Põllupäevik
Baltic Agro Põllupäevik jagab Eesti taimekasvatuse kogemusi põllumeeste põldudelt. Kuula ja oled kursis, mis põllul ja põllumajanduses toimub ja saad teada, kuidas teistel läheb ning võtta kogemused arvesse.
Episodes
Põllupäevik 88 | 2026. Kartulikasvataja eri
Põllupäevikus on jututeemaks kartul – kas Eestis on sellel kultuuril tulevikku?Kartulikasvatuse telgitagustest ja tulevikust räägivad kartulikasvatajad Janek Lass ja Maido Saarman. Koos Baltic Agro müügiesindaja Indrek Tederi ja arendusdirektor Margus Ameerikasega tehakse juttu ajaloost, traditsioonidest, agrotehnikast, kaubandusest, probleemidest, lahendustest ja tulevikust.
Põllupäevik 87 | 2026. Taimede toitumine kevadhooajal
Kohe-kohe algavad tööd põllul ning viimane aeg on täpsustada oma taimede toitumise programme ja teha veel viimased korrektuure vastavuses turul toimuvate hinnahüpetega. Väetiste hinnakirjad on viimastel nädalatel uuenenud pea iga päevaga ja see nõuab senisest veelgi täpsemat ja targemat tegutsemist põllul. Ikka selleks, et lõppkokkuvõttes plussi jääda.Põllupäevikus vaatavad algavale kasvuajale ots
Põllupäevik 86 | 2026. Suvivilja seemned
Baltic Agro Põllupäevikus räägivad Eesti Seemneliidu esindaja Christel Mölder ning Baltic Agro seemnete tootejuht Anu Ruut ja arendusdirektor Margus Ameerikas selle aasta seemnekaubandusest.Aeg on valmistuda uueks taimekasvatushooajaks, kevad ei ole enam kaugel ja taimekasvatajatel on viimane aeg üle vaadata oma seemnevarud.Räägitakse eelmiste aastate õppetundidest, uutest arengutest ja arutatakse
Põllupäevik 84 | 2025. Baltic Agro 30: profiaiandus
Juured mullas, pilk tulevikku - Eestis kasvatatud: kas meie aiandus jääb ellu? Baltic Agro 30-ndale tegevusaastale pühendatud vodcasti 5.osa fookuses on Eesti profiaiandus. Eestis kasvatatakse vaid 35% tarbitavast köögiviljast ja alla 5% puuviljadest ja marjadest. Miks peaks riik aiandussektori arengusse panustama, ja kas aiandustootjad suudavad tagada kvaliteetse, värske ja kodumaise toidu ka tu
Põllupäevik 83 | 2025. Baltic Agro 30: loomakasvatus
Baltic Agro 30 juubeliaasta neljandas saates võtame luubi alla Eesti loomakasvatuse mured ja rõõmud. Kohalik Eesti loomakasvatussektor on läbinud viimase kolme aastakümne jooksul märkimisväärsed muutused. Piimatoodang on saavutanud rekordeid ning Eesti tõuaretus on jõudnud rahvusvahelisele tasemele.Millega Eesti loomakasvatajad täna rinda pistavad ja kas meie pisike turg neid tegelikult ka ära toi
Põllupäevik 85 | 2025. Viljaröst
Tänavuse koristushooaja tolm on tasapisi hajumas, aga ladudes on veel palju vilja, millele tuleb leida sihtkoht, kas siis Eestis või kaugemal. Timo ja Martin võtavad Viljaröstis kokku möödunud hooaja suurimad väljakutsed: ootusi petnud saagid, kvaliteediprobleemid ja logistika pusled. Juttu tuleb ka muljetavaldavast Eesti sadamas laetud viimase kümne aasta suurimast viljalaevast, söödanisu ja odra
Põllupäevik 82 | 2025. Baltic Agro 30: toidujulgeolek ja väärindamine
Järjekordses Baltic Agro 30 juubelisaates keskendume kahele omavahel tihedalt põimunud teemale – toidujulgeolekule ning meie oma kodumaise toidu tootmisele ning väärindamisele. Oma seisukohti väljendavad sel teemal Baltic Agro viljabörsiekspert Martin Maante, Toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaise rapsiõli tootja Scanola müügidirektor Alo Süvari.
Põllupäevik 81 | 2025. Baltic Agro 30 erisaade II
Juubelisaate teises osas vestlevad Jesper Parve ning Baltic Agro eksperdid Estelle ja Enn sügisese koduaia teemadel.Jutt on aia sügisesest hooldusest, millised on peamised väljakutsed ning milliseid praktilisi lahendusi pakuvad Baltic Agro spetsialistid.Kas teadsid, et just sügisväetamine võib olla kevadise õite- ja suvise saagirikkuse võti? Saates tuleb juttu nii ilu- kui tarbeaiast.Kuula-vaata j
Põllupäevik 80 | 2025. Baltic Agro 30 erisaade I
Põllupäeviku 80. osa on pühendatud Baltic Agro juubeliaastale. Põllupäeviku erisaadete "Baltic Agro 30" läbivaks teemaks on 30 aastat meisterlikkust põllumajanduses – lugusid, mõtteid ja olulisi mõtteid jagavad inimesed nii ettevõttest seest kui erinevatest valdkondadest. Hea kuulamine autosõidul või töötegemise saateks nii põllumajanduses tegutsejale kui huvilistele– jälgi ja kuula kaasa!Esimeses
Põllupäevik 79 | 2025. Viljaröst
Baltic Agro vastuvõtupunktidesse jõuab järjest enam meie tublide klientide viljakoormaid. Arutame, milline on saabunud vilja kvaliteet ning kuidas vastu võetud vilja on võimalik eksportida.Viljahinnad on drastiliselt langenud – käime läbi, miks see nii on ja kas on põhjuseid, mis võiksid hinnataset hakata parandama.
