Ööülikool
Ööülikool on taskuhääling, kus kokkusaamised toimuvad öösiti ülikooli raamatukogu ovaalse lauaga kaminasaalis. Lektoreiks on kultusõppejõud erinevatest maailma ülikoolidest. Ise nimetavad nad seda kõike Ööülikooliks. Saade põhineb ühest unenäost.
Episodes
Helgi Põllo „Rahvariiete tähendus ajast aega“
Helgi Põllo on ajaloolane ja Hiiumaa omakultuuri uurija, kes on põhjalikult uurinud rahvarõivaste ehk, nagu Hiiumaal öeldakse, rahvariiete kujunemislugu. Kuidas oleme läbi aegade rahvariietesse suhtunud ja kuidas on see suhtumine aja jooksul muutunud.Ööülikool tänab Tiina Maibergi ja Hiiumaa kirjandusfestivali.Muusika: Hypnosis Negative, SabatantsToimetaja: Jaan TootsenHeli: Külli Tüli
Ene-Liis Semper „Inimeseks olemise võim“
Kunstnik ja lavastaja Ene-Liis Semper mõtiskleb selle üle, et loomingulise õppe aluseks on inimese enda kogemus, kui päriselt midagi teed. Õpe toimub läbi eeskuju, kui oled koos inimestega, kes sind inspireerivad.Ööülikool tänab: Ülle Madise, Piret Arukaevu ja Õiguskantsleri Kantselei.Muusika: Sven Grünberg ja MessHeli Külli TüliToimetaja Jaan Tootsen
Rainer Sarnet „Elukaadrid“
Filmirežissöör Rainer Sarnet mõtiskleb elu suurte küsimuste üle. Omavahel põimuvad argipäev, kunst ja religioon.Muusika: Pixies, La La Love YouHeli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen
Merle Karusoo „Sündmuste analüüs“
Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib sellest, mida pidasid oluliseks tema õpetajad, ja vastab oma õpilaste küsimustele. Ühel vihmasel sügispäeval kogunes Merle Karusoo juurde Rõugu taluparki seltskond noori teatritegijaid, kes kõik olnud lühemat või pikemat aega Karusoo õpilased. Sooja ahju ääres istudes arutleti selle üle, millele teater toetub: sündmused, mis muudavad tegevu
Ly-Seppel Ehin „Eestikeelsele raamatule mõeldes“
Kirjanik, tõlkija ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehini loeng räägib meie vaimukultuuri ja hariduse kujunemisest läbi kirjasõna. Sellesse on pikitud rohkesti isiklikke meenutusi ja läbielamisi.Muusika Sven Grünberg „Öö“Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.Toimetaja Jaan TootsenHeli Külli TüliÖöülikool 2026
Marju Kõivupuu „Maast lahti. Las ma lähen, las ma lähen…“
Kultuuriloolase ja folklorist Marju Kõivupuu tegevus- ja uurimisalaks on kultuuripärand kõige laiemas tähenduses. Eriliselt on Marjut läbi aastakümnete kütkestanud aga eestlaste ja ka teiste rahvaste surmakultuur.Need ajad on pöördumatult möödas, kui hobuvankritel matuserong liikus aeglaselt kodukülast kalmistule. Küla või talu lähedusse jõudes hakati valju häälega laulma, andes niiviisi
Contra ja Guntars Godinš „Kuhu kadus Ruhnu karu?“
Contra ja Guntars Godinš on mõlemad nii kirjanikud kui tõlkijad ning moodustavad suurepärase tandemi. See on vaimne tulevärk, rõõmus ja virgutav Eesti-Läti sõpruskohtumine. Jutuajamine on salvestatud Vabariigi Presidendi Kantselei treppidel, Eesti Raamatu Aastat puhul, Kirjandustänava festivalil. Ööülikool tänab: Eesti Vabariigi president Alar Karis, Pille Heinsoo, Miina Pärn, Rasmus Puur
Jüri Allik „Kuidas sünnib ime?“
Akadeemik ja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik räägib imedest, millega ta on oma pika elu jooksul kokku puutunud. Imed on nad selle poolest, et mitte keegi ei osanud neid ette ennustada (nagu näiteks see, et Eesti saab vabaks), kuna nende tõenäosus oli kaduvväike või puudus üldse. Ja üks suur ime on Eesti teadus - nii väikese rahvaarvuga riik on maailmas tuntu
Mingo Rajandi „Otsingud“
