Vaba Akadeemia
Vaba Akadeemia koondab eesti haritlasi – teadlasi, mõtlejaid ja õppijaid –, et luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks.
Episoodid
Siim Sõkkal «Rooma vabariigi armee»
Neljandal sajandil eKr viidi Rooma sõjaväes läbi reformid, mille tulemusel asendati varasem faalanksi lahingurivil põhinenud armee maniipulitest koosnevate leegionitega. Muutuste tulemusel võeti kasutusele uued väeüksused, relvastus ja juhtimisstruktuur, mis võimaldasid roomlastel vallutada Apenniini poolsaar ning sõdida efektiivselt ka kaugemalt pärit vaenlastega. Rooma armeest oli kujun
Erki Tammiksaar «Johann Köleri maailmavaade ning Eesti rahvuslik liikumine»
29. mail on Vabal Akadeemial taaskord külas Erki Tammiksaar. Seekordses loengus tuleb juttu Johann Kölerist.
Tänavu tähistame Johann Köleri 200. sünniaastapäeva. Tema pärandit on uurinud peamiselt kunstiajaloolased. Ajaloolased Hans Kruus, Ea Jansen ning Rudolf Põldmäe on käsitlenud Köleri suhteid eesti rahvusliku liikumise liidritega. Seni pole aga ajaloolased pööranud tähelepanu Köleri
Silver Sooväli «Klassikaliste linnriikide sõjaväed»
15. mail jätkub loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Seekordses loengus räägib Silver Sooväli klassikaliste linnriikide sõjavägedest.
Kui hopliitide näol oli tegemist nii mitmestki mõttes linnriikide sõjalise ja sotsiaalse tuumikuga, siis sõjaväed moodustasid koosluse, kus ka ratsaväelastel ning laskerelvadel oli oma roll. Selles loengus üritatakse pakkuda ülevaate sell
Tarmo Toom: «Calderón, molinism ja vaba tahe»
Reedel, 1. mail on Vabal Akadeemial külas Tarmo Toom, kes peab loengu vabast tahtest ja ettemääratusest.
Loeng «Calderón, molinism ja vaba tahe» keskendub Calderóni näidendi «Elu on unenägu» laiemale mõtteloolisele taustale ehk vaba tahte ja ettemääratuse probleemile. Näidend tuleb ettekandele 2026. aasta mais ja juunis Tallinna Linnateatris, lavastaja on Lembit Peterson.
Loengu lähte
Siim Sõkkal «Rooma kuningriigi armee»
17. aprillil jätkub Vaba Akadeemia loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele.
Seekordses loengus räägib Siim Sõkkal Rooma kuningriigi armeest. Umbes 8. sajandil eKr. tekkinud Rooma kuningriik kujutas endast Tiberi jõe kaldal asunud linnriiki, mille eesotsas seisis valitud kuningas, keda nõustas vanemate nõukogu ning suguvõsadeks jaotatud kogukond oli esindatud erinevatel rahv
Tõnu Viik «Päikesesüsteemi väikekehad»
Mis need Päikesesüsteemi väikekehad siis on? 2006. aastal võttis Rahvusvaheline astronoomiaunioon Prahas vastu definitsiooni: Päikesesüsteemi väikekeha ei ole planeet, kääbusplaneet ega looduslik kaaslane. Kõik teised objektid, välja arvatud satelliidid, mis tiirlevad Päikese ümber, on kollektiivselt Päikesesüsteemi väikekehad ehk inglise keeles Small Solar System Bodies (SSSB, hea veel,
Imar Koutchoukali «Usunditevahelistest suhetest islamiaegses Hispaanias»
Seekord tuleb juttu usunditevahelistest suhetest islamiaegses Hispaanias.Hiljuti Müürilehes avaldatud arvamuslugu viidab islamiaegsele Hispaaniale ehk al-Andalusiale kui usundivaheliste suhete utoopiale, kus muslimid, juudid ja kristlased elasid kõrvuti religioosses vabaduses. Aga millisel määral on see tõsi? Mida räägivad meie ajaloolised allikad selle niinimetatud convincenciaehk koosel
Silver Sooväli «Kreeka hopliidid»
Reedel, 13. märtsil on Vabal Akadeemial külas Silver Sooväli, kes räägib Kreeka-Rooma sõjandusele pühendatud loengusarja raames Kreeka hopliitidest. Hopliidid moodustasid Vana-Kreeka linnriikide sõjavägede tuumiku ning võib ilma liialduseta öelda, et nad domineerisid arhailise ja klassikalise perioodi lahinguväljadel nii Kreekas kui ka kaugemal. Küll aga ei tekkinud selline sõdalane tühja
Hardo Pajula: «kujutlusvõime epistemoloogiline roll»
Sel reedel, 27. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula. Seekord tuleb juttu kujutlusvõime epistemoloogilisest rollist.
