Kajalood
Vikerraadio saade "Kajalood" kaardistab valitud persooni sügavamaid kihistusi, mida palja silmaga ei näe. Saate autor on Kaja Kärner. Saade on eetris laupäeviti kell 12.05, kordusena pühapäeviti kell 6.
Episoodid
Kajalood. Triinu Upkin: ma ei võta elu ega ennast liiga tõsiselt
Ballett on ühtaegu nii kaunis kunst kui ka tippsport. Et tipus püsida, tuleb väga-väga palju vaeva näha ja mõnikord tuleb oma kallist ja ammu igatsetud rolli ka valu trotsides tantsida.
Kajalood. Aune Valk: minu südameteema ülikoolis on õppekava arendus
"Eesti haridussüsteemi murekohad on koolivõrgus," ütleb Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, keda peetakse üheks parimaks eksperdiks hariduspoliitika alal.
Kajalood. Epp Petrone: minu isiksus on õhinapõhine
"Iga raamat hakkab oma elu elama, igal raamatul on oma saatus," ütleb kirjanik, kirjastaja ja käsikirjade toimetaja Epp Petrone, kelle kirjastuse Minu-sari on jõudnud kahesajanda raamatuni.
Kajalood. Ringo Ramul: igatsen põhjalikke, süvitsiminevaid teatrianalüüse
"Murede ja igapäevarutiini eest põgenemine, enese maailmast lahtirebimine ei ole lahendus, pigem tuleks probleemile julgelt otsa vaadata ja sellega tegeleda," ütleb noorema põlve lavastaja ja näitleja Ringo Ramul. Klassikalistele draamatekstidele eelistab ta tänapäeva uusdramaturgiat.
Kajalood. Kristi Kongi: minu elu koosnebki maalimisest
Mis tunne on kunstnikul päev enne suure isikunäituse avamist, kui ta on selle näituse nimel kaks ja pool aastat tööd teinud ja endast kõik andnud? Maalikunstnik Kristi Kongi oli avamiseelsel päeval Vikerraadio stuudios ja ütles, mida ta tunneb.
Kajalood. Olle Järv: toimepiirkonnad ja hargmaisus vajavad uurimist
Sel laupäeval kohtume mehega, kes uurib riigipiiriüleseid toimepiirkondi, eeskätt Euroopas.
Kajalood. Sirje Helme: ilma kultuurita pole Eesti riiki
"Kui meie kultuurielu kiratseb, siis milleks meile Eesti riik," küsib kunstimuuseumi juht Sirje Helme juba mitmendas intervjuus, mõeldes kultuuriinimeste pöördumiste ja appikarjete peale.
Kajalood. Edith Sepp: audiovisuaali valdkond muutub tööstuskeskseks
"Ma vaatan filmimaailma laiemalt. Audiovisuaali valdkond muutub kõikjal tööstuskesksemaks," ütleb Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ja lisab: "hea uudis on see, et platvormid on muutunud valivamaks ja ületootmisest hakatakse üle saama. Küllap autori ja režissööri aeg tuleb jälle."
Kajalood. Aleksander Pulver: eetilised barjäärid segavad rikastumist
"Kajalood" palus külla käitumispsühholoogi, professor Aleksander Pulveri, et kuulda, mida peetakse inimelus nendeks põhiväärtusteks, mille nimel tasub elada ja mille nimel surma minna.
Kajalood. Helen Lokuta: alati on tore, kui sind tähele pannakse
"Alati on tore, kui sind tähele pannakse ja tunnustatakse," ütleb äsja muusikateatri aasta suurima tunnustuse, Georg Otsa nimelise preemia vastu võtnud ooperisolist Helen Lokuta tagasihoidlikult. "Ma olen selle eest lihtsalt tänulik," lisab ta.
Kajalood. Kertu Orro: Ukuaru muusikamaja on südamega ehitatud
"Ukuaru muusikamaja avamisjärgsed kuud on läinud tohutu tempoga," ütleb muusikamaja juht Kertu Orro ja kirjeldab, kuidas uus keskus Rakvere üldisesse kultuuriruumi sobitub.