Põllupäevik 78 | 2025. Talivilja seemned
Koristushooaeg on täies hoos. Lõppevale ja algavale hooajale viskavad pilgu peale Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, teravilja- ja rapsiseemnete tootejuht Anu Ruut ning agronoom-nõustaja Annika Täkker.Uuritakse, kuidas saagikoristus Eestis kulgeb ning millised on esimesed tulemused nii saagikuse kui kvaliteedi osas. Arutletakse, mida tasub silmas pidada sügisese külviperioodi eel sordiv
Põllupäevik 77 | 2025. Viljaröst
2025 saagikoristus kogub vaikselt tuure ning esimesed koormad on jõudnud vastuvõttu. See on täpselt õige aeg, et üle vaadata, millised on Baltic Agro tugevused vilja vastuvõtmisel ja kokkuostul.Saates räägitakse lähemalt vastuvõtukohtadest, kuivatusteenusest, muutunud kvaliteeditingimustest ja otse loomulikult rahast. Vaadatakse otsa Eesti kasvupindade statistikale ning arutletakse, millist kogusa
Põllupäevik 76 | 2025. Viljaröst
Viljaröstis on külas viljamaakler Dalius Keblikas ettevõttest Skovs Korn, kellel on põllumajandussektoris pikaaegne kogemus nii agronoomina, viljakauplejana ning nüüd maaklerina.Saates keskendume peamiselt nisu hinnaliikumistele ning toome selgust, miks tänane hind on just selline nagu see on. Viljakoristus Lõuna-Euroopas ja Mustas Meres kogub järjest enam tuure – arutleme, mis arengud on nendes p
Põllupäevik 75 | 2025. Viljaröst
Oma kiirete toimetuste kõrvalt leidis Laekvere/Muuga PM tegevjuht Margo Klaasmägi aega, et arutleda saatejuhtidega viljaturu väljavaadete osas. Vaatame üle, mis on viimase aja põhilised sündmused olnud, et viljahinnad on järjest allapoole liikunud. Mitmes piirkonnas Euroopas on saagikoristus juba alanud – anname ülevaate, mis on esimesed saagikused ja kvaliteedid ning mis tempos uus saak turule on
Põllupäevik 74 | 2025. Viljaröst
Raplamaa tubli põllumajandustootja Meelis Burmeister annab sisevaate oma tegemistesse. Aastatega järjest oma haaret laiendanud tootja tegutseb väga tasakaalukalt ja ratsionaalselt. Arutleme temaga viljamaailma viimaste uudiste teemadel. Kuidas Meelis riske hajutab, millest oma otsuste tegemisel lähtub ning mis nõu ta annab saatejuhtidele, kuula lähemalt värskest Viljaröstist.
Põllupäevik 73 | 2025. Saagi kvaliteet
Olukord Eestimaa põldudel on senini taimekasvatuseks olnud väga hea ja oodata on häid saake. Kuidas on aga olukord oodatava saagi kvaliteediga? Kuidas ja kui palju on kvaliteet seotud ilmastikuga ja mida saaksime veel ise teha, et nisu kvaliteet võimalikult kõrge saaks olema ning et see erinevatel põhjustel koristamise ajal ei saaks rikutud? Kuidas täiendväetamistega tõsta proteiinisisaldust terad
Põllupäevik 72 | 2025. Viljaröst
Viljarösti esimene väliskülaline Per Villumsen on enda sõnul rapsituru „nohik“. Saates arutleme temaga globaalsetest rapsi kasvatamise ja tarbimise trendidest ning kõige olulisematest hinnamõjuritest, millel hetkel silm peal hoida. Puudutamata ei jää ka poliitika, millel on järjest suurem mõju põllumajandusele. Oli suur rõõm Peri meie saates võõrustada!
Põllupäevik 71 | 2025. Viljaröst
Vaatame, milliseid numbreid uue saagi kohta andis meile mai WASDE raport. Timo jagab muljeid Genfis toimunud GrainCOM konverentsist, mis on üks olulisemaid teenäitajaid viljakaubanduses.Arutleme, mis olid seekord konverentsi põhiteemad ning millistele hinnamõjuritele on tulevikus fookus kõige enam suunatud.
Põllupäevik 70 | 2025. Maheviljelus
Põllupäevikus räägitakse maheviljeluse võimalustest, arengutest, headest kogemustest ja käesoleva aasta uudistest.Koos Baltic Agro tootejuhtide Sten-Erik Lepa ja Ene Kiudsoo ning arendusdirektor Margus Ameerikasega on stuudios Toomas Talinurm, maheviljeleja Raplamaalt Valgu-Velise kandist.Kuulda saab Toomase parimatest praktikatest, arengust ja plaanidest. Lisaks maheviljeluse lepingutest meil ja
Põllupäevik 69 | 2025. Viljaröst
Tariifide sõjast tingitud hinnamõjutused on taandumas ning fookust suunatakse järjest enam erinevate piirkondade ilmaoludele. Saates arutatakse, millised on hetkel 2025 saagi väljavaated ja kuidas on viljamüüke planeerinud saatekülaline Alo Vahtmäe Pae Farmerist.Alol on saatejuhtidele mitmeid põletavaid küsimusi.