"Ma tahtsin oma trikkidega näidata aga seda, et maagi vaatenurgast kuulub kujutlusvõime kõigepealt ühte tajuorganitega. Selle asemel, et rääkida kujutlusvõimest kui omaette annist, võime seda pidada oma meeleorganite vaikesätteks. Kujutlusvõime määrab
Miikael Lotman«Loogika ja ratsionaalsus»
20. veebruaril pidas Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman. Loengus käsitleti loogika ja ratsionaalsuse suhet.
Tihti räägitakse loogikast kui ratsionaalsust struktureerivast printsiibist. Ettekandes vaadeldakse seda arusaama kriitiliselt ning uuritakse, kas ja kuidas see seos vajab ümbermõtestamist. Väidetakse, et loogika ja ratsionaalsuse vahekord peegeldab sügavamat duaalsust tähenduse
Siim Sõkkal: «Kreeka, Makedoonia ja Rooma sõdalasühiskondade alged»
Reedel, 13. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Siim Sõkkal, kes räägib Kreeka, Makedoonia ja Rooma sõdalasühiskondade algetest.Kreeka linnriigid, Makedoonia ja Rooma olid Vahemere maailmas kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt domineerival positsioonil olnud suurvõimud, kellest iga järgnev oli mõjutatud oma eelkäijate saavutustest. Lisaks kaaseaegsetele mõjudele on antud tsivil
Laur Järv: «Ämber, lift ja tulemüür – mõtteeksperimentide rollist füüsikas»
30. jaanuaril on Vabal Akadeemial külas Laur Järv, kes räägib seekord mõtteeksperimentide rollist füüsikas.Galilei langevad kehad, Newtoni ämber, Einsteini lift ning tänapäeva teoreetikute vaidlusküsimus mustade aukude tulemüür on mõned näited, kus füüsika arengule olulised ideed on sündinud kujutletud, mitte tegelikult läbi viidud eksperimendist. See ajendab mõtisklema, kas ja kuidas on
Alar Laats «Saksabaltlased kui rajamaa sillaehitajad»
Seekordses loengus tuleb juttu saksabalti teoloogidest, kes olid omal moel sillaehitajateks siinsete kristlike kogukondade vahel. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel tegutses Eesti ja Läti aladel rühm saksabalti teolooge, keda tuleks pidada sillaehitajateks ida- ja läänekristluse vahele. Siia kuulus nii Tartu Ülikooli õppejõude kui ka selliste saksabalti organisatsioonide nag
Andreas Ventsel: «Kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates»
9\. jaanuaril peab Vabas Akadeemias aasta esimese loengu semiootik Andreas Ventsel, kes seekordses loengus räägib kultuurimälu ja hirmu rollist Kremli strateegilistes vandenõuteooriates.
Ettekandes käsitletakse emotsionaalselt laetud ajaloonarratiivide strateegilist kasutamist Venemaa riiklikus diskursuses, keskendudes Nõukogude Liidu lagunemise kujutamisele kui “geopoliitilisele katastro
Tarmo Toom: «Kuidas Kristus võis välja näha»
Loeng on mõtterännak läbi varakristlike tekstide, "ilma käteta tehtud" imeliste näopiltide ja päris kunsti (freskod, mosaiigid), mis heidab valgust Kristuse tüüppildi tekkele esimese aastatuhande lõpuks.
Anu Põldsam «Kolm ja pool lugu juudi traditsiooniloost»
12. detsembril on Vabal Akadeemial taas külas Anu Põldsam, kellega tuleb juttu juudi loost ja lugudest.
Lugudel, nende jutustamisel ja kirjapanemisel on juudi traditsioonis keskne roll. Võiks koguni öelda, et juudi traditsioon ongi üks igikestev lugu, mis kätkeb endas samas ohtralt väiksemaid lugusid ja sama loo tõlgendusi ja ümberjutustusi jne. Et seda lugu üldse kuskilt lahti harutama h
Mari-Liis Madisson: «Märkmeid konspiratsiooniteooria võrdlevast uurimisest»
Ettekanne käsitleb suure asendamise vandenõuteooriat kui rahvusvaheliselt levinud selgitusraamistikku, mille kaudu tõlgendatakse demograafilisi ja kultuurilisi muutusi. Kui Lääne-Euroopas seostub see narratiiv eeskätt rände- ja identiteedipoliitikaga, siis Ida-Euroopas põimub see ajalooliste kogemustega, mis on seotud venestamise, küüditamiste ning tänapäevaste aruteludega rahvastiku vähe
Kalevi Kull: «Pärast evolutsiooni lõppu»
Vaba Akadeemia ja Gaia Akadeemia ühisel ettevõtmisel peab 21. novembril avaliku loengu Kalevi Kull.
