemiaid. Nii ka sedapuhku. Rein Pärn ja Marek Strandberg räägivadki neist kuni juhtub midagi imelikku. Ka saade murdub justkui pooleks ja juttu tulevad ajama veel Ann Jõeleht ja Heilika Leinus.
Ja siis juhtub veel midagi kummalist: Ann, Rein ja Heilika võtvad saatejuhi pihtide vahele ja küsivad talt üht nin
Kaua me põllumajandus ilma insenergeneetiliste taimedeta vastu peab?
Toidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvata
Kukkuv õun 10-09-2025
Jaan Kalda: «Oluline on andekate inimeste loovus kinni püüda ja ellu äratada!»
Eesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit
Kukkuv õun 26-08-2025
Aleksei Turovski: aeg on rääkima hakata parasiitide looduskaitse alla võtmisest!
Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga e
Andi Hektor: oli aru saada, et nüüd läheb võidujooksuks – me ei tahtnud sellest maha jääda!
Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-v
Kus siis on see Sigade Aafrika, mille katk meie metsi ja lautu laastab?
Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni.
Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka se
Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29
Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29
Kukkuv õun 29-07-2025
Peame sööma hakkama sootuks uusi taimi ja nende vilju!
Kliimamuutuste päritolu üle võib vaielda aga nende olemasolu üle pole võimalik vaielda. See on fakt. See aga tähendab, et meil on vaja juba täna mõtlema hakata uute taimede peale mida toiduks kasutada. Millestki peab loobuma, midagi tuleb asemele valid ja ilmselt peab midagi ka eraldi aretama. Sellega on kiire. Võimalik, et üheks uueks Eesti nö oma toiduks saab hirss. Ehk on põhjust proov
Kukkuv õun 15-07-2025
Mart Loog: Tartu ülikool on ajalugu – suure ja tulemusliku ülikooli koht on Tallinnas
Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks sai asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada.
Martti Kiisa: viie aasta pärast on siin kõik täitsa teistmoodi... paremini
Äsja Tallinna Tehnikakõrgkooli rektoriks valitud ehitusala professor Martti Kiisa kõneleb sellest, mis hakkab selles kõrgkoolis tema juhtimise ajal sündima. Räägime lisanduvatest magistriprogrammidest, õpiampsudest ehk mikrokraadidest ja sellestki, kuidas ilma koostööta, ja just sisulise koostööta, pole vähimatki võimalust tehnikavallas head õpet pakkuda.
Saame ka teada, kas Tehnikakõrgko
Vett on palju, aga eluks vajalikku aina vähem
Sedapuhku on salvestus tehtud vabas õhus Kurtna järvede keskel. Maa veerežiimid on muutumas – muu hulgas imeb ka aina kuumemaks muutuv atmosfäär aina enam vett ka pinnasest välja. Ja juttu tuleb ka laiemalt sellest, et kui kõik märgid näitavad, et inimeste tegevus on toonud endaga kaasa sedavõrd suuri muutusi, siis miks siis inimesed midagi ette ei võta. Saate külaline Tallinna Ülikooli p
Arheoloog Priit Lätti: meie meri on täis mõistatusi ja uurimist jätkuks pikalt
Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siian
Rinnapiim pole toit – see on programm ja informatsioonivoog, mis immuunsüsteemi käivitab
Tallinnas toimus 2025. aasta maikuu lõpul Euroopa rinnaga toitmise meditsiini assotsiatsiooni konverents, kus rinnaga toitmise möödapääsmatusest räägiti. See on võti nii ema kui lapse parema tervise juurde. Saatekülaline dr Reet Raukas läheb väga turri ja teeb mulle igati kohase märkuse, kui suvatsen väikelaste piimasegusid rinnapiima asendajaks nimetada. Rinnapiim pole nimelt asendatav.
Laevad – see on vabadus ja majakatega on see vabadus veelgi suurem
Kihnu tuletorn ehk puak, nagu nad ise seal ütlevad, sai sel aastal 160 aastaseks. 24. mail oligi seal selle aastapäeva pidulik tähistamine ja Kuku oli kohal ja tegi "Kukkuva Õuna" avaliku salvestuse Kihnu majaka juures olevas hobusetallis. Saates olid külas Kihnu laevameistrite suguvõsast pärit ja Kihnu kivilaeva taastamist eest vedav Reet Laos ja ajaloolane ja Pärnu muuseumi pi
Mida teha, kui astronaut reisil Marsile hulluks läheb?
Kosmosepsühholoog Andres Käosaar kirjeldab, et sellisel juhul on kaalutud ka seda, et pöörane tegelane lihtsalt õhulüüsi kaudu avakosmosesse saata. Käosaar räägib sellest, kuidas Maa peal ja ekstreemsetes oludes, nagu näiteks Antarktika uurimisjaamades või allveelaevadeski aru saada sellest, mis juhtub inimestega suletud ja sunnitud oludes. Käosaar ise oleks almis kasvõi Marsile lendama –
Silver Heinsar: südant ja tervist ja saab erinevate masinatega edukalt turgutada.
Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka
Kukkuv õun 07-05-2025
Kuidas küll tehisaru niivõrd inimese sarnane on? Kas see mõtleb?
Tartu ülikooli afektipsühholoogia professor Andero Uusberg kõneleb katsetest, mida ta on koos oma kolleegidega teinud tehisaruga. Just-just – psühholoogilistest katsetest. Ja üllatav on see, kui sarnaselt inimesega tehisaru reageerib. Aga kas see on mõtlemine? Saatejuht Marek Strandberg.