Kajalood. Urmas Laansoo: taimemaailm köidab inimese kogu eluks
"Kui ma olen viimasel ajal Eesti linnades ringi käinud ja uusi suurte akendega maju vaadanud, siis näen, et aknalaudadel ei ole taimi, kuigi nende valik on suurem kui varem." Sellise tähelepaneku on teinud taimetark Urmas Laansoo. Tema enda koduaknail täidavad kardina aset elus ripptaimed.
Kajalood. Anu Lamp: eesti keel ei ole lõdva lõuaga ja lohakalt rääkimiseks
Emakeelepäeval tervitame stuudios Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavust laureaati, näitlejat, tõlkijat ja lavakõne õppejõudu Anu Lampi.
Kajalood. Aliis Aalmann: keel on osa inimeseks olemisest
Seekord portreteerime üht kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia viiest nominendist, kiirelt ja võimsalt nii luule kui proosaga Eesti kirjandusse tulnud Aliis Aalmanni.
Kajalood. Marge Pärnits: mängimine teeb täiskasvanuile head
Seekordne saade on mängumeelsetele kuulajatele. Külas on Marge Pärnits, keda lapsed tunnevad ETV Lasteekraani saadetest. Marge jälle tunneb mänguasjamuuseumis käivaid lapsi ja täiskasvanuid.
Kajalood. Merike Kasemets: mu vanemad õpetasid teistele eeskujuks olema
Naiskodukaitsja, noortejuht ja Tallinna ringkonna vanem Merike Kasemets usub, et kui noored õpivad igas olukorras hakkama saama, siis on terve Eesti turvalisem paik.
Kajalood. Karolin Jürise: areng toimub siis, kui sul on ebamugav
"Minus on juba lapsest peale tunne, et ma saan kõigega hakkama," ütleb uues eesti filmis füüsilist ja vaimset eneseületust näidanud Karolin Jürise.
Kajalood. Kirsi Rannaste: kirjandus õpetab väärtusi
"Täiskasvanuks saamine võib üsna keeruline ja valus olla," teab Viimsi gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust õpetav Kirsi Rannaste. Kirjandus, lugemine, loovkirjutamine, mida ta ka annab, õpetab iseennast tundma.
Kajalood. Andres Dvinjaninov: vapustavalt äge on üksinda laval olla
Sellest saab veebruari alguses 33 aastat, kui Kaunimate Aastate Vennaskond esimest korda Vanemuise väikese maja ovaalsaalis publikut hurmas. "Aastad muutuvad üha kaunimaks, vennaskond ei väsi ja publik on endiselt lummatud," usub Tartu teatrimees Andres Dvinjaninov.
Kajalood. Eva Koff: kirjutamine on minu jaoks elamise viis
"Kirjutamine on minu jaoks elus olemise, elamise ja olemise viis," ütleb kirjanik ja tõlkija Eva Koff, kui räägime temaga, kuidas sünnib romaan, mis pole lihtsalt ritta lükitud lood, vaid milles on ajastutruud väärtused, hoiakud, õhustik ja tegelaste kõnepruuk.
Kajalood. Jonne Kotta: vetika- ja rannakarbikasvatus puhastab rannikumerd
"Saaremaa Tagalaht on meie vesiviljeluse meka," ütleb rannikumere elustikke nii põhja- kui lõunapoolkera meredes uurinud merebioloog Jonne Kotta.
Kajalood. Aet Annist: raskused liidavad inimesi kõige enam
"Vasakpoolset mõtlemist samaaegselt väga polariseeruva parempoolse mõtlemisega näeme üha rohkem. Kui ühisosa ei leita, võivad tagajärjed olla üsna kurvad," ütleb sotsiaalantropoloog Aet Annist.
Kajalood. Uku Uusberg: teater on näitleja ja publiku kujutlusvõime kohtumispaik
"Meie olemine teatrina on ikka teistsugune kui enne, kui Laial tänaval oldi," ütleb peanäitejuht Uku Uusberg Linnateatri asenduspinnalt uude uhkesse teatrimajja naasmise järel. Kuuskümmend aastat küdenud unistuse täitumine, kuue saaliga teatrimaja ja hulgaliselt uusi ideid on lõppeva kultuuriaasta märgilisemaid sündmusi.