Helilooja ja muusik Mingo Rajandi oma elulistest ja muusikalistest otsingutest. Elamise ja loomise julgusest. Feminismist ja maailma rahust.Ööülikool tänab Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.Muusika: Mingo Rajandi „Nelja tee ristil“, „Õunapuu“, „Eldorado“, „Südame veri“.Heli: Küli TüliToimetaja: Jaan Tootsen
Riste Sofie Käär ja Valdur Mikita „Valesti tegemisest“
Loovusest, pitsast ja enda ninast. Kunstist ja igapäevaelust vestlevad muusik ja luuletaja Riste Sofie Käär ja kirjanik Valdur Mikita.Saade on salvestatud Esna mõisas.Muusika: Riste Sofie Käär „Kõik teevad kõike valesti“, "Sookuivendajate lauluke ::)Avemaria, "Diskoteek". Laulab: Riste Sofie Käär.Heli: Külli TüliToimetaja: Jaan Tootsen
Arne Merilai „Unes suur sipleja“
Kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai kõneleb Madis Kõivust.Kes oli Kõiv? Haruldane anne Eesti kultuuris: füüsik ja lüürik, analüütiline filosoof ja tunnustatud näitekirjanik, keerulise mõtlemisega esseist ja naivistlik harrastusmaalija. Lisaks suur unenägija, unenägude kirjapanija ja analüüsija – Hando Runneli sõnutsi „unes suur sipleja“.Arne Merilai räägib Kõivust isiklikult, toetu
Marko Tiitus „Frantsisklaste vaimsus läbi Richard Rohri kirjutiste“
Teoloog ja EELK Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus mõtiskleb selle üle, mis ühendab Assisi Püha Franciscust, kelle surmast möödub tuleval aastal 800 aastat ning New Mexicos Albuquerques tegutsevat frantsiskaani teoloogi ja vaimulikku õpetajat Richard Rohri. Esmalt püüd ühendada kontemplatiivne vaimsus ja teeniv ehk sotsiaalselt aktiivne eluviis. Teiseks müstilise kaemuse ehk isikliku jumala
Ingel Vaikla „Kuidas kõik asjad siin maailmas on üksteisega seotud“
Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla mõtiskleb oma loomingu näitel maailma risoomsest struktuurist. Ta usub, et iga distsipliin täiendab teist; eri valdkondade teadmisi kaasates ja horisontaalselt läbi loomingu liikudes võib elu essentsile ehk lähemalegi jõuda, kui ühe erialaga sügavuti kaevudes. Sest kõik on kõigega ühenduses.Ööülikool tänab: Angelika Sokolova ja Eesti Selts Belgias.Muus
Rahel Toomik „Vanad tekstid ei vanane“
Teoloog ja tõlkija Rahel Toomik: „Iidsed käsikirjad. Unustatud vaaraod. Aleksandria raamatukogu. Pahurad lapsed. Tülpinud mungad. Kirjandusklassika prügimäel. Kõnelen sellest, miks vanad tekstid ei paista kunagi jäävat vanaks, milliseid käänulisi teid pidi ajaloolised tekstid meieni üldse jõuavad ning nõiduslikust sädemest, mis paneb muidu igati normaalseid inimesi pühendama oma elu surnu
Arbo Valdma „Klaveriusus askeldamine“
Särav ja mänguline loeng klaveriõpetajalt, kellel on õpilasi üle kogu maailma. Pianist ja muusikapedagoog Arbo Valdma jagab oma kogemusi muusiku teekonnast ning mõtiskleb hea õpetaja suurimatest väärtustest – empaatiast, kannatlikkusest ja inspireerimisvõimest. Loeng näitab, kuidas pühendumus ja armastus klaveri vastu avavad inimese loomingulised allikad.Ööülikool tänab: Kaija Velmet, rah
Peter Pedak „Kooli igavesed dilemmad“
Eesti hariduselu põhiküsimused on jäänud läbi aegade samaks: mida, kuidas ja kui palju? Kuidas meie praegune koolielu kohaneb kiiresti muutuva maailmaga? Ja loomulikult ka see suur küsimus - miks? Miks me käime koolis? Kõneleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak.Ööülikool tänab: Tarmo Tiisleri pere. Saade on salvestatud Villemi talus, Sookaera külasMuusika: Koop IslandsHeli:
Margus Laidre „Kas sõdadeta tulevik on võimalik?“
Ajaloolane ja suursaadik Margus Laidre: „Vaevalt, et leidub kedagi, kes ei sooviks elada rahus. Paraku soovitakse seda teha n-ö omadel tingimustel ja pahatihti kellegi teise arvelt. Inimloomuse salasoppides on nimelt peidus iha teiste üle domineerida ja neid oma tahtele allutada. Seda nii üksikindiviidi kui ka riikide tasandil. Siit sünnivadki vägivald ning sõjad. Ja nii jõuamegi paradoks
