Kuue samba taga
Saatesari räägib Tartu Ülikooli osast Eesti ja maailma ees seisvate probleemide lahendamisel ning otsingutest sel teel.
Episoodid
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/3G0Ly1UaPKywRgb93Iwmi19O8lnKeJZQ3fI4hQgh.png)
Kellele on mõeldud loovettevõtluskeskus CAMP?
Kuidas sündis Viljandi Kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus CAMP, millised on tema sihid ja töövormid ning tõotab arendus? Selgitusi jagab koordinaator Pille-Riin Lillepalu-Tubli.
Mis aitab uurida psüühikahäirete kujunemist?
Miks on skisofreenia ja depressiooni kujunemine keeruline, kuidas geenid seda mõjutavad ning milline on NEGR1 geeni osa? Värskest uuringust teeb ülevaate neurofüsioloogia nooremteadur Carolin Kuuskmäe.
Kus on küberrünnakute peidetud algus?
Millistes igapäevastes arvutitoimingutes võib olla küberrünnakute peidetud algus, kuidas seda valdkonda uurida, haavatavust tuvastada ja kaitsta? Saates on infoturbe nooremteadur Vjatšeslav Antipenko, kes kirjutab praegu doktoritööd ning on varem olnud mitu aastat praktilisel tööl selles valdkonnas.
Kuue samba taga 27-07-2026
Kas tehisaru võiks olla psühhoterapeut?
Suurte keelemudelite areng on tekitanud hüppeliselt kasvanud huvi kasutada tehisaru vaimse tervise valdkonnas nii probleemide varasel märkamisel kui ka erinevate digitaalse toe süsteemidena. Millised on
osapoolte ootused, lootused, võimalused ja teaduslik seletus võtab kokku arvutiteaduste instituudi keeletehnoloogia kaasprofessor Kairit Sirts.
Milline on laste ja noorte veresoonkonna tervis?
Mida näitavad laste ja noorte veresoonkonna uuringud, kuidas tervist tugevdada ja haiguse algeid ära tunda, milline on olukord meil ja Soomes, milline on õpilaste füüsiline tase ning mis seisab sporditeadlaste pöördumises Riigikogule? Selgitusi jagavad värske meditsiinidoktor Juta Kraav ja spordibioloogia teadur Evelin Mäestu.
Millised on üle 50 aastaste LGBTQ inimeste kogemused,ootused ja hirmud?
Sarja 370. saade räägib millised on meie üle 50 aastaste lesbide, geide ja teiste seksuaalvähemuste kogemused, ootused ning hirmud seoses vananemise, nähtavuse ja tulevikuga. Etnoloogia teadur Rebeka Põldsam uuris seda rahvusvahelise projekti raames, mis haaras Eestit, Rootsit.
Kuidas parandada juhtimist ja vähendada võimuhierarhiat?
Kuidas on võimalik suurendada organisatsioonides rollipõhist autonoomiat ja otsustamisõigust ning vähendada võimuhierarhiat? Oma uuringust ja välismaistest kogemustest teeb ülevaate nooremteadur Veiko Valkiainen.
Kuidas valmib teadustarkvara?
Mis on teadustarkvara, milleks seda on vaja,mille poolest erineb selle arendamine ning hooldamine muust ja kuidas mõjutab valdkonda tehisaru? Selgitusi jagab arvutiteaduse instituudi teaduslik programmeerija Uku Raudvere.
Meditsiinilise tehisaru õigluse kompass
Mida tuleb arvestada maailma esimese meditsiinilise tehisaru õigluse kompassi loomisel, et vähendada AI mudelite kallutatustest tulenevaid ebavõrdseid ravivõimalusi? Selgitusi jagab kolmeaastase rahvusvahelise projekti koordinaator, rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann.
Kuidas mõjuvad vanad ja uued metafoorid?
