Juhtimistango
Tere tulemast kuulama Juhtimistangot! Juhtimistrendid tulevad ja lähevad. See, kuidas inimesed koos toimivad, ehk inimkäitumise vundament on aga samasugune igal pool. Juhtimistangos räägime sellest, mis selle vundamendi moodustab.
Episoodid
46 | VÕIM – suhtetangode varjatud koreograaf
Võtame ette teema, millest suhtetangodes sageli otse ei räägita: võim. Kes omab kõige rohkem võimu? See, kes otsustab? See, kes teenib rohkem? See, kes räägib valjemini? Või hoopis see, kelle tujude, ärevuse, vaikimise või eemaldumise järgi hakkavad kõik teised oma samme sättima? Ja miks võimu omamine tekitab isegi juhtides häbi või ebamugavust.
45 | Kolmnurgast välja – rahulikult ja viisakalt
Meie ühise koolituse kohta loe lähemalt SIIT.Selles episoodis arutame, miks kolmnurk ei tähenda alati kolme inimest ja kuidas teiste pinge maandamisest rahulikult, aga kindlalt samm tagasi astuda ilma suhteid lõhkumata.
44 | Tuvastatud patsient: patuoinast superstaarini
Jätkame teemadega, mida süsteemse mõtlemise treeningut läbi viies oleme märganud. Selles episoodis räägime sümptomikandjatest – rollist, mis ei tähenda alati meeskonna nõrgimat lüli või "jaurajat". Vastupidi: sümptomikandjaks võib osutuda hoopis ülekoormatud superstaar, kelle asendamatus hoiab üleval kogu ülejäänud süsteemi mugavustsooni. Miks vajab meeskond selliseid äärmuslikke rolle j
43 | Üle- ja alafunktsioneerimise kiik
65 juhti läbis kevadel Juhtimistangost alguse saanud treeningu (sügisel on järgmine võimalus!). Räägime, mida meie ise sellest treeningust õppisime. Etteruttavalt - õppisime palju. Selles episoodis on fookuses üle- ja alafunktsioneerimise tasakaal.
42 | Lühilugu: Eksperiment, mis muutis maailma (9 min)
Me arvame, et teeme iseseisvaid otsuseid. Eksperiment ühe kuulsa katastroofi ajal näitab teisiti: süsteemsete rollide ja rollipiiride rikkumine suudavad panna arukad inimesed tegema täiesti enesehävituslikke otsuseid.Registreeru treeningrogrammi, et võtta kontroll süsteemsete survete üle enda kätte.
41 | Lemmikud: tabu, mida kõik teavad
Loe lähemalt meie uue lemmikkoolituse kohta SIIT.Lemmikud on üks tugevamaid tabusid nii peredes kui organisatsioonides – vanem peaks armastama kõiki lapsi võrdselt ja juht kohtlema kõiki töötajaid samamoodi. Ometi tekivad lemmikud peaaegu igas süsteemis.
40 | Lauri Tuulberg: Mõte on proovida teha juhist hea inimene, kes siis suudaks teisi inimesi juhtida, mitte teha temast hea juht mingite meetoditega.
Juhtimistango 2. sünnipäeva tähistamiseks kutsusime endale külla ettevõtja ja tegevjuhi Lauri Tuulbergi.
39 | Kas Sina juhid rolli või roll Sind? Osa 2
Meie päritolupere on esimene ja võibolla olulisim koht, kus me õpime koos toimetamiseks vajalikke oskusi. Ja lapsepõlves õpitu ei kao ka täiskasvanuna kuhugi. Seekord arutamegi, kuidas eelmises osas kirjeldatud rollid tööelus välja näevad.
38 | Kas Sina juhid rolli või roll Sind?
Lapsepõlves õpime rollid, mis võimaldavad perre kuuluda, aga mõnikord hakkavad need rollid vahel meie eest elama. Räägime, kuidas lapsepõlverollidega kohanedes hakatakse täiskasvanueas liiga palju vastutust võtma, rahu sobitama ja nähtamatuks jääma ning kuidas need rollid mõjutavad suhteid.
37 | Tagasivaade aastale 2025
2025 pani proovile, õpetas ja nihutas piire. Teeme ausa tagasivaate, mida me ise sel aastal õppisime – juhtimisest, inimestest ja iseendast. Ja kuidas Juhtimistango on olnud nende õppimiste kõrval, sees ja vahel.