Põllupäevik 68 | 2025. Viljaröst
Viljaturud on endiselt üsna volatiilsed ning õigete ja õigeaegsete otsuste langetamine on muutunud eriti oluliseks. Seekordses saates keskendume rohkem sellele, kuidas üks põllumajandustootja täna tegutseb ja milliseid strateegiad kasutab. Kas sügisel tehtud strateegiale on võimalik truuks jääda või tuleb teha korrektuure? Oma kogemusi jagab Jaanus Kiisk JK Otsa Talust.
Põllupäevik 67 | 2025. Täiendväetamine
Kasvatamaks kõrget kvaliteetset ja tulukat saaki, muutub üha olulisemaks täppisviljeluse reeglite järgimine. Üheks olulisemaks võtteks on sealjuures taimede tasakaalustatud toitumise tagamine, millele saab suurel määral kaasa aidata erinevate täiendväetamise võtetega.Oma kogemustest täiendväetamisel räägib viljelusvõistluste mitmekordne võitja ja Eesti saagirekordite omanik Erki Plamus, taimekasva
Põllupäevik 66 | 2025. Viljaröst
Kaubandussõda on toonud järjest suurema ebakindluse kõikidele turgudele ning ka viljaturud ei ole jäänud puutumata. Hinnakõikumised panevad küüsi närima ning õigete otsuste tegemine muutunud järjest keerulisemaks. Saates arutleme, miks nii on läinud ning kas leidub võimalikke positiivseid hinnamõjureid.
Põllupäevik 65 | 2025. Viljaröst
Saates räägitakse, mida ütles meile viimane WASDE raport ning mis suunda see hinnad liikuma pani. Arutletakse, mis on hetkel kõige enam mõjutamas teravilja ja rapsi hindasid ning millised on esmased uue saagi väljavaated. Teemasid aitab kommenteerida saate külaline Kristjan Rebane Laiuse POÜ-st.
Põllupäevik 64 | 2025. Taimede toitumine
Põllukultuuride toitumise alastest uudistest, suundadest ja parimatest valikutest räägivad Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaja, Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Räägime täpsemalt, et mis suunas on arenenud taimede toitumise alased tehnoloogiad, väetiste kasutamine ja parimad praktikad meie põldudel? Kuidas rakendada senisest veelgi enam
Põllupäevik 63 | 2025. Rohumaade väetamine: Saagikuse tagamine kõrgete hindade tingimustes
Baltic Agro 2025. aasta Siloseminaril rääkisid Marek Linnutaja, Martin Jaaniste, Andre Randoja ja Kusti Aavik vestluspaneelis rohumaade väetamisest. Viimaste aastate kõrged väetisehinnad on seadnud rohumaade mineraalväetistega väetamise surve alla. Vaatamata kõrgetele hindadele on rohumaade järjepidev ja korralik väetamine äärmiselt oluline, et tagada taimede kasv, saagikus ja toiteväärtus. Kuidas
Põllupäevik 62 | 2025. Viljaröst
Värskes Viljarösti episoodis arutleme, kuidas viimasel ajal USA-st tulevad uudised mõjutavad otseselt põllumajandustootjat Eestis ning milliseks on kujunenud Hiina roll globaalses viljaäris. Kuidas oskuslikult heitlikes turuoludes navigeerida – sellest räägib meile lähemalt saate külaline Kaimar Kaljuste Mällikvere PÜ-st.
Põllupäevik 61 | 2025. Kevadine taimekaitse
Stuudios on arendusdirektor Margus Ameerikase ja taimekaitse tootejuht Angelika Kuuse kõrval Kristjan Kasearu Tammekalda OÜ-st. Jututeemaks kevadised taimekaitsetööd: mis võtta aluseks tõrjeplaanide tegemisel nii herbitsiidide, fungitsiidide kui kasvuregulaatorite valikul.
Põllupäevik 60 | 2025. Viljaröst
Jah, see on tagasi! Viljamaailm sinu taskus uues kuues!Anname võimaluse meie headel klientidel „anda tuld“ ja küsida otse eetris kõige teravamaid küsimusi, mis paneksid saatejuhte punastama. Kuidas see õnnestus meie esimestel röstijatel Alo ja Ain Altermannil Roodevälja Uustalust – kuula saatest.