Kuidas kiirenevas ja lühenevas kommunikatsioonis mõjuvad metafoorid ning kuidas nad aitavad lahti mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse ja olulisi teemasid ning kui kaua kestab vastav uurimisprojekt? Ülevaate annab eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja, kaasprofessor Ann Veismann.
Mida arvavad muhulased saarel tehtud humoorikatest filmidest?
Kuidas tajuvad Muhu elanikud oma kodu humoorikates filmides ja kas omaaegseid kultusfilme ka ärilistel eesmärkidel kasutatakse? Küsitlused võtab kokku Pärnu kolledži turismiteenuste nooremlektor Marit Piirman, kes tõmbab ka paralleele erialasel rahvusvahelisel konverentsil räägituga.
Mida näitas patsiendiohutuse uuring?
Mida näitas kolmes haiglas tehtud patsiendiohutuse uuring, millised on probleemid, töötajate ja süsteemi valmisolek midagi muuta ning näitab võrdlus teiste riikidega? Saatekülaline on patsiendiohutuse nooremteadur Signe Asi.
Kuidas töötab Õpetajate Akadeemia?
Mis sihid on endale seadnud Õpetajate Akadeemia, kes sinna võib astuda, millised on selle programmi õppevormid ja fookusvaldkonnad,teadustööd ning edusammud? Selgitusi jagab Kristel Uiboupin.
Kuidas jõuda mikrokraadidega magistrini?
Kuidas sündis uus ainulaadne õppekava, mis pakub võimalust ise programm kokku panna,et jõuda mikrokraadidega magistrikraadini, millal
algab vastuvõtt ja kui kaua õpingud kestavad ? Selgitusi jagab õppekava Kombineeritud sotsiaalteadused programmijuht Mari-Liis Tikerperi.
Kus on kujutlusvõime piirid?
Mida arvavad filosoofid kujutlusvõimest ja selle piiridest, mis ühendab Vana-Kreeka vaatenurki tänapäevaga, millised vaimsed harjutused võiks uuesti kasutusele võtta ning mis peab selgemaks saama viieaastase teadusprojektiga? Mikrofoni ees on uurimisrühma juht, kaasprofessor Uku Tooming.
Eesti vähitõrjevõrgustik
Kuidas sündis Eesti vähitõrjevõrgustik ESTCAN, mis pälvis Tartu Ülikooli
ühiskonnateo auhinna, millised on tema sihid ja töövormid ning koostöö
Euroopa vähimissiooniga? Saates on vähitõrjevõrgustiku juht Kadi-Liis
Veiman.
Kuidas areneb arvutigraafika ja virtuaalreaalsus?
Millised on arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse õppelabori võimalused
ning suunad, kus omandavad teadmisi ja kogemusi nii tudengid kui
koolinoored, millised on teaduskatsed ja uuringud ning mis ootab ees?
Saatekülaline on teadur Madis Vasser.
Kas tehisaru asendab inimtõlkijat?
Kui nutikad on suured keelemudelid ja teised masintõlke tööriistad ning tehisaru, kus jookseb nende piir ja kas tõlkimist tasub enam õppida? Selgitusi jagavad kirjaliku tõlke nooremlektor Marika Borovikova ning
tõlkeõpetuse kaasprofessor Terje Loogus.
Miks juura vajab psühholoogiateadust?
Kuidas teaduslikud teadmised psüühikast muudavad õigusteadust ja praktikat usaldusväärsemaks ning kvaliteetsemaks? Konverentsil räägitu ning Juridica erinumbri võtavad kokku karistusõiguse kaasprofessor Anneli Soo ja eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor Annegrete Palu.
Milline on maapiirkondade turundus?
Milline on maapiirkondade turunduse seos kohalike omavalitsuste,k ogukondade ja kultuuripärandiga, mis saab maale kolimisel
määravaks, mida inimesed otsivad ning leiavad? Oma doktori- ja vallavanema tööst teeb kokkuvõtte loovettevõtluse teadur Andres Rõigas.