Kajalood. Anu Pielberg: hiidlane olen ja hiidlaseks jään
"Ma kuulsin, kuidas puuleht aeglaselt maha langes, tähistaeva all," kirjeldab Anu Pielberg mandrimehe vaimustust Hiiumaa vaikuse, rahu ja omaetteolemise üle. Aga kui tuleb torm, laevad ei käi, siis trambib teine mandrimees sadamas jalgu: kuidas ma siit ära ei saa?
Kajalood. Toomas Kink: ma lähen tundi ja annan monoetenduse
Kui sul ei ole vaimu, siis ei ole sul kultuuri. Kui sul ei ole kultuuri, siis ei ole sul inimest.
Kajalood. Mart Ustav: Icosagen kui nimi on erialane kretinism
"Orgaanilisele kasvule üles ehitatud ettevõtlus on eluterve, pigem elustiil ja eesmärgi saavutamine, mitte pelgalt raha teenimine," ütleb aasta töösturi tiitliga pärjatud akadeemik Mart Ustav, biotehnoloogiaettevõtte Icosagen asutaja, bioloogiliste ravimite looja.
Kajalood. Eva Koldits: regilaul kõnetab meid puude ja maastike keeles
Näitleja ja lavastaja Eva Kolditsa lava- ja filmirollide kõrvalt tõstame seekord esile tema regivärssidel ja -lauludel põhinevad lavastused, enamasti Veljo Tormise loomingul põhinevad ja enamasti koos Anne Türnpuga tehtud. "See on keeruline väljakutse: panna neist kokku maailmapilt, mis sind kannab ja edasi aitab," ütleb Eva Koldits.
Kajalood. Kätlin Kaldmaa: lõksust on alati väljapääs
"Luuletamine on raske, see on füüsiline, see on isiklik, nii palju tundeid tuleb sellega kaasa," pihib luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija Kätlin Kaldmaa, kes on lõpetamas oma järgmist proosateost ja kelle uue luulekogu materjal n-ö allalaadimist ootab. "Teemad on nii lahedad," ütleb ta.
Kajalood. Toomas Siitan: kunstnik tajub allhoovusi varem kui ühiskond
"Me tahtsime kirjutada ülevaate, mis on tänase Eesti aladel muusikas varasematel sajanditel toimunud, kuidas erinevad kultuuriuumid on siin haakunud ja kuidas me oleme eestlastena saanud osaks Euroopa muusikakultuurist," võtab professor Toomas Siitan kokku kümne aasta töö mahuka "Eesti muusikaloo" esimese osa kallal.
Kajalood. Imbi Paju: ma lähen oma rada
Mitmetesse keeltesse tõlgitud dokumentaalsel põhjal raamatute, dokfilmide, samuti kunstiprojektidega rahvusvaheliselt tuntuks saanud Imbi Paju ütleb, et eestlased võiksid oma ajaloo suurkujusid ja seda, mis meil kõik hästi on, palju rohkem väärtustada.
Kajalood. Tiina Mägi: igal kivil linnamüüril on oma mõte
"Tallinna vanalinnas, nii nagu see meie päevini on säilinud, on niisugune vägi sees, et kui sa oled seda väge tundma õppinud, siis sa ei tahagi sellest enam lahti saada. See vägi võtab sind enda sisse," tunnistab vanalinna väest sisse võetud ja sellele nii palju tagasi andnud Tiina Mägi.
Kajalood. Timo Palo: Arktika on nagu maapealne kosmos, nii eriline!
Septembris jõudis Eesti tuntuim polaaruurija Timo Palo tagasi Põhja-Jäämerelt, seekord prantslaste triivivast polaarjaamast, teaduslaborist Tara Polar Station.
Kajalood. Ain Raal: olge terved ja olge terviklikud
"Taim on elusolend ja tema keemiline koostis muutub kogu aeg," ütleb ravimtaimede ja farmaatsia ajaloo kohta ligi viiskümmend raamatut kirjutanud õppejõud ja teadlane Ain Raal, kui võrdleb taimi lakkamatult huugava biokeemia tehasega.
Kajalood. Jaak Ungerson: Eesti lillemüük püsib naistepäeval
Kuidas läheb neil perefirmadel, kes kolmkümmend ja enam aastat tagasi ennast säästmata alustasid ja mille järgmine põlvkond nüüd üle võtab? Kas noored tahavad end alustajate kombel ribadeks töötada?