Vaatluse alla tuleb bioloogilise evolutsiooniteooria praegune seis.Räägime käimasolevast paradigmamurdest ja avastustest evolutsiooni tuummehhanismide vallas, samuti semiootiliste protsesside osast evolutsioonis. Muuhulgas tuleb juttu täiustumisest ilma evolutsioonita ja räägitakse kriitili
Erki Tammiksaar: «Eestimaalane maailma teadustipus - Karl Ernst von Baer»
7\. novembril peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Erki Tammiksaar. Seekord tuleb juttu Karl Ernst von Baerist. 1792. aastal Piibel sündinud Karl Ernst von Baeri iseloomustasid kaasaegsed oma kirjades “peast täieliku teadlasena, kel puuduvat igasugune majanduslik ambitsioon”. Baer oligi rahaasjades saamatu, kuid ta oli väga vaimukas ja oodatud külaline igas seltskonnas, sh ka keiserli
Kristiina Savin: «Üksindus ja üksildus Lääne mõtteloos»
31. oktoobril peab Vabas Akadeemias loengu Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Läänemaailma laastab üha kasvav üksilduse epideemia, mis ohustab rahvastiku tervist ja heaolu, väidavad mitmed kaasaja eksperdid. Käesolev loeng vaatleb üksildust kui meeleseisundit mõtteloolisest vaatenurgast: kuidas on üksildust kirjeldanud ja mõtestanud filosoofid ja teadl
Kalle Olli: «Päristuumsete pärisosa»
10. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Kalle Olli, kes seekord räägib päristuumsetest rakkudest ja nende arengust.
Loengus tuleb juttu päristuumsete sari-endosümbioosidest, mis on teinud eukarüootidest need rikkad ja ilusad looduse kroonid, nagu me neid täna laialt teame. Vaatame kapoti alla: kuidas ja kelle abiga see on saavutatud? Millised oleks päristuumsed, kui neil puuduks kaks olul
Tõnu Viik: «Viktor Sobolev - eesti astronoomide suur sõber»
Juttu tuleb Peterburi ülikooli astronoomiaprofessori Viktor Sobolevi elust ja tööst, tema kujunemisest maailmakuulsaks astronoomiks (kes tema enda sõnade kohaselt polnud kordagi teleskoobiga vaadelnud), kelle kireks väljaspool teadust oli poeesia ja jalgpall. Ta võis väga paljude vene poeetide luuletusi peast esitada. Samal ajal olid talle väga olulised Leningradi jalgpallimeeskonna Zenii
Imar Koutchoukali: «Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo 3 – Ši'iitide poliitiline filosoofia»
Reedel, 19. septembril on Vabal Akadeemial taas külas Imar Koutchoukali, kes peab järgmise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo.
Eelmisel seminaril nägime, kuidas Umaijaadide ning Abbasiidide kaliifid püüdsid lõimida poliitilist ning vaimset autoriteeti, kuid nende katsed ebaõnnestusid. Juba varajase Umaijaadide valitsuse ajal olid aga islamimaailm
Mihhail Lotman: «Hümn: selle poeetika ja retoorika»
12. septembril peab Vabas Akadeemias loengu Mihhail Lotman. Seekord analüüsitakse loogilis-semantiliselt Jumalale suunatud tekstitüüpe, eriti hümne.
Tavapärane suhtluse mudelis on olemas sõnumi saatja ja selle vastuvõtja ning sõnum sisaldab informatsiooni, mis on vastuvõtjale uus. Rääkides aga inimese sõnumist Jumalale monoteistlikus religioonis, on asjad teisiti: esiteks teab Jumal kui k
Hardo Pajula: «Vaikuse mägi»
29. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes seekord räägib Kyriacos Markidesest ja tema eelmisel aastal ka eesti keeles ilmunud raamatust "Vaikuse mägi" ning seda inspireerinud retkest Athosele.
Neeme Näripä «Erinnüsed ihkavad juua ematapja verd: demokraatia ja vägivald Vanas Kreekas»
15. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Neeme Näripä, kes räägib "Eumeniidide" näitel demokraatiast ja vägivallast Vanas Kreekas.
Aischylose tragöödias „Eumeniidid” jälitavad kätemaksujumalannad erinnüsed Orestest ning tahavad ta verd juua. Orestes on tapnud oma ema Klytaimestra kättemaksuks oma isa Agamemnoni mõrva eest. Jumalanna Athena korraldab Ateena akropoli kõrval Are
Arvo Tuvikene «Kuidas kalad näitavad vee reostust»
8\. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Arvo Tuvikene, kes seekord räägib vee reostatuse hindamisest kalade kaudu.
Loengus käsitletakse saasteainete kahjulikku mõju veeorganismidele ja eriti kaladele. Oleme palju kordi kuulnud, et Läänemeri on reostunud. Kas ka kalad? Käsitletakse ainete mõju, mis Läänemeres kõige rohkem veeorganismidel probleeme tekitavad. Vaatluse alla tulevad ka meie
Jaanika Anderson: «Valgustusaja akadeemiline raamatukogu ja skulptuurid»
Vabal Akadeemial oli külas Jaanika Anderson, kes räägkis valgustusaja akadeemilistest raamatukogudest ja nende dekoreerimisest skulptuuridega.