Eik Hermann „Mänguruum ja linnaruum“
"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks.", nõnda tutvustab filosoof Eik Hermann oma mõtisklust.Muusika: Count Duke: Uri Caine Tim Lefebvre, Zach DanzigerÖöülikool tänab: Tallinna Linnaruumife
Taive Särg ja Mati Kaalep „Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija“
Autoril on loomingule õigused - ta otsustab, kes ja kuidas võib tema loometööd kasutada. Kuidas selline kaitse on ajalooliselt välja kujunenud? Need õigused kaitsevad loomeinimest ja annavad talle võimaluse oma töö eest tunnustust ja tasu saada. Aga kui tegu on näiteks rahvalauluga? Perepärimusega? Kuivõrd on lahutatav inimene ja tema looming?Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööüliko
Tõnu Õnnepalu ja Tiit Maran „Väljasuremise jäljed“
Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda. On see elutantsu möödapääsmatu osa? Kas kunagi eksisteerinud looduslike koosluste alalhoidmine on al
Rainer Sarnet „Elust ja loomingust“
Milline on hea looming, sõltumata loomeliigist? Kas kunst on vahend või eesmärk omaette? Kui kunst on vahend, siis mis on Elu kese? Püha ja madal – kas sõnnikuaur ja Linnutee kuma on pärit samast allikast? Kunstniku roll ühiskonnas. Millised on need küsimused, millele otsid vastust? Elu suuremad taipamised. Kuidas saada hakkama maailma ja iseendaga?Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Ke
Pille Varmann „Mõtisklusi unenägudest“
Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod niivaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainul
Tiit Pruuli „Maailmamerede vennaskond“
Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need
Lembit Peterson „Teater: illusioon ja/või tegelikkus“
Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti
Tiit Leito „Hiiumaa loodus ajas ja ruumis“
Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit
Meelika Hainsoo ja Ants Johanson „Igapäevapärimusest“
See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi.Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad
Roland Karo „Kihvtid naised religiooniloos“
„Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele,“ teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos. Juttu tuleb maailma esimesest naisest, kes juudi müstitsismi kohaselt oli hoopis Lilit, mitte Eeva, ja mõnevõrra hilisemast kangelannast: Maarja Magdaleenast.Saade on valminud koostö
Kristel Algvere, Maria Esko, Maryliis Teinfeldt-Grins „Keel kui kassipoeg, kajakas ja kodu“
Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida?Oma suhet keelega tutvustavad kolmes lühiloengus noored humanitaarid. Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Kristel Algvere mõtleb keelest kui kassipojast, keda ei tohi liialt räntsutada, et ta iseseisvaks ja elujõulisek
Doris Kareva „Öömustrid“
Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat. Kõnelen endasse talletunud mustritest; luuletustest, mis ühel või teisel viisil püüavad edasi anda öö olemuslikku salapära ja sellest tulvavaid tähendusi.Ööülikool tänab koostöö eest: Prima Vista ki
Oliver Orro „Alleedest, armastusega“
Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajooni
Tõnu Lehtsaar „Loomise võlu ja valu“
Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.Loovisiksused on sageli ise vastuolulised inimesed, kelle looming sünnib sisemisest valust. Aga on ka hetki, kus loomine on otsekui ilmutuslik vabanemine.Kui looming on loodud, peab looja sellega edasi elama, arvestama erinevate suhtumiste ja arvamustega.