36 | Jõulud ja muud peretantsud
Jõulud toovad inimesed kokku ning mõnikord paljastab jõuluvalgus rohkem kui tahaksime. Räägime, miks täiskasvanuna võib tunduda, et oled taas 7-aastane oma vanemate köögis. Ning arutame, kuidas pingestavate peredünaamikatega paremini toime tulla. Lae alla mainitud Jõulubingo küpsele täiskasvanule.
35 | Empaatia ilma piirideta pole empaatia
Kui empaatiat ei ole või seda on liiga vähe, pole hästi. Aga liiga palju teda olla ei saa. Kui empaatia muutub kurnavaks, siis järelikult on piirid paigast ära. Räägime, kuidas hoida empaatia selgepiirilisena, ühendavana ja tõeliselt mõjusana.
34 | Autentsus - isikupära või isetegevus?
Olla ehe ei tähenda, et vastutus kaob. See tähendab, et julgen olla mina – ja võtta vastutuse oma mõju eest. Räägime, kuidas luua meeskondades ruumi aususele ja ehedale tegutsemisele, ka siis kui teemad on ebamugavad.
33 | Haavatavus ≠ nutmine
Järgmine juhtimismaailma moesõna - haavatavus. Mida see tegelikult tähendab ja mida kindlasti mitte? Räägime sellest, kuidas haavatavus on seotud usalduse, piiride ja mõtestatud juhtimisotsustega. Ning miks on oluline, et haavatavus ei muutuks emotsionaalseks väljaelamiseks.
32 | Jutust ei piisa: Konkreetsed sammud psühholoogilise turvalisuse loomiseks
Eelmises episoodis lammutasime psühholoogilise turvalisusega seotud müüte – nüüd on aeg hakata ehitama. Kui sa oled väsinud pealiskaudsest meeskonnatunde tekitamisest, mis tegelikult pingeid ei lahenda, siis see episood on sinu jaoks.
31 | Kui psühholoogiline turvalisus muutub lõksuks – levinud eksiarvamused
Mida psühholoogiline turvalisus tegelikult tähendab ja millised väärarusaamad seda varjutavad? Vaatame selle kontseptsiooni juuri (Rogers, Schein, Bennis, t-group’id) ning toome välja levinud lõksud ja eksiarvamused.
30 | Kõigile meeldimise hind: päris-mina asendamine pseudo-minaga
Kas sinu otsuseid juhib sisemine veendumus või pidev vajadus teistele meeldida? Kuidas välistele eeskujudele või heakskiidule tuginemine mõjutab meie võimet olla keerulistes suhtlemisolukordades rahulik ja selge peaga. Kuidas järjest enam populaarsust koguv AI mõjutab päris-mina ja pseudo-mina?
29 | Kulutulena leviv lõks - diagnoosimine
Kuigi isegi meile diagnoosimise eest palka ei maksta (ikka tulemuste eest!), on see ometi kulutulena leviv tegevus.
28 | Tõsiselt "energiavampiiridest"
Kes on inimesed, kes tõenäoliselt selle sildi külge saavad? Ja veel tähtsam - miks see silt mõnikord kleebitakse?
27 | Jäigad, hajusad ja optimaalsed piirid - miks läbipõlemine algab just siit
Paljudele üllatuseks “Ära nii tee” ei olegi adekvaatne piiride seadmine. Aga mis siis on? Ja kuidas see kõik on seotud läbipõlemisega.
26 | Piirid, mis ühendavad ja lahutavad
Piirid ei ole ainult “ei” ütlemine. Uurime seekord piire mitte indiviidi, vaid süsteemi vaatenurgast. Räägime sellest, kuidas peredes ja organisatsioonides kujunevad allsüsteemid ning kuidas piirid nende vahel määravad, kui hästi suudetakse koos toimida.
25 | Muna või kana? Kuidas kinnijäänud vestlustest edasi liikuda
Kujuta ette, et juhina räägid sama vestlust nädalast nädalasse – lootuses, et seekord jõuate teise tulemuseni. Aga ikka kordub sama: pettumus, kaitsepositsioon, vaikne vastupanu. Jagame, kuidas sisu tasandilt protsessi tasandile liikumine aitab kinnijäänud vestlustest edasi liikuda. Kui soovid need oskuseid teadlikult arendada, siis vaata https://killumets.ee/koolitused/rasked-vestlused-edasijoudn
24 | Miks ta ometi aru ei saa?! Kui räägitakse 5x, kuid midagi ei muutu. Osa I
Igas suhtluses on kaks tasandit. Kui piirduda ainult ühel tasandil vestlemisega, siis on see nagu gaasi andmine ilma käiku vahetamata – mootor jääb undama, aga edasiliikumist ei toimu. Uurime, kuidas targalt käiku vahetada, et saaks kiiremini edasi liikuda!