Imar Koutchoukali «Poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo 2»
11. juulil on Vabal Akadeemial külas Imar Koutchoukali, kes peab teise loengu poliitikast, autoriteedist ja legitiimsusest islamis läbi selle ajaloo.
Kui esimene loeng tutvustas islami poliitilise filosoofia aluseid, siis teises loengus jätkame samas vaimus, kuid vaatame, kuidas islami varasema keskajal kujunesid välja eri arusaamad autoriteedist ja legitiimsusest ning kuidas need hakkasi
Laur Järv "Tundmatute lendavate objektide võimalik füüsika
Lugusid kummaliste taevas lendavate objektide vaatlustest on räägitud juba ammu. Viimasel ajal illustreerivad neid ka fotod, videod ning isegi hävituslennukite pardaradarite salvestused. Selliste tuvastamata algupäraga õhus (vahel ka vees) esinevate fenomenide käitumine on mitmes aspektis hämmastavate omadustega, mida on esmapilgul raske sobitada kaasaja teaduse paradigmasse. Loengus lähe
VABA AKADEEMIA ⟩ Leo Luks: «Radikaalne kodutus ja kodutus kui moodsa aja normaalseisund»
Loeng algab põgusa sissejuhatusega Ene Mihkelsoni loomingusse ja retseptsiooni; seejärel heidame pilgu uurimistöö taustadesse, kõne alla tulevad raskused ja probleemid, mis tabasid autorid Mihkelsoni luulega tegeledes. Loengu põhiosas töötatakse läbi tees Ene Mihkelsoni luule radikaalse kodutuse kohta, avades seda kuue temaatilise kihi kaudu. Sellele järgneb Mihkelsoni luule terviktõlgend
Miikael Lotman: «Loogika ja tõde»
Loogika on teadusharu, mis uurib kehtivust. Kehtivust on traditsiooniliselt määratletud tõe säilitamise kaudu: arutluskäik on kehtiv parajasti siis, kui pole võimalik, et eeldused tõesed ja järeldus on väär. Loengus antakse ülevaade klassikalisest loogikast ja näidatakse, et traditsiooniline kehtivuse mõiste on liiga kitsas. Teisisõnu, et loogiliselt kehtiv arutluskäik võib säilitada tõe
Leo Luks: «Isamaavajadus eesti kirjanduses»
Teoreetilises avangus vaatleme, kuidas kirjanike juhtimisel läbi viidud rahvuslik ülesehitustöö toimis koduilma avardajana, luues olulise ühise koha – Eesti. Kuigi rahvuslik imperatiiv nõuab kirjanduselt pühalikku suhtumist ühisruumi, leidub eesti kirjanduses oluline suundumus kujutada Eestit negatiivsena, puudulikuna. Seda liini loeng peamiselt luule varal kaardistab ja tõlgendab. Lähtek
Mihhail Lotman: «Vägivallast ja vägivallatusest»
Kes ei oleks unistanud vägivallatust maailmast? Sellest saab lugeda juba Piiblist, kui hunt elab tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval. Kahjuks jääb kahe silma vahele, et kõik need projektid on utoopilised ning prohvet Jesaja visioon käib taevariigi, aga mitte meie patuse maailma kohta. Mis on vägivald ja millised on tema lätted? Selle küsimusega on põhjalikult tegelenud Prant
Leo Luks: «Ebaõdus kojutulek - pisut teooriat (Unheimliche) ja kirjandusteoste analüüs»
Reedel, 2. mail ootab Vaba Akadeemia huvilisi Leo Luksi loengusarja järgmisele loengule.
Loengusarja „Eesti kirjanduse kadunud kodu“ 4. loengus arendatakse väidet, mille kohaselt kojutulekud on eesti kirjanduses peamiselt imelikud ja vaevalised, nendes ei toimu rõõmsat taasühinemist koduga, vaid kogetakse kodususe puudumist. Loengu teoreetiliseks tugipunktiks on Sigmund Freudi lühike esse
Erki Tammiksaar «Põgus sissevaade Eesti agraarpoliitika ja põllumajandushariduse arengusse»
25. aprillil pidas Vabas Akadeemias järjekordse avaliku loengu Erki Tammiksaar. Seekordseks teemaks oli Eesti agraarpoliitika ja põllumajandusharidus.
Eesti agraarpoliitika ja põllumajandushariduse käekäiku ning nende omavahelisi seoseid on vähe uuritud. Loeng avab, millised tegurid on mõjutanud Eesti põllumajanduse arengut alates Hansa Liidu perioodist kuni 20. sajandi teise pooleni. Te
Tõnu Viik: «Ernst Julius Öpik - Eesti suurim astronoom»
Sel reedel, 11. aprillil on Vabal Akadeemial külas astronoom Tõnu Viik. Selles ettekandes tuleks juttu Ernst Julius Öpiku seiklusrikkast elust - lapsena silma kaotamisest, õpingutest nii Tallinnas kui Moskvas, osavõtust kodusõjas ja Usbekistani astronoomia taastamisest, koju tagasitulekust, noortest naistest arvuti kokkupanemiseks ja paljust muust. Kõiki seiklusi ometi kirja panna ei saa,
Leo Luks: «Kodutus kodus»
4\. aprillil on Vabal Akadeemial taaskord külas Leo Luks, pidades järjekorras kolmanda osa loengusarjast "Eesti kirjanduse kadunud kodu".