Marju Lauristin „Raamatute lugemisest kui kaduvast oskusest“
Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel. Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama? Raamatutega kasvanud ja kujunenud põlvkond. Miks lugemine kui protsess on nii eriline ja oluline inimeseks kujunemisel? Miks on vaja lugeda ja kirjutada eesti keeles?Loeng on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.Muusika: Tõnu Kõrv
Mihkel Kunnus „Inimese kimbatusest lihtsustuvas maailmas“
Kunagi nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaimse heaolu ühe kriteeriumina inimeste lootust elamisväärsele tulevikule. Seesama organisatsioon kuulutas depressiooni epideemiaks juba aastal 2017, pärast seda on olukord läinud ainult hullemaks. Kui füüsik Stephen Hawkingilt küsiti tema ootamatult pika elu lõpul, mis on tema elurõõmu saladus, vastas Hawking, et 21-aastaselt keerati ta oo
Piret Saluri ja Tiiu Relve „Hiiumaa kui tõlkijate paradiis“
Piret Saluri ja Tiiu Relve räägivad sellest, kuidas nad tõlkimise juurde jõudsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tähendus. Kuidas kirjutas Mika Waltari üheainsama suvega valmis "Sinuhe"? Milline identiteedikriis võib tabada tõlkijat, kes peab laveerima baltisakslaste ja eestlaste mälestuste vahel?Saade valmis koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaligaja Tiina Maibergi.Muusika:
Doris Kareva „Tunnete keel“
Maailmas on läbi aegade paljudes keeltes loodud lõpmatu hulk luuletusi, mis kõnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi näiteks kadedusest? Miks on mõnd tunnet palju kergem sõnadesse valada kui mõnd teist?Muusika: Helena Tulve "Silmaja", esitab Anna-Liisa EllerSaade on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid.Heli: Külli TüliHeli: Taisto Uuslail Toimetaja
Viivi Luik „Kirjaoskus, sõda ja elevandiluust torn“
Ööülikooli loengus räägib Viivi Luik kirjaoskuse mitmetähenduslikkusest: lugemisest kui kunstist, lugemisoskuse ja kirjaoskuse tihedast seosest. Samuti on selles loengus juttu seesugustest mõistetest nagu poliitiline kirjaoskus ja südame kirjaoskus ehk siis inimeseksolemise kirjaoskus, mis on tihedalt seotud aumõiste ja inimväärikuse mõistega. Südame kirjaoskuse teadvustamise kaudu annab
Merle Karusoo „1944“
1944 on pöördeline aasta Eesti ajaloos ja kõigi eestlaste elulugudes: märtsipommitamine, Punaarmee sissetung, septembrikuine suur põgenemine... Aga meie seas on ka inimesi, kelle jaoks 1944 on sünniaasta. Üks neist on lavastaja Merle Karusoo, kes on aastaid tegelenud oma sünniaastakaaslaste elulugude kogumisega ja teab, mis neid inimesi ühendab. Sõna saavad ka Viljandi kultuurikolledži 20
Merle Karusoo „Kes ma olen?“
Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib projektist „Kes ma olen?“, mille käigus osalejad õpivad tundma iseenda ja oma eellaste elulugusid ning jutustavad neist laval. Alates 1990. aastate lõpust on Karusoo seda projekti läbi viinud väga erinevates kooslustes: osalisteks on olnud näiteks Eestis elavad vene emakeelega lapsed, Narva elanikud ja Ida-Virumaa eesti keele õpetajad ning
Ave Matsin „Pärand parandab“
Tekstiilikunstnik Ave Matsin: „Oleme suurte ja kiirete muutuste keskel. Viimase sajandi pöörane tootmise ja tarbimise kasv on toonud meid maa taluvuspiiridele liiga lähedale. Olles süvenenud meie traditsioonilise esemelise kultuuri erinevatesse aspektidesse näen, kuidas pärandtehnoloogias kasutust leidnud praktikad saaks olla abiks tänaste probleemide lahendamisel. Loengus toongi mitmesug