Millised on lühinägevuse uued ravivõtted?
Miks areneb lastel ja noortel üha sagedamini välja lühinägelikkus, millised tegurid seda mõjutavad, mida näitavad teadusuuringud, millal on õige aeg sekkuda ja millised on uued ravivõtted? Selgitusi ning soovitusi jagab oftalmoloogia lektor Mikk Pauklin.
Kuidas aitab loovus õpetada ja õppida matemaatikat?
Kuidas õpetada matemaatikat koolis ja ülikoolis, milline on loovusülesannete osa, mida näitavad PISA testid ning annavad juurde teadusprojektid ja koostöö teiste riikidega? Saatekülaline on matemaatikahariduse lektor Tiina Kraav.
Millised on digitaalse privaatsuse riskid jälgimisajastul?
Milliste riskidega seisavad silmitsi lapsed, kes kasvavad üles ümbritsetuna tehisarupõhistest tehnoloogiatest? Selgitusi jagab meediauuringute professor Andra Siibak.
Kuidas tõlkida piiblit?
Miks on vaja taas tõlkida piiblit, kuidas muutuvad ajas sõnade tähendused, milline on tõlgendustraditsioon ja viisid, kuidas lähteteksti esitleda? Millega aidata kõike mõista ning millal tõlge valmib? Mikrofoni ees on teadur Tarmo Toom.
Kuidas avastati uus geneetiline haigus?
Kuidas avastati haruldane geenimutatsioon, kui ohtlik on sellest tulenev
haigus, millel pole veel nime ja kuidas see väljendub, kas ning kuidas
on end võimalik selle eest kaitsta ja mis võib geenidest veel välja
tulla? Teavet jagab kliinilise geneetika professor Katrin Õunap.
Kuidas uuritakse muinasinimeste päritolu?
Kuidas käib inimsäilmete uurimine, mida leitakse esivanemate luudest ja toidust ning mida annab järeldada inimeste rände ja päritolu kohta? Saatekülaline on arheoloogia nooremteadur Raivo Suni.
Milline on antibiootikumide kasutus, mõju, diagnostika ja arendus?
Kust tulevad antibiootikumid,milline on nende kasutus,mõju ja arendus ning mida on plaanis uurida rahvusvahelise diagnostikaprojekti raames? Selgitusi ja nõuandeid jagab ravimiarenduse teadur Kristiina Vind.
Mida näitab rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring?
Mida näitab rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2024, mis
haaras 7.-9. klasside õpetajaid ning direktoreid kahesajast koolist, millised on probleemid ja soovitused? Selgitusi jagab haridusteaduste instituudi asejuhataja Äli Leijen.
Mis aitavad uurida meditsiiniajalugu?
Millega algab meditsiiniajalugu, millised on selle uurimise allikad ja abilised, mis on vastanditega ravi ning sarnasusega ravi, kuidas on organismi uuritud, tugevdatud ja enda eest hea seistud? Selgitusi jagab
meditsiiniajaloo uurija Ken Kalling.
Kuidas tekkis Toome karjamaale ülikoolilinnak?
Kuidas tekkis Toomemäe karjamaale unikaalne ülikoolilinnak, kes ja mis
on seda protsessi suunanud ning kuidas see aitab meil mõista ja
mõtestada ajalugu ning ülikooli osa Tartu arengus? Saateskülaline on
kunstiajaloo nooremlektor Anu Ormisson-Lahe.
Kuidas käib tarkvarasüsteemide arendamine?
Kuidas tagada, et tarkvarasüsteem oleks kasutatav, turvaline, seletatav ja emotsioanaalselt vastuvõetav ning mida ütlevad näited e-riigi teenustest, vanemaealiste digitaalsetest heaolulahendustest, nõudepõhisest transpordist ja autonoomsetest sõidukitest? Selgitusi jagab arvutiteaduste instituudi professor Kuldar Taveter. Küsib Madis Ligi.