Kajalood. Raivo Põldmaa: publikut ei tohi ära kaotada!
Kolmkümmend aastat Tallinna Linnateatrit direktorina juhtinud Raivo Põldmaa võtab napi viie minutiga kokku nelikümmend aastat kestnud ja rohkete tagasilöökidega teatrimaja-ehituse loo ning ütleb: "Oli, mis oli, see jääb seljataha. Kui nüüd trupp Laial tänaval hoo üles võtab, siis on linnateater jälle teistele konkurent."
Kajalood. Elen Vettus: kergesti ma alla ei anna!
"Ma otsin uusi väljakutseid ega anna kergesti alla," ütleb enda kohta ITK onkoloogiakeskuse juht dr. Elen Vettus.
Kajalood. Arno Sillat: Estonia vormelid on meie perekonna lugu
Kui Arno Sillat aktiivse motospordiga lõpparve tegi, omast huvist Ellamaa vana elektrijaama taastas ja seal 2018. aastal, just oma sünnipäeval, Eesti mootorispordimuuseumi avas, siis oli kohal ka rahvusvahelise autospordi liidu juht Jean Todt. Tänavu septembris pani Arno Sillat muuseumi kinni.
Kajalood. Johan Elm: mulle on meeldinud maailmu luua
"Mulle on sõna ja sõnastamine alati väga meeldinud, nagu ka lugude jutustamine, olgu teatri- või kujutavas kunstis," ütleb lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kui pärast tema kõige värskema lavastuse "Hingelind" esietendust stuudios kokku saime.
Kajalood. Maire Riis (pikk versioon)
Kajalood. Maire Riis
Kajalood. Jaak Pihlak: Eesti ajalugu on detailideni veel lahti kirjutamata
Igapäevatöö kõrvalt Viljandi vabadussamba taastamist eest vedanud ja kõigi vabadusristi kavaleride elulugude väljaselgitamiseks rohkem kui 25 aasta vältel sadu ja sadu inimesi küsitlenud Jaak Pihlak toonitab, et muuseum on mälu-, mitte tingel-tangel-asutus.
Kajalood. Katariina Unt: igavikuline ja kordumatu ühes hetkes
"Ma väga armastan oma eriala," tunnistab näitleja Katariina Unt, keda on
viimastel aastatel laval harva näha olnud, kuid keda me just nüüd oleme Elmo Nüganeni uues lavastuses Vene teatris näha saanud.
Kajalood. Marju Kõivupuu: rahvapärimus on kui emapuu eestluse identiteedis
"Rahvapärimus on kui emapuu eestluse identiteedis," ütleb kultuuriloolane ja folklooriuurija Marju Kõivupuu, ja lisab: "meie suhtumises pärimusse, ka murdekeelde on veel palju veneaegset taaka."
Kajalood. Priit Põldma: teater on võimalus, vahend või keel elu tunnetada
Uuema põlvkonna dramaturg Priit Põldma ütleb, et kui ta kirjutab mõne teksti, siis midagi sarnast hakkab ta elus juhtuma.
Kajalood. Anna Roberta: ballett on kunst, mis haihtub
"Kui pärast etendust lavapõrandat pühkida, siis leiab sealt tolmu seest minu hinge." Sellise jäägitu endast andmise ja kirega teeb igat etendust rahvusooper Estonia esitantsija Anna Roberta.
Kajalood. Hendrik Lindepuu: lugege poola kirjandust, see õilistab!
Seekordset saatekülalist peetakse poola kirjanduse suursaadikuks Eestis, kes on poola kirjandusele – nagu ta ise ütleb – kaotanud oma südame. See mees on Hendrik Lindepuu, rohkem kui 80 poola romaani, näidendit, ka luulet tõlkinud mees.
Kajalood. Triin Vihalemm: tehnoloogia areng inimest õnnelikuks ei tee
Me kõik tunneme mõnikord, et aeg meie ümber liigub kiiremini kui varem ja et vahemaad kahanevad. Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine ja aegruumi kokkusurumine nõuab meilt pingutust, mõnelt eneseületust ja seda uurib koos kolleegidega TÜ kommunikatsiooniprofessor Triin Vihalemm.