Põllupäevik 59 | 2025. Põllukultuuride seemned
Oma seemnekasvatuse kogemusi, selleks vajalikke nõudeid, võimalusi ja praktilisi soovitusi jagab Tartu Agro seemnekasvatuse agronoom Anne Liiker. Jutuks tulevad sertseemne eelised ja põldkatsete huvitavamad tulemused. Vestlusringis osalevad ka Baltic Agro teravilja- ja rapsiseemnete tootejuht Anu Ruut ning arendusdirektor Margus Ameerikas. Kuula kindlasti lõpuni ja saad teada suviviljaseemnete pak
Põllupäevik 58 | 2025. Maisisilo tegemise kümnevõistlus
Hea silo saavutamine on kui kümnevõistlus – selleks, et lõpptulemus oleks hea, peab kõik kümme ala tegema korralikult ära. Kuidas selleni aga jõuda? Seekordne Põllupäevik on suunatud eelkõige piimakarjapidajatele, keskendudes eelmise ja tulevase hooaja maisikasvatusele. Juttu tuleb uuest teenusest ehk ribaharimisega lägalaotamisest enne maisikülvi, mis aitab piimakarja kasvatajatel säästa läga, et
Põllupäevik 57 | 2024. Mulla kaardistamine ja täpne pH reguleerimine
Detsembrikuu põllupäevik on pühendatud täppisviljeluse ühele alustalale – mullale ja selle erisuste senisest täpsemale arvestamisele. Vestlusringis oli koos Baltic Agro tootejuhtide ja arendusdirektoriga Tiit Malõh Parduse talust.Saame teada, mida senised kogemused põllumuldade skaneerimisest SoilOptix seadmega on andnud ja kuidas nende tulemustel saame veelgi täpsemalt oma põllumuldi kaardistada
Põllupäevik 56 | 2024. EPA eri: Praktilised kogemused tulevikutehnoloogiatega otse põllumehelt
Eesti Põllumajanduse Aastanäitus 2024 messistuudios olid Tiit Malõh ettevõttest Parduse Talu FIE ning Baltic Agro tootejuhid Kevin Laande ja Martin Jaaniste, kes rääkisid praktilistest kogemustest Cordulus ja SoilOptix tulevikutehnoloogiatega.
Põllupäevik 55 | 2024. EPA eri: Silominutid Raul Peetsoniga Halinga OÜ-st
Eesti Põllumajanduse Aastanäituse 2024 messistuudios olid silominutid Baltic Agrolt. Baltic Agro silotarvikute tootejuht ja praktik Kusti Aavik vestles Raul Peetsoniga Halinga OÜ-st.
Põllupäevik 54 | 2024. EPA eri: Piimapulbrite saladused ja vasikate söötmine
Eesti Põllumajanduse Aastanäituse 2024 messistuudios rääkisid piimapulbritest ja vasikatest Baltic Agro mineraalsöötade ostujuht Katerina Reiska ja piimapulbritootja Nutrifeed esindaja Eestis Fokke Komrij.
Põllupäevik 53 | 2024. Hooaja õppetunnid Kesk-Eestist
Taimekasvatushooaja 2024 tulemustest, erisustest ja õppetundidest järgnevateks aastateks räägivad käesoleva aasta viljelusvõistlusel suurima talinisu saagi 11,7 t/ha kasvatanud Mark-Hubert Heil Järva PM-ist ja BASF-ist, Indrek Keres, EMÜ taimekasvatuse õppejõud ja Margus Ameerikas, BA arendusdirektor.
Põllupäevik 52 | 2024. Hooaja õppetunnid Lääne-Eestist
Taimekasvatushooaja 2024 tulemustest, erisustest ja õppetundidest ning veel põldudel tehtavatest töödest taimiku talvekindluse tõstmiseks räägivad selle aasta „Põllumees kui tippjuht“ aunimetuse omanik Margus Lepp, Agrone grupi Vändra AS-i juht, Andres Hajanen, BA müügiesindaja Lääne-Eestis, Pärnu- ja Viljandimaal ning Margus Ameerikas, BA arendusdirektor.
Põllupäevik 51 | 2024. Viljakaubanduse eri: esimesed saaginumbrid
Viljakaubandus on tagasi! Viljaäri tootejuht Timo Sildvee ja Sadala Agro tegevjuht Martin Maante analüüsivad selle aasta esimesi tulemusi. Viimati, kui Timo ja Martin kokku said, oli pilt väga ilus. Reaalsus on aga osutunud natuke teistsuguseks - nii mõnegi kultuuriga on saagikused alt vedanud. Põllupilt ja saaginumbrid ei lähe omavahel kokku. Millised on tulemused Sadalas? Kas need on mõjutanud j
Põllupäevik 50 | 2024. Vahekultuurid – miks ja kuidas?
Kesksuviseks jututeemaks on vahekultuuride kasvatamine, mida vaadeldakse praktikute pilgu läbi. Stuudios on oma kogemusi jagamas Indrek Soots Trimerol OÜ'st ja Martin Maante Sadala Agrost, vestlust juhib agronoom-nõustaja Annika Täkker. Arutletakse, kuidas jõuda vahekultuuri kasvatamise mõttest teostuseni. Kuidas on mõistlik vahekultuur põllult likvideerida, kuidas peaks toimuma vahekultuuri külv
Põllupäevik 49 | 2024. Viljakaubanduse eri: muljed Sadala Agrost
Viljaäri tootejuht Timo Sildvee vestleb Põllupäeviku eriosas vana tuttava, Sadala Agro tegevjuhi Martin Maantega ei millestki muust kui viljakaubandusest. Põllupilt Sadalas ja Eestis – mida külvati rohkem, mida vähem, mis otsust mõjutas? Mis näeb parem, mis halvem välja? Kuidas on sisendi-väljundi suhe sel hooajal ajas muutunud? 2024. aasta hooaja hinna fikseerimine – mis strateegia on Sadalal ja
Põllupäevik 48 | 2024. Kevadine täiendväetamine
Eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo, arendusdirektor Margus Ameerikas ja külalisena Aare Viira Patermaa talust räägivad esmastest töödest varakevadistel põldudel.Juttu tuleb sellest:kuidas ja millega turgutada talivilju: pealtväetamised, pritsimised mikroelementide ja biostimulaatoritega jne;kuidas parandada oma muldade tervist ja kultuuride kasvutingimusi erinevate tehnoloogiate, toodete ja täienda