Loengus viiakse läbi kolm teemaarendust. Esmalt tehakse sissevaade Peeter Sauteri loomingusse. Sauteri kultusteost „Indigo“ võib pidada kodutus kodus-meeleolu tuumnäiteks eesti kirjanduses, Sauteri hilisem looming avab siin teisigi olulisi kih
Mihhail Lotman: «René Girard ja vägivald»
René Girard (1923-2015) oli prantsuse-ameerika mõtleja ja arvamusliider. Girard sai kuulsaks oma püha vägivalla kontseptsiooniga, mille kohaselt ei ole vägivald mitte anomaalia, vaid inimeksistentsi alus.
Arvo Tuvikene: «Kalad muutuvas elukeskkonnas»
14. märtsil on Vabal Akadeemial külas Arvo Tuvikene, kes peab loengu kalade kohastumustest muutuvas elukeskkonnas toimetulekuks. Loengus tutvustatakse kalade maailma veidi ebatavalise nurga alt, pöörates tähelepanu nende käitumist juhtivatele meeltele ja kohastumustele. Püütakse avada kalade elu tagamaid, oskusi ja omadusi, mis aitavad neil toime tulla elukeskkonnas, kus tuleb ette nii mõ
Leo Luks «Eesti kirjanduse kadunud kodu»
7\. märtsil peab Leo Luks Vabas Akadeemias teise loengu sarjast «Eesti kirjanduse kadunud kodu».
Loengus käsitletakse fenomenoloogiliselt kodu ja kodutuse kujutamist kirjanduses. Esmalt avatakse vastuvõtja perspektiivist kunstilise kogemuse erinevus argielust. Seejärel vaadeldakse erinevaid viise, kuidas on eesti kirjanduses kujutatud kodu. Tutvustatakse ja arendatakse hüpoteesi, mille ko
Alar Laats: «Kas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku olemasolu on teoloogiline probleem?»
Meedias on MPEÕK eksistents kuum teema. Kiriku kaotamiseks mõeldud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Poliitikud, riigiametnikud ja ajakirjanikud on kulutanud üsna palju energiat selle vajaduse selgitamiseks. Kindlasti on kõikidel kirikutel olemas oma poliitiline dimensioon või lausa poliitilised dimensioonid. Primaarselt ei ole aga kirikud siis
Hardo Pajula: «Ameerika kultuuriloolane Richard Tarnas ja teine teljeajastu»
Reedel, 21. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula, kes räägib Ameerika kultuuriloolasest Richard Tarnasest ja teisest teljeajastust. „Teise teljeajastu idee kasvas välja Fordhami Ülikooli teoloogi ja filosoofia õppejõu ning tema kolleegi, nimeka katoliikliku kultuuriloolase Thomas Berry omavahelisest mõttevahetusest, ent avalikkuse tähelepanu juhtis sellele peamiselt Cousin
Leo Luks: «Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel»
Reedel, 14. veebruaril on Vabal Akadeemial külas Leo Luks, kes peab esimese loengu 6-osalisest loengusarjast „Eesti kirjanduse kadunud kodu“. Avaloeng "Kodu(tuse) käsitlus fenomenoloogilise lähenemise alusel" visandab teoreetilised alused järgnevateks kirjandusanalüüsideks. Põgusalt tutvustatakse fenomenoloogilist lähenemist filosoofias, täpsemalt argielu fenomenoloogiat Husserl
Laur Järv: «Kvantaegruum»
31. jaanuaril on Vabal Akadeemial taaskord külas Laur Järv ja juttu tuleb aegruumi alusstruktuurist.
Juba vanaaja mõtlejad arutlesid, kas aine, ruum ja aeg on lõpmatult väiksemateks osadeks jagatavad või tuleb kusagil ette põhimõtteline piir. 20. sajandi üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria annavad sellele küsimuste ringile hoopis uue perspektiivi ning 21. sajandi teoreetikud räägivad &q
Helen Geršman «Semiidi retoorika ja retooriline analüüs araabia kõnede näitel»
Semiidi retoorika ja sellele vastav retooriline analüüs on kasvanud välja piibliuuringutest. Analüüsi süsteemi on avardatud selle võrra, et võimaldada kirjeldada semiidi retoorikale omaseid nähtusi ka teistes semiidi keeltes ja kirjandusvormides. Käesolev loeng tutvustab seda retoorikat ja analüüsisüsteemi Abū Muḥammad al-Ǧawlānī, Süürias võimuvahetuse läbi viinud rühmituse juhi kõnede põ
Miikael Lotman «Keeleõppest filosoofiliselt»
Keeleõppel on vaieldamatu praktiline väärtus nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna. Antud loengus käsitletakse aga keeleõppe filosoofilist tähtsust: kuidas aitab nimelt võõrkeele õppimine mõtestada maailma ja mõista filosoofiliste vaadete peidetud eeldusi.