Kajalood. Märt-Matis Lill: kunsti mõte on tungida äärealadele ja võtta riske
"Muusika – nüüdismuusika sealhulgas – ei tunne piire: seal on ääretult publikusõbralikku kraami, aga leiab ka publikule suuremaid väljakutseid pakkuvat repertuaari," ütleb heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill Eesti nüüdismuusikast rääkides ja lisab: "kunsti mõte ongi katsetada, tungida äärealadele ja võtta riske."
Kajalood. Marina Kesler: meelsasti lavastaksin ka Pariisis ja Londonis
"Kajalood" palus külla vähem kui kuu aega tagasi Estonias esietendunud balleti Sisalik koreograaf-lavastaja Marina Kesleri, et aru saada, kui suures osas on tema käsi mängus balleti muusikavalikus, stsenograafias, kostüümikujunduses ja valguslahendustes. Ka esmakordselt drooni lavale toomises.
Kajalood. Margus Viigimaa: mu süda rõõmustab kardioloogide uue põlvkonna üle
Praktiseeriva kardioloogina konsulteerib dr. Margus Viigimaa regionaalhaigla südamekeskuses mõnel päeval kuni kahtkümmet patsienti, aga teeb selle kõrval tehnikaülikoolis teadusuuringuid.
Kajalood. Marika Villa: mina olen see, kes endale küsimusi esitab
3. aprillil 1963 alustas Eesti Raadios oma tööelu hilisemalt väga oodatud ja armastatud raadiohääleks kujunenud Marika Villa.
Kajalood. Peter Pedak: ma teadsin, et õpilased lähevad õpetajast mööda, aga et see nii ruttu juhtub...
Kui loetleda oskusi, mida lõpetaja võiks aineõpetuse kõrval koolist kaasa saada, siis reastab Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak aegadeüleseid nagu tervikutaju, inimlikkus ja inimeseks olemine, eetiliselt kaalutletud valikud, kultuurisõbralikkus – kõik, mida koolijuht ise hindab, selle lütseum oma õpilastele kaasa annab.
Kajalood. Aleksandra Murre: Kadrioru kunstimuuseum on osa suurest kunstiajaloost
Barokiajastu vastandlikud põhimõtted carpe diem ja memento mori – mõtle surmast, aga võta tänasest päevast viimast – on eriti aktuaalsed praegu, kui inimesed kiirustavad, et haarata kõike, mida maailm pakub, sest homne päev võib jääda viimaseks. Sellise paralleeli tõmbab Kadrioru kunstimuuseumi direktriss Aleksandra Murre.
Kajalood. Birute Klaas-Lang: eesti keel on eestlase identiteedi tugisammas
"Eesti keel on eestlase identiteedi üks tugisambaid," ütleb keeleprofessor Birute Klaas-Lang. Teaduste Akadeemias uurija-professoriks valituna uurib ta vene kodukeelega laste ja nende vanemate eestikeelse õppega kohanemise suutlikkust.
Kajalood. Reeli Saaron: vähidiagnoos võib patsiendi vaimu murda
"Mõnikord mõtlen, et olen oma arstitöös igasuguseid haigeid ja kõiki võimalikke haiguspilte näinud, aga elu ikka üllatab," ütleb rohkem kui 25-aastase staažiga onko-günekoloog dr. Reeli Saaron, kes presidendilt äsja teenetemärgi vastu võttis.
Kajalood. Raigo Pajula: parimad pildid sünnivad läbi juhuse
"Parimad pildid sünnivad läbi juhuse, aga juhuseks peab valmis olema," ütleb elu jooksul nii pressi-, spordi- kui ka rindefotograafi ametit pidanud Raigo Pajula, Eesti kolme viimatise riigipea tööd jäädvustanud fotograaf.
Kajalood. Sirje Karis: mul on alati vedanud inimestega enda ümber
"Inimene peabki suurelt mõtlema, kui tahab takistusi ületada. Kui kohe alla annad, siis ei teegi midagi ära. Aga ei tohi jäärapäine olla, tuleb teisi kuulata ja kuulda võtta." See on Eesti Vabariigi presidendi abikaasa pr. Sirje Karise üks elutarkustest.