Põllupäevik 47 | 2024. Teenustööd ja maisikasvatus
Varakevadistest põllumajanduslikest teenustöödest, vedelsõnniku efektiivsuse suurendamisest ja maisist räägivad stuudios tootejuhid Jaak Reemann ja Kusti Aavik ning arendusdirektor Margus Ameerikas. Distantsilt osaleb Avo Samarüütel Tartumaalt firmast Männiku Piim.Tehakse ülevaade kevadistelt põldudelt, taliviljade olukorrast, ümberkülvide võimalustest ja vajadusest. Arutletakse, miks ja millal ee
Põllupäevik 46 | 2024. Taimekaitse mõjutused Euroopast
Eesti Taimekaitse Assotsiatsooni tegevjuht Evelin Hillep, Baltic Agro taimekaitse tootejuht Kiti Krebes ning Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas vestlevad taimekaitse teemadel. Milline on taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruse staatus Euroopa Komisjonis? Kas 50% vähendamise eesmärk on jätkuvalt jõus? Millised on hetkel olulisemad diskussiooni teemad seoses taimekaitsevahenditega
Põllupäevik 45 | 2024. Taimede toitumine ja väetamine
EMÜ mullateaduste professor Alar Astover ning Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum ja arendusdirektor Margus Ameerikas vestlevad taimede toitumise teemal üle aastate. Milles seisnesid nõuka-aegne üleväetamine ning suured muutused iseseisvumise järgselt? Täpsemalt käsitletakse kriisiaastate 2009 ja 2023 arenguid, taimetoitainete tasakaalu, süsiniku bilanssi ja jalajälge ning prognoose tulevi
Põllupäevik 44 | 2024. Yara & Baltic Agro reisikampaania ja väetiste turg
Seekordses podcastis on meil väga hea meel tervitada kõiki kuulajaid Põllupäeviku eriosaga! Teeme kokkuvõtte Yara & Baltic Agro väetiste emotsioonipanga kampaaniast ja kuulutame välja need õnnelikud, kes võitsid omale kohad kampaaniareisidele. Aitäh kõigile osalejatele ja õnnitleme võitjaid! Lisaks räägivad Baltic Agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum ja Yara Eesti tegevjuht Marek Linnutaj
Põllupäevik 43 | 2024. Kõik algab seemnetest
Tänases osas on jututeemaks seemned. Sellest algab kõik ja tavaliselt on seemned esimene asi, mis talvel kevadkülviks paika pannakse. Täpsemalt räägime, kuidas on seis põldudel taliviljadega, kui palju peaks vaja olema teha ümberkülve? Kas seemet jätkub? Samuti vaatame üle, millised sordid olid parimad eelmise aasta viljelusvõistlusel ja millised uued taimekasvatustehnoloogiad toovad välja uute so
Põllupäevik 42 | 2023. Mulla häälest ja sõpradest
Mulla teema on järjest aktuaalsem, kuna kliima muutused ja atmosfääris süsiniku sisalduse tõus on seotud ka põllumajandusega. 5.detsembril oli rahvusvaheline mullapäev, mida tähistati temaatilise konverentsiga EMÜ-s. Seekordses Põllupäevikus kuulebki seal räägitust ja ka palju muud, näiteks: mida saab teha taimekasvataja, et siduda mullas enam süsinikku, milline on meie muldade seisund, kes on par
Põllupäevik 41 | 2023. Taimekasvatushooaeg 2023 ja selle õppetunnid II
Kas tulukas taimekasvatus kliimamuutuste ja poliitika tõmbetuules on võimalik? Kuidas saadi rekordiline talinisu saak 12,8 t/ha räägivad Erki Plamus Vigalast, Aivar Treiberg Harjumaalt ning Margus Ameerikas, Baltic Agro arendusdirektor. Lisaks räägime päevakajalistest teemadest põllul, toome välja 2023. a taimekasvatushooaja eripärad Lääne- ja Põhja-Eestis, eelkõige tähelepanekud kevadsuvistest põ
Põllupäevik 40 | 2023. Taimekasvatushooaeg 2023 ja selle õppetunnid
Taimekasvatushooaja 2023 kokkuvõtteid teevad seekordses podcastis Karl-Gustav Peterson Tartu lähedalt Kõivu Agro farmist, taimekasvatuse õppejõud Indrek Keres Eesti Maaülikoolist ja Margus Ameerikas Baltic Agrost.Mida oli meil õppida ekstreemselt kuivast kevadest ja mida on meie põllumehed teinud, et põuaperioodid vähem mõjuks? Kuidas kasvatas Karl Gustav oma viljelusvõistluse talinisu põllul ühe
Põlluteade 34 | 2023. Talvekindluse parandamine teraviljal
Üks paremaid abinõusid teraviljade talvekindluse parandamiseks on lehekaudne kaaliumiga pritsimine. Kaaliumil on mitmeid funktsioone, mis mõjutavad nii taime vastupanuvõimet temperatuuride kõikumisele, külmale kui haigustele. Kuna kaaliumi kättesaamine mullast võib olla raskendatud, siis lehekaudne väetamine 2-3 nädalat enne püsivate öökülmade saabumist kindlustab kaaliumivaru talveks.Kaaliumi kas
Põllupäevik 39 | 2023. Viljakoristuse hetkeseis
Tänases podcastis anname ülevaate teravilja ja rapsi saagikusest ja kvaliteedist, mis Eesti põldudelt tänaseks on koristatud. Arutleme, kui suureks võib kujuneda käimasoleva viljahooaja kogusaak ning milline on olukord eksporditurgudel. Balti riigid tervikuna on muutunud oluliseks viljatootjaks – vaatame, kui suure saagi meie lõunanaabrid on koristanud ning kas Lätis sadanud hiidrahe tegi olulist
Põlluteade 33 | 2023. Taliteravilja täiendväetamine koos herbitsiidiga