Kukkuv õun 23-04-2025
Muinasjutud ei pruugi üldse olla ohutud!
Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid.
See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui
Kus on kokkulepped...kuhu need küll said?
8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents.
Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole k
Aga meie tegime nähtamatu roboti – see hoiab maju korras
Selle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased võ
Insenerideta pole elu aga ka muusikuteta pole – aga kus on probleem?
Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi an
Aga mida siis ikka peale hakata tehisaruga koolis – vaat ei teagi!
Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli o
Miks peaks koolis üldse õpetama füüsikat või matemaatikat!?
Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavuta
Kas peaks ette võtma ühe haridusanatoomilise lahkamise?
Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näi
Kuidas muutub töökorraldus?
Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba
Välismaiseid doktoriõppurid lähevad kodumaale tagasi – aga miks me neid õpetame?
Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustava
Aga mida me sööme ja miks me sööme – kas ka peaksime jäägid ära sööma?
Eestis on alates selle aasta 1. jaanuarist käivitunud just nende teemadega tegelev taristu. Selle koondnimi ongi «TOIT». Taristu tähendab siinses seoses seda, et erinevaid uurimisvahendeid jagatakse ning selle pealt tehakse koostööd eks ikka eesmärgiga, et toit oleks tervislikum ja samas «jäägid», mida on korrektsem nimetada kõrvalsaadusteks, oleksid ka arukal moel kasutusse võetud.
Selle
Pikka plaani tuleb osata teha ja sellel tuleb ka püsida
Oma käigust Singapuri teaduse ja haridusemaailma vaatama kõneleb Eesti teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla. Tema sõnul on sealt palju mida õppida aga tuleb aru saada, et nende võime pikkadest arenguplaanidest kinni pidada on sootuks teine, kui siin Eestis. Ometi oleme me riikidena üsna sarnased. Kas on üldse olemas Eesti oma teaduse ja majanduse tee või me peame kopeerima ja koh
Arvo Pärdi lend läbi kultuuriversumi
Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses sünnib midagi enneolematut terve maailma mõttes: esmakordselt on inimese eluajal loomisel tema loomingu ja mõjude digitaalne arhiiv, et looja ise – Arvo Pärt siis – saab seda kõike kommenteerida ja täiendada. See on nagu omaette ajalooline eksperiment, kus arhivaaridel ja muusikateadlastel on võimalikult täpne pilt nendest seisundeist, milles maestro on olnu
Inimesed ise täitsid USA läänerannikul «süütepudelid» ja panid neile tule otsa
Jaanuaris 2025 möllama hakanud tule põhjuseks on pikk sademete periood ja sellele järgnenud kuiv aeg. Muutused Vaikes ookeanis ja selle kohal olevas õhustikus on siiski inimeste põhjustatud. Nii tuleohtlikku ja kuiva taimestikku ja sellises hulgas pole Los Angelese kandis ega terves USAs varem ette tulnud. Ja nii see põlema läkski.
Mis ohud aga meid muutuvas kliimas veel ees ootavad ja ku
Droonid on lennanud juba lennuakadeemiasse – õpetamine ja arendamine käivad suure hooga
Eesti Lennuakadeemia on võtnud drooniarenduse põhjalikumalt ette. Kuigi peetakse võimalikuks ka droone ise ehitama hakata ning droonipilootegi koolitada on peamiseks eesmärgiks droonijuhtimistarkvara ja põhimõtteid. Droonid tootmine on muutunud aina lihtsamaks aga see, kuidas neid lennutada, parves toimima panna ja õpetada drooniparvi keerukate olukordadega toime tulema.
Sellest kõneleb L
Seened on meie uueks sea- ja veisekarjaks
Inimeste harjumused süüa liha on väga sügavalt. Võimalik, et sügavamal kui lapsepõlves. Silri Rosenvald räägib saates lahti need põhjused, miks peab mitteloomset toitu vormima lihalaadseks. Need põhjused on päris teaduslikud. Loomade kasvatamine toiduks on keskkonnale koormav, vähemalt mahus, kui suurelt on see täna ette võetud ja juttu tuleb ka komistuskividest, miks seda muutust – minna
Vesinikutulevik – kõhkluste ja tehnoloogilise kire tulevärk
Brüsselis toimus 18-22 novembrini Euroopa vesinikunädal. Seal arutati selle üle, millised on majanduslikud ja poliitilised eeldused peavad olema täidetud, et vesinikust võiks saada oluline energiakandja nii Euroopas kui maailmaski. Tuleb välja, et asjad pole kaugeltki roosilised. Lähemalt räägib sellest Metroserdi vesinikusuuna juht Priit Ilomets.
Saate teises osas kõnelevad H2Electro teg
Kuidas ehitada rakke ja kuidas neid vaadata, et kas on ikka välja tulnud see, mis plaaniti
Mikroskoopidest on nüüdisajal saanud väga keerulised seadmed, mille hinnadki sadades tuhandetes või miljonites. Selliseid tulebki teadlaste vahel jagada ja üheskoos neid ülal pidada. Teadust saab teha nende asjadega, mida saab mõõta, vaadata ja võrrelda. Bioloogiliste objektide kuvamisest räägib Tartu Ülikooli professor ja Eesti Biokuvamistaristu juht Allen Kaasik.
Maailm vajab uusi orga