Kajalood. Üllar Saaremäe: ma jõuan ideaalse trupiga proovidesse
"Tähtis on jaksata loota, et elu meid ükskord sülle võtab," ütleb vabakutseline näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe ja lisab: "selle saavutamiseks tuleb ise vaeva näha."
Kajalood. Ilmar Kruusamäe: kõige suurem vedamine on hea õpetaja
"Kõige suurem vedamine elus on hea õpetaja, mina jäin Andrus Kasemaa õpilaseks ligi neljakümneks aastaks," ütleb maalikunstnik Ilmar Kruusamäe, kes juhendab juba aastaid huvilisi TÜ kunstikabinetis.
Kajalood. Arne Merilai: poeetika ei kao maa pealt mitte kunagi mitte kuskile
"Kes me praegu üldse oleksime, kui meil ei oleks olnud muistset regivärssi ja rahvaluulet? Me oleks mitte keegi!" ütleb TÜ eesti kirjanduse ja rahvusteaduste professor Arne Merilai.
Kajalood. Peeter Raudsepp: meie ettevõtjad on rahvuslik valuuta
"Konjunktuuri-uuringud näitavad, et Eesti konkurentsivõime on langenud kahe aastaga üksteist kohta; et tarbija kindlustunde indeks on kukkunud viis aastat järjest, jaekaubanduse mahud kolm aastat järjest. Eeldusi languse peatumiseks ei ole," ütleb Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp.
Kajalood. Heili Sepp: kas hinnata inimest või tema tegu?
Lapsena raamatute keskel üles kasvanud ja juba ülikoolis juuraõpingute ajal oma esimesi luuletõlkeid lihvinud Heili Sepast on riigikohtuniku ametitöö kõrval kujunenud arvestatav ilukirjanduse tõlkija ja esseist.
Kajalood. Mart Saarma: Eesti rahvas on silmapaistvalt teaduse lembeline
Aasta viimane "Kajalood" palus külla äsja Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks valikud Mart Saarma.
Kajalood. Peeter Volkonski: ikka veel kisub näitelavale
"Neli põlvkonda käib Propelleri kontserdil, kõik teavad sõnu peast ja laulavad kaasa," rõõmustab sel sügisel 70. sünnipäeva selja taha jätnud Peeter Volkonski. Äsja laulis rahvusmeeskoor tema lastelavastuse laule.
Kajalood. Toivo Maimets: looduses on kõik protsessid natuke vigased
"Looduses on kõik protsessid natukene vigased," ütleb TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kui selgitab, kuidas rakk võib pooldudes vea külge saada, millest omakorda võib, aga ei pruugi kasvajarakk areneda.
Kõige uuematest ravivõimalustest räägib ta ka.
Kajalood. Ene-Liis Semper: elus on kõik valikute küsimus
"Elus on kõik valikute küsimus," ütleb lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper ja jätkab: "kunst ei ütle, mis on hea, mis halb. Kunst esitab küsimuse: mida ühiskond ja inimestevahelised kokkulepped endast õieti kujutavad?
Kajalood. Kai Haldre: kohtun eri vanuses patsientidega kõigist ühiskonnakihtidest
Üleminekueas naise tervist käsitleva raamatu üks autoreid, hinnatud ja suure töökogemusega naistearst dr. Kai Haldre ütleb, et naiste terviseteemad kipuvad olema politiseeritud ja tasub tähele panna, kuidas seksuaalideoloogiad on ajas muutuvad ning inimeste seksuaaltervist puudutavad otsused peaksid põhinema vastavatel teadusuuringutel.
Kajalood. Mikk Üleoja: võid olla hea käsitööline, aga on vaja olla kunstnik
"Muusikakollektiivi kõla, kuvand ja sõnum sõltub dirigendi oskusest lugu jutustada, muusikat sügavamalt interpreteerida, kui lihtsalt üks lugu ära juhatada," ütleb Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja, ja lisab: "dirigent peab suutma tekitada plahvatuse ja suunama sellest tekkinud lööklaine."
Kajalood. Mart Juur: lugemine loob inimese
"Lugemine aitab inimesel iseloomu kujundada, seega lugemine loob inimese," sõnastab kirjanduse olemuse ja mõju ajakirjanik ja humorist Mart Juur, kellele kirjandusministri tiitel ei näi üldse meeldivat.