Herbitsiidi paagisegusse on soovitatav lisada tooteid, mis parandavad mulla omadusi ning soodustavad taimede kasvu ja arengut. Kui taimed tärkavad sügisel ühtlaselt ja kasvatavad sügavale ulatuva juurekava, siis on talvitumine edukam ning kevad-suviste heitlike ilmastikuoludega toimetulek parem.Juba tärganud ja veidi lehemassi kasvatanud taliteravilja taimed vajavad sügisel fosforit, kaaliumit, va
Põlluteade 32 | 2023. Taliteraviljade umbrohutõrje
Sügisel tehtud umbrohutõrje aitab kevadel palju lisaaega võita, kaob varakevadine vajadus talvitunud umbrohtude tõrjumiseks. Sellelgi aastal olid taaskord kevadised öökülmad umbrohutõrjel suureks probleemiks.Tärkamiseelsed pritsimised tuleks teha kohe pärast külvi mustale mullale. Tärkamisjärgsed pritsimised on soovitatav teha siis, kui teraviljal on moodustunud vähemalt kaks lehte. Varasema prits
Põlluteade 31 | 2023. Talirapsi sügisene täiendväetamine
Sügisel peaks rapsi puhul olema tagatud mitmete võtmeelementide – P, K, B, Mo, Mn – kättesaadavus. Seetõttu soovitame koos kasvuregulaatoritega paagisegusse lisada juurestiku ning taimede arengut soodustavaid täiendväetiseid. Talirapsi sügisese täiendväetamise teemalise Põlluteate luges sisse eriväetiste tootejuht Ene Kiudsoo.
Põlluteade 30 | 2023. Talirapsi kasvu reguleerimine
Kasvu reguleerimise eesmärgiks on hoida taimede kasvukuhik mullapinna lähedal ning sundida taime rohkem panustama juurestiku ja kasvukuhiku arengusse, mitte niivõrd lehemassi ning varre pikkuse kasvatamisse. Kasvuregulaatorite kasutamisel on ka taimiku kevadine taastumine kiirem.Soovitusi talirapsi sügiseseks kasvureguleerimiseks jagab agronoom-nõustaja Annika Täkker.
Põlluteade 29 | 2023. Talivilja kahjurid
Varasemate aastate vaatlustulemustele tuginedes tuleks ka sellel aastal sügiskülve hoolega seirata. Põlluteates teeme ülevaate kahjuritest, kes põldudel sügiseti ringi toimetavad ja oma tegevusega ulatusliku kahju kaasa võivad tuua. Need on: maakirp, naeri-lehevaablase ebaröövik, suur-kapsaliblika röövik, rootsi kärbse vastne ja naksurlase vastne ehk traatuss.Kahjureid tutvustab taimekaitse tootej
Põllupäevik 38 | 2023. Mida õppida põua-aastast
Põllupäevikus arutame, kuidas vilja koristushooaeg on alanud ning anname nõuandeid, kuidas selle aasta kuivades kasvutingimustes saadud teadmisi rakendada järgmistel aastatel. Kogu põllule antud väetist ei ole taimed suutnud kasvuhooaja jooksul ära kasutada – anname nõu, kuidas on võimalik need toitained kinni püüda ning muuta järgnevatele kultuuridele kättesaadavaks. Vestlusringis on müügidirekto
Põllupäevik 37 | 2023. Viljakaubandusest koristuse eel
Viljakoristus on mitmes paigas Eestis tuure kogumas ning esimesed viljakoormad on jõudmas vastuvõtukohtadesse. Oluliseks muutub, kuidas koristatud vili võimalikult hea hinnaga maha müüa, et põllule tehtud kulutused saaksid kaetud.Põllupäevikus jagavad viljaäri tootejuht Timo Sildvee ja müügidirektor Martin Maante viimaseid uudiseid globaalselt viljaturult – mis on peamised mõjurid ning miks on hin
Põlluteade 28 | 2023. Uus rohumaa raja suvel
Kevad oli sellel aastal heitlik, öökülmad vaheldusid kõrgete päevaste temperatuuridega. Lisaks jäid tulemata külvide jaoks olulised sademed, mistõttu paljud kevadel rajatud rohumaad hukkusid. Eelmisel suvel rajatud rohumaad seevastu olid muutlikele ilmastikuoludele märgatavalt vastupidavamad. Selleks, et ei korduks sellekevadine vaatepilt, soovitame täna mõelda rohumaade suvisele rajamisele.Rohuma
Põlluteade 27 | 2023. Vahekultuuride kasvatamine
Vahekultuure kasvatatakse põhikultuuride kasvatamise vahel eesmärgiga parandada mullaviljakust, suruda alla umbrohtumust ning vähendada toitainete liikumist sügavamatesse mullakihtidesse, kus taim neid kätte ei saa. Vahekultuuride kasvatamine aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri ning -viljakust, parandada mulla niiskusrežiimi ning samuti soodustada kasulike mullaorganismide elutegevust.Põl
Põlluteade 26 | 2023. Kaaliumiga väetamist alusta sügisel
Kaaliumil on taime elutegevuses tähtis roll täita. Kaalium tagab näiteks taimede parema vastupidavuse temperatuuride kõikumisele. Sügisel, nii külvieelselt kui ka järgselt, on ilmastik aastati olnud väga ettearvamatu: soojad ja kuivad tingimused vahelduvad liigniiskuse ja jahedate temperatuuridega. Lisaks on raske ennustada, millal esimesed öökülmad kimbutama hakkavad. Selleks, et põllukultuurid e
Põlluteade 25 | 2023. Taliteravilja seemnetöötlus
Puhtimisvahendite kasutamine on soodsaim, tõhusaim ning teatud haigustekitajate puhul ka ainus võimalus patogeenide leviku tõkestamiseks. Puhtimine aitab kaitsta taimi nii mullas esinevate kui ka seemne pinnal ja sees asetsevate haigustekitajate eest. Lisaks soodustavad paljud uuema põlvkonna puhtimisvahendid juurestiku arengut.Põlluteate loeb ette agronoom-nõustaja Annika Täkker.