23 | Pereettevõtluse üleandmisest: "Me siin arutasime, võta see talu endale."
Nii käis Lutsu "Suves" talu üleandmine Tootsile. Seekordses episoodis arutame koos Mihkel Tammoga neid nüansse, mis kaasnevad pereäri üleandmisega järgmisele põlvkonnale. Kuidas see käib, kui asutaja on kogu eluenergia ärisse suunanud ja järeltulija pole vanemat suurt näinudki? Mis saab siis, kui äri üleandmisega venitatakse või kui järeltulev põlvkond tahab suuri muutusi teha…
22 | Kontoris äri, diivanil pere ehk piiridest pereettevõtluses
Seekord on meil külas Mihkel Tammo ja räägime pereettevõtetest, kus põimuvad peresüsteemid ja juhtimissüsteemid, mistõttu rollid võivad kergesti sassi minna. Kuidas hoida tasakaalu äriliste ja isiklike suhete vahel, vältida konflikte ning tagada nii ettevõtte kui ka perekonna harmooniline toimimine?
21 | Üksteist täiendades ja üksteisega rivaalitsedes - ikka õvedest
Juba Piiblisse on sisse kirjutatud õdede-vendade sünnijärjekorra sümboolne lugu. Seda uurime seekord meiegi - kuidas sünnijärjekord ja meie sugu kujundab seda, kuidas õed-vennad nii täiendavad teineteist kui ka konkureerivad omavahel?Ikka selle rõhuasetusega, et need mustrid ei ole vääramatult ette määratud, ka mitte head ega halvad, vaid on süsteemiliikmete endi teha, kuidas kasutatakse süsteemi
20 | Me peame rääkima õvedest
Suhted õdede-vendadega kujundavad meid ja meie teisi olulisi suhteid rohkem, kui arvata oskame. Selles episoodis uurime, miks need varajased sidemed on olulised ning kuidas kogemus õdede-vendadega kandub edasi meie täiskasvanusuhetesse.
19 | Tagasivaade aastale 2024
Vaatasime tagasi möödunud aastale ja oma isiklikele õppimistele. Ja kuskohast need õppimised ikka tulevad, kui mitte omaenda ämbritest ja kännu taha kinni jäämistest - neist räägime ka.
18 | Tasakaalu kunst - polaarsuste integreerimine ettevõttes
Räägime, kuidas vastandamisest välja tulla. Ning selle asemel polaarsused hoopis tasakaalus tööle panna. Alustuseks - unustage ära sõna “versus” ning asendage see sõnaga “JA”. Nõudlik JA hooliv. Hingan sisse JA hingan välja. See JA teine.
Elari mainitud lisamaterjali saad alla laadida siit: https://killumets.ee/episood-18/
17 | Polaarsuste mäng - miks vastandid üksteist vajavad?
Kas olulisem on sissehingamine või väljahingamine? Tobe küsimus, eks! Sest üks ilma teiseta ei saa, nad käivad koos, paaris. Täpselt sama vale on küsimus, kas hoolivus on parem kui nõudlikkus. Nad on polaarsused ja mõlemat on vaja, eesmärk on tasakaal.
16 | Distantsi roll tööalastes suhetes
Distantsiteema-jätkuepisoodis vaatleme, kuidas saab organisatsioonis liigse läheduse kõrvaltoimeks olla liigne kaugus ning kuidas armuafäärid selle teemaga haakuvad. Ning mis vormi võtab distants, kui emotsiooni intensiivsus enam jõukohane pole.
15 | Liiga lähedal või liiga kaugel? Distantsi roll suhtesüsteemides
Paradoksaalselt saab distants olla reaktsiooniks nii liigsele lähedusele kui liigsele kaugusele. Pealtnäha rahuliku suhte allhoovustesse süvenedes võib avastada, et üks või mõlemad osapooled on lõpetanud oma mõtete ja tunnete omavahelise jagamise. Füüsiliselt ollakse kohal, aga emotsionaalselt distantsil.