Jevgeni Zolotko loomingu õhtu: katsetused kunstides
Selle aasta esimeses Vaba Akadeemia avalikus loengus räägib Jevgeni Zolotko oma kogemusest kunstides. Ettekande põhirõhk on loomeprotsesside kulgemisel ja nö siseköögi ja teoste koostisosade vaatlusel.
Mihhail Lotman: «Vene kultuur: etüüd mustades värvides. Puškin, liberalism ja konservatism» 09.09.2022
Ka seekordses loengus on vaatluse all Puškin ning lähemalt käsitletakse järgmisi küsimusi: impeerium kui Puškini vabadusideaalide piir; Puškin ja panslavism; Aleksander I reformide kava ja selle nurjumine; konservatismi võit.
Mihhail Lotman: «Vene kultuur: etüüd mustades värvides. Kolmas Ukraina küsimuse käsitlus» 15.07.2022
Vaatluse alla tulevad järgmised teemad: ukraina keele ja kultuuri naeruvääristamine, tasalülitamine ja apropriatsioon, Ukraina kui «anti-Venemaa" ning ukrainlased kui venevastane sekt. Loengut näitlikustab juhtumiuuring, mis käsitleb Vladimir Putinit ja Vassili Šulginit.
Anu Põldsam «Häid pühi teie enda valikul!»
Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rää
Juhan Javoiš «Jeesuse bioloogia» 17.12.2021
Kristluse keskne kontseptsioon, lunastus, on (oma kirjapanemise aja kohta) otse hämmastavalt komplementaarne tänapäevase evolutsiooniteooriaga. Kui õnnestuks need kaks tänapäeva mõttemaailma alussammast omavahel ühildada või lepitada, lööks see kaks väga tähtsat kärbest ühe hoobiga: annaks evolutsiooniteooriale kristlikult vettpidava moraalse dimensiooni ja annaks kristlusele loodusteadus
Jaan Lahe loengusari «Paul Tillichi teoloogia III» 10.12.2021
Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest. Selles loengus tulevad vaatluse alla Tillichi käsitlused ilmutusest, usust ja patust.
Mati Martin: «Mürgised selgrootud» 26.11.2021
Kui räägitakse mürgistest loomadest, siis peetakse enamasti silmas mürgiseid selgroogseid - kahepaikseid ja madusid. Esimestel on mürk passiivseks kaitseks, teistel aga vahend saagi tabamiseks. Hoopis rohkem kasutavad mürke nii enesekaitseks kui ka toidu hankimiseks aga mitmesugused selgrootud loomad. Selles loengus tulebki nendest juttu.
Uurime, mis on üldse mürk, kuidas loomad seda end
Jaan Lahe: «Paul Tillichi teoloogia II» 19.11.2021
Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi kohast evangeelse teoloogia ajaloos, tema käsitlusest teoloogia ja filosoofia suhete kohta ning ontoloogiast. Seekord tuleb loengus juttu Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest.
Tõnu Viik: «Galilei kuues reis Rooma» 5.11.2021
Juttu tuleb tänapäevasele teadusele alusepanija uuringutest, tema suhetest kirikutegelastega ja lootusest, et nad võtavad kuulda mõistuse häält. Kuid Galilei lootus purustati julmalt.
Vaba Akadeemia loeng: Jaanika Anderson „Vanakreeka keraamika 2“ 29.10.2021
Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Teadmised keraamika valmistamisprotsessist, otstarbest ja pildikeelest ei ole ometigi tulnud antiikajast tänapäeva kaasa, vaid vanakreeka keraamika pälvis laiemat tähelepanu 17. sajandil ning teadusliku uurimistööni jõuti 19. sajandil.
Aja jooksul on tänu
Ivo Heinmaa: «Aatomi tuumad ja tuumamagnetresonants» 22.10.2021
Tuumamagnetresonants (TMR) on üks tänapäevaks väga täpseks arendatud ainete uurimismeetod. Selle meetodi aluseks on asjaolu, et tugevas magnetväljas saab osasid aatomituumi raadiolainetega võngutada. Samas pole kõik aatomituumad molekulides või kristallides magnetväljale ühtmoodi kättesaadavad. Erinevad aatomituumad on sõltuvalt nende ümber olevatest elektronidest ja teistest aatomituumad
Anu Põldsam «Heebrea keele võlust ja väest» 15.10.2021
Seekord on loeng pühendatud heebrea keelele. Loengu põhiosas avatakse heebrea keele tagamaid ajatu loomise keelena ja ajaliku ning areneva juudi keelena, kuid juttu tuleb ka Anu Põldsami isiklikest kokkupuudetest heebrea keelega.