Marko Veisson „Rahvamuusikast ja showbusiness’ist“
Enne muusikaartisti karjääri on minu kireks olnud sotsiaalantropoloogia. Loengus tutvustangi paari Ghanas etnograafilise välitöö käigus kogetud olukorda, mis on oluliselt kujundanud mu arusaama muusiku rollist, nii pärimusse suhestumise kui meelelahutustööstuses toimetamise vaatenurgast. Lisaks kirjeldadan mõne eriliselt meeldejäänud esinemissituatsiooniga kaasnevaid aistinguid, emotsioon
Juko-Mart Kõlar „Elu ja enda juhtimisest“
Meil on elada umbes 4000 nädalat, mis tähendab, et ükskõik kui produktiivselt või efektiivselt me ka ei tegutseks, enamik huvitavaid ja vajalikke asju jääb ikkagi tegemata, enamik põnevaid kohti külastamata, enamiku huvitavate inimestega tutvumata. Ehk oleks mõistlik FOMO (ingl. k. fear of missing out) asendada JOMO-ga (joy of missing out)? Viljandi kultuuriakadeemia direktor ja loovettev
Urmas Tartes „Tähtedest ja inimestest“
Jaan Einasto on öelnud: „Elu – see on aine pluss informatsioon.“ Kas see tähendab, et inimene on tehtud tähetolmust ja tähendusest? Kumb peale jääb, kas tolm või tähendus, ja kui kaua meie kodutäht neid mõlemat üldse kütta jõuab, sellest mõtiskleb bioloog, loodusfotograaf ja sääsesõber Urmas Tartes.Saade on salvestatud 2023. aasta juunikuus Õuerahva ülikoolis, Niiduveere õpipaigas.Täname
Alari Allik „Miski ja eimiski vahel“
„Miski ja eimiski vahel“ tulevad hiina ja jaapani mõtteloo perspektiivist kõne alla mitmed märksõnad, mis kunstnik Sirja-Liisa Eelma loomingus on läbi aastate kesksel kohal olnud: tühjus, nähtav ja nähtamatu, peegel, kordus ja erinevus.Rupert Gethin võtab raamatus „Budismi alused“ kokku, kuidas selles traditsioonis räägitakse tühjusest: „Näha ühtegi dharmat [asja] eksisteerivat iseenesest
Lauri Õunapuu ja Lauri Sommer „Ööülikooli unenägu: Sammaldunud lood ja laulud“
Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks, või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pärimuse jahtijate väljalastud tinade-pudina nagin
Tuul Sepp ja Elo Kiivet „Elu aed on metsikult ilus“
Kahaneva elurikkusega Maal peaks inimene elama ainult nii, et ühtlasi paraneks looduse seisund. Paljusid tehiskeskkonna probleeme – nagu näiteks õhureostust – ei pruugi me aga õieti tajudagi, kuna need on evolutsiooniliselt liiga uued. Muutust takistab ka kultuur: unistus isiklikust, ümaraks pöetud eramaja-iluaiast on põline, aga tõhusama elurikkuse-võrgustiku saaks luua hoopis tihedas li
Anna Hints „Elust ja suitsusaunast“
Filmirežissöör Anna Hints on hea näide sellest, et kui kuulata oma südame häält, siis varem või hiljem loksuvad asjad paika. Julgus eksida loob võimaluse suurele õnnestumisele. Julgus käia oma rada, olla Euroopa indiaanlane siin kaugel maanurgas, kus inimesed räägivad kummalist keelt, kus mõeldakse teisiti, kui Suure maailma kaanonid ette näevad. Perifeeria, mis pulbitseb uutest ideedest,
Kristjan Korjus „Inimeseks olemise mõtestamine tehnoloogia arengu taustal“
Matemaatik ja arvutiteadlane Kristjan Korjus vaagib tehnoloogia arengu rolli selles, kuidas inimene iseennast määratleb. Ajal, mil tehisneurovõrgud tegelevad teksti- ja pildiloomega ning läbivad üha edukamalt kõiksugu lõpueksameid ja sisseastumiskatseid, paistab üha vähemaks jäävat seda, mida saab pidada inimesele ainuomaseks. Tundub, et oleme eksistentsiaalses kriisis. Aga kas see ongi n