14 | Konflikti koreograafia
Konflikti-teemalise seeria viimane osa, kus uurime meie reaktsioonimustreid konfliktis. Ei ole pääsu tõdemusest, et tihti satume konflikti enda eelarvamuslikkuse pärast ning välja on raske tulla meie reaktsiooni pärast. Suure tõenäosusega teeme ajalugu, rääkides juhtimisteemalises podcastis (lepitus)seksist. Ja teismelistest tuleb ka juttu. Elari mainitud konflikti lahendamise stiilide mudeli saad
13 | Konflikt jätkub: ja on jätkuvalt inimeseks olemise lahutamatu osa
Konflikti peidetud dimensioonid: võim & kontroll, usaldus & lähedus, austus & tunnustus.
12 | Konflikt: inimeseks olemise lahutamatu normaalne osa
Konflikt ei ole hea ega halb. Ta lihtsalt on. Ometi, konflikti tajutakse sageli intenviise ja “pahana”. Ilmselt juba aimate, et päritoluperel ning seal toimunud sotsialiseerumisprotsessil on selles oma roll.
11 | Heal lapsel mitu nime: jauraja, must lammas, sümptomikandja
Üllatav süsteemne roll, mis on esindatud igas peres, suguseltsis, meeskonnas ja ettevõttes. Roll, mille kandjad saavad põhjendamatult palju kriitikat, sest jällegi on tegu lihtsalt tangoga. Ei ole neil sümptomikandjatel viga midagi.
10 | Mis on kiindumusel pistmist juhtimisega? Osa II
Jätkame sellega, kuidas kiindumissuhe minu vanematega vanuses 1-3 mõjutab minu toimimist juhina, järgijana, kolleegina, lapsevanemana, partnerina, sõbrana, õpilasena, õpetajana, inimesena. Lae kiindumusstiilide mudel alla siit: https://killumets.ee/episood10/
9 | Mis on kiindumusel pistmist juhtimisega? Osa I
Kuidas minu kiindumissuhe minu vanematega vanuses 1-3 mõjutab minu toimimist juhina, järgijana, kolleegina, lapsevanemana, partnerina, sõbrana, õpilasena, õpetajana, inimesena.
8 | Automaatsed käitumismustrid ärevuse maandamiseks
Inimesed kasutavad erinevaid rohkem ja vähem efektiivseid strateegiaid sisemise ärevuse maandamiseks. Selles episoodis avame nende tagamaid veidi lähemalt.
7 | Miks targad inimesed teevad mõnikord lolle tegusid ja rumalaid valikuid?
Räägime nähtusest, mis seda tingib ja ka sellest, miks see osaliselt on inimeseks olemise paratamatu osa.
6 | Mis ühist on meeskonnal ja teismelisel, kelle jauramise taltsutamist tellitakse eksperdilt?
Vaatame sulandumise teemasid veel põhjalikumalt. Muuhulgas saad teada, mis ühist on meeskonnal ja teismelisel, kelle jauramise taltsutamist juht või lapsevanem tellib eksperdilt.
Mainitud töölehe saad alla laadida siit: killumets.ee/episood6
5 | Sulandumine ehk fenomen, mis toob enim inimesi teraapiakabinetti
Reelika hinnangul on suisa 90% teraapiakabinetti tulevatest inimestest sulandunud. Elar väidab, et meeskondades on sulandumine samuti 90% pingete allikas.
4 | Veel sotsiaalsetest kolmnurkadest
Mida teha, kui oleme toonud kolmanda või läinud kolmandaks suhtekolmnurka? Kuidas end mõõdukalt hästi juhtida kolmnurkades?
3 | Sotsiaalsed kolmnurgad meie eludes
Miks me toome kolmanda inimese (või tegevuse, meelemürgi) enda jaoks pingelistesse olukordadesse? Ja “me” ei ole siin keelevääratus - suhtekolmnurkade kasutamine on igasse inimesse nii sügavalt juurdunud, et küsimus ei ole “kas ma satun kolmnurka”, vaid “kui kiiresti ma aru saan, et olen sinna sattunud”..
2 | Sügavuti üle- ja alafunktsioneerimisest
Kust üle- ja alafunktsioneerimine alguse saavad? Kas tegemist on isiksuseomadusega või õpitud käitumisega? Ja mis kõige tähtsam, millised on need esimesed sammud, kui on soov neid dünaamikaid muutma hakata?
Välja lubatud enesereflektsiooni küsimused saad alla laadida siit: https://killumets.ee/episood2/
1 | Mis on Juhtimistango?
Tere tulemast kuulama Juhtimistango esimest episoodi! Juhtimistrendid tulevad ja lähevad. See, kuidas inimesed koos toimivad, ehk inimkäitumise vundament on samasugune igal pool. Juttu tuleb sellest, mis selle vundamendi moodustab.