Põlluteade 24 | 2023. Taliteravilja sordivalik
Kõrge saagi saamine sõltub esimese tegurina tervest ja elujõulisest seemnest. Kvaliteetse seemne puhul on üheks oluliseks näitajaks idanemisvõime. Halva idanevusega seemned annavad ka suurendatud külvisenormi korral ebaühtlase orase ning madala saagi. Madalast idanevusest tingitud suurem külvisenorm tõstab ka seemne transpordile ja puhtimisele tehtavaid kulutusi. Teine oluline näitaja on seemnete
Põlluteade 23 | 2023 Talirapsi juurdumise ja tärkamise toetamine
Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Toetades mulla mikrofloorat, loome mulla omaduste paranemisega taimedele soodsama kasvukeskkonna. Mullaherbitsiidi paagisegusse sobivad ideaalselt mitmed mulla omadusi parandavad ning taimede kasvu ja arengut soodustavad tooted. Need tagavad taimestiku ühtlasema tärkamise, hästi arenenud juurest
Põlluteade 22 | 2023. Talirapsi sügisene umbrohu- ja nälkjatõrje
Sügisesed pritsimistööd tuleb hoolikalt läbi mõelda. Talirapsi umbrohutõrje lahenduste planeerimisel tasub mõelda, millised on probleemsed umbrohud konkreetsel põllul ning kindlasti arvestada põllu harimise võtetega ja ka mullaniiskusega. Viimased puudutavad eelkõige mullaherbitsiidide kasutamist.Jututeemaks on ka sügiseti põlde kimbutavate nälkjate ja tigude tõrje.Põlluteate loeb ette taimekaitse
Põlluteade 21 | 2023. Talirapsi sordivalik
Baltic Agro talirapsi sordivalik hõlmab täna väga laia külviakent ning külvi planeerimisel tuleks arvestada sortide sügisese arengu ja kasvu kiirusega. Samuti võiks arvestada sortide valmimisajaga, kuna see aitab planeerida järgmise aasta koristuskonveierit. Igal juhul tuleks külvata hiljemalt 25. augustil. Soovitatav on valida sort, mis on meie klimaatilistes tingimustes tootmiskatsetes kontrolli
Põlluteade 20 | 2023. Põhu lagundamine
Lagunemata põhumass pärsib põllukultuuride arengutLagunemata orgaaniline mass takistab järelkultuuril idanemist ja tärkamist. Põhku lagundavad mikroorganismid võtavad põhu suure C : N suhte tõttu puuduoleva lämmastiku mullast, olles konkurendiks kultuurtaimedele. Põhu tagastamine mulda parandab huumusbilanssi ja mullaviljakust ning suurendab mulla süsinikuvaru. Põhk sisaldab ka olulisel määral toi
Põlluteade 19 | 2023. Glüfosaatide kasutamine põllul
Glüfosaate on võimalik kasutada teravilja-, rapsi ning herne põldudel koristuseelselt kui ka koristusjärgselt. Kuidas täpsemalt? Koristuseelne kasutamine on lubatud ainult umbrohutõrje eesmärgil. Taimede koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks on glüfosaadi kasutamine keelatud.Baltic Agro tootevalikust soovitame nii koristuseelseks- kui ka koristusjärgseks umbrohutõrjeks kasutada: Roundup
Põllupäevik 36 | 2023. Valmistume taliviljade külviks
Seekordses osas räägime taliviljade külviks ettevalmistamisest, eelkõige seemnetest ja väetistest sügiskülvideks, mis on talirapsi puhul vaid pooleteise kuu kaugusel. Teemaks on ka viimaste aastate muudatused kultuuride struktuuris - taliviljade osatähtsuse kasv ning hübriidsete sortide areng. Täpsem ja targem taimede toitumine on võimalus muutuvate ilmastikuoludega kohaneda ja hakkama saada. Kuul
Põllupäevik 35 | 2023. Niiskusoludest ja süsiniku sidumisest
Seekordses podcastis rääkisid Martin Maante, Margus Ameerikas ja Kevin Laande olukorrast põllul. Millised on niiskusolud ning kas me oleme taimede kasvutempos ees võrreldes eelmise aastaga? Mida panna tähele edasistes taimekaitsetöödes ning mida kindlasti paagisegudesse juurde lisada? Süsiniku sidumine ja sellest teenimine on muutunud väga oluliseks teemaks. Baltic Agro koostöös Agreenaga pakub võ
Põllupäevik 34 | 2023. Viljakaubandus: kas hinnad langevad edasi?
