Vaba Akadeemia koondab eesti haritlasi – teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid –, et luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks.
Episoodid
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Silver Sooväli «Sõda Seleukiidide impeeriumiga ning 3. ja 4. Makedoonia sõda»
Seekord räägib Silver Sooväli sõjast Seleukiidide impeeriumiga ja kolmandast ja neljandast Makedoonia sõjast.Aastatel 192 kuni 148 eKr alistasid roomlased Seleukiidide suurriigi, lõplikult Makedoonia kuningriigi ning aastaks 146 eKr oli Makedooniast ja Kreeka linnriikidest saanud Rooma vabariigi lahutamatud osad. Nimetatud periood kujutas endas Vahemere idaosa suurvõimude katset pidurdada
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Tarmo Toom «Ladinakeelse piibli võidukäigust Euroopa kultuuriruumis»
6\. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Tarmo Toom.Seekordses loengus on teemaks ladinakeelse piibli kujunemine õhtumaa „uueks originaaliks“.Vaatluse alla tuleb kõigepealt vetus latina. Seejärel käsitletakse Hieronymuse ladinakeelset tõlget, selle koondamist kahe kaane vahele, keskaegseid redaktsioone, kujunemist Vulgata’ks ja Roomakatoliku kiriku ametlikuks piibliks.
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Imar Koutchoukali «Võim, autoriteet ja legitiimsus islamis 4: võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal»
30. oktoobril peab Imar Koutchoukali Vabas Akadeemias järgmise loengu võimust, autoriteedist ja legitiimsusest islamis. Seekord on vaatluse all võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal.
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Siim Sõkkal «Pyrrhose sõda ning esimene ja teine Makedoonia sõda»
16. oktoobril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Pyrrhose sõjast ning esimesest ja teisest Makedoonia sõjast. Ajavahemikul 281 kuni 197 eKr tõusis Rooma vabariik Apenniini poolsaart domineerinud jõust Vahemere lääneosa valitsejaks. Periood algas sõjaga roomlaste ja Lõuna-Itaalias asunud Kreeka linnriikide vahel, keda
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Andres Nõmmik «Egiptuse tsivilisatsiooni eellugu 2»
2\. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Andres Nõmmik, kes jätkab loengut Egiptuse tsivilisatsiooni eelloost. Jätkuloengu teemaks on Egiptuse riigi eellugu neljandal aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Sellel ajal Egiptuse aladel esile kerkinud Nakada kultuur levis lõpuks kogu hilisema Vana-Egiptuse riigi aladel. Käsitletava ajastu lõpuks viivad poliitilised protsessid ka võimsamate riig
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Tõnu Viik: «Kas Päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni»
25. septembril on Vabal Akadeemial taaskord külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib küsimusest, kas päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni.
See küsimus on ammusest ajast kõiki huvitanud, kuigi teadlased on öelnud, et Päikese kustumiseni läheb veel mõni miljard aastat. Huvi suurust näitab jutt selle kohta, kuidas keegi astronoom oma loengus olevat ütelnud need miljardid välja
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Silver Sooväli «Hellenistlike kuningriikide sõjaväed»
18. septembril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Silver Sooväli hellenistlike kuningriikide sõjavägedest.
Aleksander Suure suurriik jagunes tema väepealike vahel suurteks ja omavahel konkureerivateks kuningriikideks, kes pärisid faalanksil põhineva sõjaväe ja sõjapidamisviisi. Kuigi Aleksandri käes oli see süsteem tõestanud oma
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Tarmo Toom «Sola scriptura?: paratekst ja tõlgendus»
Seekordne loeng esitab loo sellest, kuidas soov lugeda ainult (sola) Jumala Sõna (“Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib” (Ps 85:9)) tõrjus keskaja lõpul piiblitest kõrvale kõikvõimaliku paratekstuaalse materjali (s.t kommentaard ja lisad), ent kuidas tõlgendust suunavad hermeneutilised abivahendid hiilisid tasahilju siiski tagasi erinevatesse piibli väljaannetesse. Peamaterjaliks o
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Arvo Tuvikene: «Kui vesi läheb liiga soojaks: kalad kuumuse ja hapnikupuuduse lõksus»
Sellel reedel, 28. augustil on Vabal Akadeemial taas külas Arvo Tuvikene. Juttu tuleb sellest, mis juhtub kaladega kuumenevas ja hapnikuvaeses keskkonnas.
Liiga kõrge veetemperatuur ja madal hapnikusisaldus on kaladele sageli koosmõjus eriti ohtlikud. Vee soojenedes suureneb kalade ainevahetus ja seega ka hapnikuvajadus, samal ajal kui soojas vees lahustub hapnikku vähem. Tulemuseks on ol
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Siim Sõkkal «Rooma armee lahinguväljal»
14. augustil jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Rooma armeest lahinguväljal.
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Kristiina Savin «Üksindus ja üksildus lääne mõtteloos 2»
Vabal Akadeemial on taaskord külas Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Sama teemat käsitles kõneleja eelmise aasta oktoobri lõpus peetud loengus.
Seekordne loeng käsitleb Lääne mõtlejate keskseid ideid üksindusest ja üksildusest 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni. Lähema vaatluse all on üksildus kui ilukirjanduslik teema ning eksistentsiaalne
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Juhan Javoiš «Milleks uurida evolutsiooni?»
24. juulil on Vabal Akadeemial külas Juhan Javoiš, kes räägib seekordses loengus evolutsioonist.Kuni päris viimase ajani on teadust tehtud sisuliselt kahel ajendil. Esiteks, kasu "rahvamajandusele", ehk inimeste elu füüsilise mugavuse lühiplaaniline suurendamine. Teiseks, n-ö süüdimatu autopiloot, ehk Hando Runneli sõnastuses: "…kuskil võib ka tarvis minna". Evolutsioo