Jaan Lahe: «Paul Tillichi teoloogia I» 8.10.2021
Eelmistes loengutes vaadeldi Paul Tillichi elu. Käesolevas loengus vaadeldakse Tillichi teoloogiat. Loengus käsitletakse Tillichi teoloogia üldiseloomu ja selle kohta uuema evangeelse teoloogia ajaloos, Tillichi käsitlust teoloogiast ja filosoofiast ning nende omavahelistest suhetest, tema ontoloogiat (õpetust olevast) ning käsitlust inimeksistentsist.
Entomoloog Mati Martin: «Liblikate salajasest elust» 1.10.2021
Liblikad on ühed erksamavärvilised putukad. Nad torkavad silma juba kevadel ning eriti suvel, kui hõljuvad kirevate aasade kohal või lendavad aias õielt õiele. Tegelikult on liblikarikkus aga palju suurem öösel. Kui meie rahulikult magame, käib looduses vilgas liblikate tegevus. Aga mitte ainult looduses vaid ka otse meie eluruumides, riidekappides ja köögis. Kes need liblikad siis on ja
Jaan Lahe: "Paul Tillichi elu II" 24.09.2021
1933. aastal läks Tillich konflikti natsidega ja ta vallandati Frankfurti ülikoolist. Tillich ja tema pere siirdusid Ameerika Ühendriikidesse, teadmata, et neil tuleb sinna jäädagi. Selles loengus tuleb juttu Paul Tillichi elust ja tööst Ameerika Ühendriikides aastatel 1933-1965.
Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja t
Mihhail Lotman: «Pjotr Tšaadajev, meie aja inimene» 17.09.2021
Tšaadajevi surmast on möödunud rohkem kui poolteist sajandit, kuid vaidlused tema pärandi ja isiksuse ümber ei ole vaibunud, vaid hoopis ägenevad. Tšaadajevi üle vaieldakse mitte kui endisaegse tegelase, vaid kui tänapäeva kirjaniku üle. Tšaadajev on inspireerinud slavofiile ja läänlasi, tagurlasi ja progressiviste ning on väidetud, et tema kirjutised on paradoksaalsed ja eklektilised. Te
Jaan Lahe loengusari Paul Tillichi vahendusteoloogiast 10.09.2021
Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest, st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maail
Laur Järv: «Tume universum ehk teadmatuse teadmine» 3.09.2021
Kaasaja kosmoloogilise standardmudeli järgi moodustavad 95% universumis leiduvast ollusest tumeaine ja tumeenergia. Need komponendid tuleb sisse tuua, et panna mudeli ennustused klappima vaatlustega. Samas pole nende täpsem olemus senini selge ja nõnda markeerivad nad ka meie suurt teadmatust. Läheneme sellele olukorrale ajalooliste paralleelide kaudu ja vaatleme filosoofiliselt, kuidas ü
Liina Lukas: Goethe luule eesti keeles 27.08.2021
27. augustil - päev enne Goethe sünnipäeva - peab Liina Lukas Vabas Akadeemias avaliku loengu, mis tõukub veel trükisoojast raamatust pealkirjaga «Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles» (koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik, Tartu Ülikooli Kirjastus), mis koondab varem ilmunud ja veel ilmumata Goethe luuletuste tõlked, sisaldades 628 tõlget 391 luuletuses
Peeter Koppel: «Euroopa võlakriis ei ole läbi» 13.08.2021
Seekordseks teemaks on Euroopa võlakriis, mis on väldanud juba 2009. aasta lõpust. Millised võiksid olla edasised arengud? Kas kriisi lõpp ka paistab?
Siim-Tanel Annus toob oma piltidega Tartu ülikooli raamatukokku sõnu juurde 30.07.2021
Tartu ülikooli raamatukogu köidetes talletatud sõnu on nii palju, et keegi ei suuda neid kokku lugeda. Leidub ka raamatuid, milles on kirjas esimesed eestikeelsed sõnad, mis on ajavoos meie ette ulatunud. Mõned nende sõnade hulgast on oma teostes vaatamiseks seadnud kunstnik Siim-Tanel Annus raamatukogus näitusel «Neli aastaaega». Täna tutvustab ta väljapanekut Vaba Akadeemia loengusarjas
Jaanika Andersoni: «Vanakreeka keraamika» 23.07.2021
Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Esimeses vanakreeka keraamika loengus räägib Jaanika Anderson lähemalt antiikaja keraamiliste anumate valmistamise tehnoloogiast, stiilidest ja kasutusvaldkondadest.
Kristel Siitam-Nyiri: «Suured sulid tõllas, väikesed võllas – kas karistusõigus saab olla õiglane?» 16.07.2021
Loengus tuleb juttu karistuspoliitikast meil ja mujal, ühiskondlikest ootusest ja tegelikkusest, karistuspoliitika muutumisest ajas ja valgekraekuritegevusest. Moodsamas võtmes ka sellest, kas masin oleks parem õigusemõistja kui inimene ning pisut sellestki, kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas sünnib (karistus)õigus.