Tänases saates räägime viljakaubandusest. Arutame lähemalt, mis on täna kõige suuremad hinnamõjurid, millele tähelepanu pöörata. Anname ülevaate, millised on saagikuse väljavaated erinevates maailma piirkondades suurimate kultuuride lõikes. Kui suurt saaki oodatakse Ukrainas ning kuidas toimub nisu eksport Venemaal? Mida Eesti põllumees nendes segastes turuoludes tegema peaks? Kuula värskest podca
Põllupäevik 33 | 2023. Seis põllul ja soovitused suviviljade töödeks
Seekordses Põllupäevikus jagavad oma mõtteid ja kogemusi Margus Ameerikas, Kervin Adamson, Ene Kiudsoo ja Urmas Uustalu. Milline on olnud külmade ilmade mõju kevadistele töödele, taimede toitumisele ning haiguste ja kahjurite levikule põllul? Mida silmas pidada suviviljade taimekaitse ja väetamise töödel ning kuidas toetada taimede kasvu ebasoodsates tingimustes? Juttu tuli ka olulistest tähelepan
Põllupäevik 32 | 2023. Taliviljad Koplimäe Agros
Kuidas talvitusid taliviljad Harjumaal Koplimäe Agros ning milliseid praktikaid seal talvitumise kindlustamiseks rakendatakse? Millised on olulisemad esimesed taimekaitsetööd ning täiendväetamised taliviljadel ning kuidas neid töid tänasestes keerulistes ilmastikuoludes planeerida? Neil ning ka muudel olulistel teemadel vestlesid Silver Haugas, Margus Ameerikas ja Kiti Krebes.
Põllupäevik 31 | 2023. Algav hooaeg põllumeeste pilgu läbi
Külas on põllumehed Margus Klais (Rämsi Agro OÜ) ja Aivar Treiberg (Naeris OÜ). Saates kuuleme tootjatelt endilt, kuidas on nende hinnangul kevad alanud Põhja- ja Lõuna-Eestis – kuidas on talvitumine võrreldes eelmise aastaga, mis tööd on hetkel käsil ja mis kohe-kohe algamas. Turud on jätkuvalt nii sisendite kui viljahinna osas väga volatiilsed. Kuidas on meie saatekülalised otsuseid langetanud o
Põllupäevik 30 | 2023. Esimeste taimekaitsetööde ja väetamiste ootuses
Saates anname ülevaate talvitumisest erinevates Eesti piirkondades, kas on erinevusi kultuuriti või sorditi. Esimesed taimekaitsetööd ei ole enam kaugel ning käime läbi esimeses järjekorras vajalikud tööd. Samuti anname hinnangu, kas sellel aastal äestamine on mõistlik või mitte. Paljudel põllumajandustootjatel on veel lahtine, kui palju väetist sellel hooajal põldudele anda. Vaatame, milline on o
Põllupäevik 29 | 2023. Taimekaitsevahendite vähendamine 50% - fakt või poliitiline soovunelm?
Saates on meil külas Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni esindaja Evelin Hillep. Räägime, millal ja miks assotsiatsioon loodi ning kes on selle liikmed. Mis on tegevuse eesmärgid ning kuidas suudetakse olla kasulikud põllumehele. Räägime, kuidas saavad taimekaitsevahendid Eestis registrisse ja miks see protsess kipub väga palju aega võtma. Arutame, mis on murekohad Eesti põllumehe jaoks seoses Talus
Põllupäevik 28 | 2022. Viljelusvõistluse parimad praktikad
Viljelusvõistlus toimus käesoleval aastal juba 18. korda. Täna on stuudios külas mitmeid aastaid edukalt viljelusvõistlusel osalenud ning käesoleval aastal talinisuga "Informer" esikoha saavutanud Erki Plamus. Uurime, milliseid viljeluspraktikaid Erki oma põldudel kasutab ning kuidas on sügishooaeg möödunud. Stuudios on ka Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja agronoom-nõustaja Annika Tä
Põllupäevik 27 | 2022. Põhja-Eesti põllumeeste aastakokkuvõte ja uue hooaja plaanid
Taimekasvatushooaja 2022 õppetundidest ja uue aasta plaanidest räägivad Põhja-Eesti põllumehed Urmas Uustalu ja Urmet Kalden, firmadest Pae Farmer ja Akkerlac.
Põllupäevik 26 | 2022. Lõuna-Eesti põllumeeste aastakokkuvõte ja uue hooaja plaanid
Põllutööde hooaeg on saanud ühele poole. Kuidas aasta läinud on? Seekordses vestlusringis teevad Tartumaa põllumehed Avo Samarüütel ja Rainer Leidik ettevõtetest Männiku Piim ja Luunja Mõis kokkuvõtte möödunud taimekasvatushooajast ja annavad ülevaate uutest plaanidest.
Põllupäevik 25 | 2022. Väetiste turu hetkeseis ning tuleviku väljavaated
Selles saates keskendume peamiselt väetiste turu olukorrale. Millised on väetiste hindade viimased liikumised? Kas tehased Euroopas on töötamas? Mis väetiseid on saada 2023 hooajaks? Mis võimalused on toitainete paremaks mullast kättesaamiseks, et efektiivsus oleks kõrge? Natuke piilume ka kevadesse ja räägime kevadise NPK olulisusest. Sellel korral on vestlusringis Baltic Agro arendusdirektor Mar