Kajalood. Ruth Kivistik: moodne aparatuur ei asenda terapeuti
"Arst ei näe patsiendi ägedat või kroonilist valu, millega too taastusravisse tuleb, ja mõnikord on selle põhjust väga keeruline leida. Teinekord selgub pikemas vestluses, et patsiendi rööpaist väljas pere- või tööelu annab end füüsises tunda. Arst saab siin vaid toetada," ütleb Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr. Ruth Kivistik oma keerukamatest patsientidest rääkides.
Kajalood. Tõnu Tender: keelekorraldus pole praegu tähelepanu keskmes
Inimene seab endale sihid ja väärtused. Eesti keel on eesti rahvale (eeskätt venestamise aegadel) olnud üks kõige olulisemaid väärtusi, rahvuse püsimise aluseid – sedalaadi mõtte ütleb meie laupäevane külaline, keeleteadlane ja Eduard Ahrensi keeleauhinna esimene laureaat Tõnu Tender.
Kajalood. Andres Noormets: mulle meeldivad ülekirjutused ja kopeerimised
"On sekundeid meie elus, mis määravad järgimisi kümnendeid. Kuidas neid sekundeid ära tunda ja neiks valmis olla, on see ülepea võimalik," – mitme teema kõrval võtab teatrimees Andres Noormets ka sellest rääkida.
Kajalood. Carri Ginter: Eesti riik lähtub vabadustest
"Ühiskonda saab kujundada julgete mõtete ja julgete väljaütlemiste, ka vastandumise kaudu, et leida paremaid lahendusi. Jälgimisühiskond võtab selle julguse ära," ütleb vandeadvokaat Carri Ginter, kui räägime inimeste sideandmete kogumisest, säilitamisest ja kasutamisest süüdistuse esitamisel. Aga me ei räägi ainult sellest.
Kajalood. Tiina Rebane: kultuurirahastuse kärpimine ei ole lahendus
"Eesti riigi üks eesmärke on rahvuse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamine," toonitab meie vanima tegutseva erateatri, VAT Teatri direktor Tiina Rebane, ja jätkab: "kui suures kärpehoos peaksid alles jääma ainult riigi toetatud sihtasutused, siis oleme selle eesmärgi saavutamises läbi kukkunud."
Kajalood. Viive Noor: lapsed harjuvad lihtsa pildikeele, lihtsate sõnumitega
Graafik, kuraator ja galerist Viive Noor on olnud mitmele olulisele kultuuritraditsioonile alusepanija: nimetame vaid Tallinna illustratsioonitriennaali "Pildi jõud" ja raamatukunstikonkurssi "5 kaunimat lasteraamatut"; tema aastakümnete pikkust tööd Eesti lasteraamatute tutvustamisel mujal maailmas ning igapäevatööd lastekirjanduse keskuses näituste korraldajana. Kõige selle kõrvale mahub oma loo
Kajalood. Linnar Viik
Kajalood. Viive Noor
Kajalood. Heidit Kaio: olulisemaid õppetunde elus -- õppida lahti laskma
"Minu juhikarjäär jäi seisma laste sünni ajal ja kestis seni, kuni noorim laps sai neljaseks; siis hakkas uuesti liikuma," ütleb ajakirjanduses ühest juhiametist teise liikunud Heidit Kaio. Eelmine nädal andis talle võimaluse ajakirja Eesti Naine juhi kohalt edasi minna.
Kajalood. Margus Kasterpalu: praegu võiks teater inimlikku soojust pakkuda
"Praeguses ajas on oluline, et ilu ja headus lõpuks võidaks. Et inimesel, kes teatrisse tuleb, oleks lahkudes natuke kergem või helgem või hingepidet saanu tunne," ütleb teatrimehena sisuka tee läbi käinud Margus Kasterpalu.
Kajalood. Ene Saar: meie missioon – olla reaalainete õpetamisel lipulaev
Enne kui lapsed, lapsevanemad ja õpetajad homme uut kooliaastat alustavad, kuulame 25 aastat tagasi Tallinna Reaalkooli õpetajaks tulnud ja viimased kümme aastat direktorina kooli juhtinud Ene Saare tähelepanekuid, mis on selle aja jooksul koolis, õpetamises ja inimestes muutunud.