Alar Laats: «Jeruusalemmast Ateenasse ja tagasi» 9.07.2021
Loengul käsitletakse vene-juudi filosoofi Lev Šestovi ning tema peateost «Ateena ja Jeruusalemm.» Suur osa Kiievist sündinud filosoofi kirjanduslikust tegevusest leidis aset paguluses Pariisis. Jeruusalemm ja Ateena on tema jaoks sümboliteks, mis esindavad kahte täiesti erinevat ideed Jumalast, inimesest ja maailmast. Kuigi Šestovi on vene filosoofiamaastikul kõrgelt hinnatud, jäi ta siin
Entomoloog Mati Martin räägib mardikatest 2.07.2021
Mardikalised on kõige arvukam putukaselts ja torkab silma oma teistest erineva välimuse poolest. Mardikate hulka kuuluvad liigid, kes on ühed suurimad putukate hulgas, samas leidub nende hulgas ka liike, kes oma mõõtmetelt on võrreldavad pisimate putukatega üldse. See tohutu mardikate armaada vajab toitu ja sobivat elupaika. Nii nagu looduses ikka, ongi iga liik leidnud endale vastava elu
Tõnu Viik: «Kes või mis on Sedna?» 18.06.2021
Taevakehana on Sedna üks tänapäeval tuntud 2247 planetoidist ehk Päikesesüsteemi väikekehast ning me räägime sellest, mida me selle väikekeha kohta teada oleme saanud. Loengu lõppu jääb lugu inuittide merejumalannast Sednast, kelle järgi väikekeha oma nime sai.
Hardo Pajula: «Moderniseeritud viletsuse kolm aspekti» 4.06.2021
«Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti,» kirjutab Austrias sündinud filosoof ja teoloog Ivan Illich oma 1971. aastal ilmunud raamatus «Deschooling Society». Hardo Pajula seekordses etteastes tuleb põ
Janika Oras: «Läänemeresoome regilaulu äärealal. Seto värsi kirevad rütmimustrid» 21.05.2021
Seto laulu kireva rütmimaailma moodustavad mitmekesised viisirütmid koos laulurühmiti erinevate värsistruktuuridega. Osalt langevad seto värsistruktuurid kokku muu regivärsiga, aga pakuvad siiski ka võimalust otsida veel täiendavaid poeetilisi lähtesüsteeme. Uurimus on valminud koostöös Mari Sarve, Žanna Pärtlase ja Andreas Kalkuniga.
Mart Ustav: «Viirused ja inimesed» 14.05.2021
Loengus käsitletakse inimeste käitumuslikke iseärasusi, elustiili ja kombeid, mis loovad aluse viirusnakkustele, põhjustades haigusi või isegi pandeemiaid.
Kristjan Kaljusaar: «Surm Liivimaal: lahingumärterlus ja Läänemere idaranniku kuvand 13. sajandi ristisõdades» 7.05.2021
Läänemere idakalda – praeguste Eesti ja Läti – maade ning rahvaste ristiusustamine ja sellega kaasnenud võimuvahetus 13. aastasajal on meile teada dramaatilise poliitilis-religioosse heitlusena. Kuidas võisid need pöördelised sündmused ja veriste tapluste tallermaad näida aga tavalisele Kesk-Euroopa ladinakristlasele, kes lootis ristisõtta minnes pälvida hingelunastust ja igavest elu?
To
Mati Martin: «Kes on ussid ja kuidas nad mõjutavad inimese elu?» 30.04.2021
Rahvasuus nimetatakse ussideks pika kehaga loomi. Teadlased nimetavad ussideks teatud loomarühma selgrootute loomade hulgast. Ussil kui sellisel on üldiselt negatiivne kuvand, kuid nad etendavad looduses ja inimese elus üsna tähtsat osa. Loengus tulebki juttu peamiselt sellest, kuidas on ussid kohastunud elama koos inimese ja nende kõrval elavate koduloomadega, aga ka teiste loomadega üld
Mihhail Lotman: «Vandenõud tsaarikojas» 23.04.2021
Mihhail Lotman käsitleb oma loengus kahte sepitsust, mis tõid Venemaal troonile uued valitsejad - Katariina II ja Aleksander I.
Niilo Kaldalu: «Vaktsiinidest ja vaktsiinivastasusest» 16.04.2021
Vaktsineerimine on aidanud võita mitmed rasked nakkushaigused, sellel on oluline osa 20. sajandi meditsiini edus. Tänapäeval tuleb enne vaktsiini kasutusse lubamist tõestada selle tõhusust ja ohutust kliiniliste katsetega. Samas on vaktsiinidel ka kõrvaltoimeid. On tekkinud häälekas vaktsiinivastane liikumine, mille väitel põhjustab vaktsineerimine raskeid ja pöördumatuid kahjustusi. Kuid