Millised on kaasaegsed ärimudelid ja mõjuisikupõhine majandus?
Millised on uued ärimudelid, mis on mõjuisikupõhine majandus, mida tähendab persoonibränd ja kuidas see kõik mõjutab noort põlvkonda? Saates on persoonipõhise ettevõtluse programmi juhtja, turunduse nooremlektor Riina Tomast.
Probiootiliste haavakatete arendamine
Kuidas käib probiootiliste haavakatete arendamine, mille eesmärgiks on luua uudsed haavasidemed nakkuslike ja krooniliste haavandite raviks ning pakkuda alternatiivset või täiendavat võimalust antibiootikumidele? Selgitusi jagab füüsikalise farmaatsia nooremteadur Oksana Gerulis.
Meie ja hõimurahvaste sügistalvised kombed ning nende seletus.
Millised on eestlaste ja meie sugulusrahvaste sügistalvised kombed ,
nende ajalooline tagapõhi ning tänapäevane seletus? Saatekülaline on
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Madis Arukask.
Kliimamuutuste europrojekt.
Evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko uurib europrojekti raames kuidas tulevad erinevad taimeliigid toime tuleviku kliima tingimustes, olgu selleks sagedasemad vihmad või põuased suved. Vaatluse all on rohumaad Lääne-Eestis, Rootsis ning Põhja- ja Lõuna-Inglismaal.
Olukord Lähis-Idas, selle raport ja tulevik.
Milline on olukord Lähis-Idas, kus on konfliktide põhjused ja millised on
arengud ning mida näitab teadlaste koostatud raport suhtumiste kohta?
Selgitusi jagab Aasia keskuse juhataja Elo Süld.
Kuue samba taga 01-12-2025
Millised on riigihankeõiguse aktuaalsed probleemid, mida arvavad teadlased ja praktikud, mis jäi kõlama äsjasel rahvusvahelisel konverentsil ning seisab riigihanke seaduse kommenteeritud väljaandes? Selgitusi jagavad majandusõiguse professor Mari Ann Simovart ja doktorandid Merily Rool ning Pilleriin Peedosk.
Kuue samba taga 24-11-2025
Südametervise geeniuuring.
Millistele küsimustele peab vastused andma viieaastane südametervise geeniuuring, mis haarab 2 700 inimest ja mis on osa projektist TeamPerMed, mis aitab lähemale tuua personaalmeditsiini? Mikrofoni ees on rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.
Eesti juhtide ja töötajate pädevused.
Mida näitavad Eesti juhtide ja töötajate pädevuse uuringud, millised juhtimisvõtted toovad suuremat edu,kus on meie jaks ja kus lõks, kuidas aidata uuele järjele mahajääjaid ning innustada järgmist põlvkonda? Saatekülalised on majandusteaduskonna professorid Maaja Vadi ja Priit Vahter.
Bioinformaatika ja masinõpe
Kuidas saavad bioinformaatikud aidata kaasa terviseuuringutele ja haiguste ennetamisele, milliseid biopankade ning geenivaramute andmeid on juba kasutatud, milliste järeldusteni jõutud ning mida plaanitakse veel teha ja milline on rahvusvaheline tagasiside? Vastustega on eetris arvutiteaduse instituudi bioinformaatika kaasprofessor Kaur Alasoo.
Lõunaeesti keel perekonnanimedes
Kuidas kajastub lõunaeesti keel Põlva kihelkonna perekonnanimedes, milliseid nimesid pandi, mis on nende eripära ja kui kaua on need püsinud ning millised nimed pääsevad Eesti perekonnanimede raamatusse? Mikrofoni ees on doktorant Kaisa Tammoja ja teadur Eva Saar.
Endometrioos ja selle ravi
Sarja 333.saade räägib sellest mis haigus on endometrioos, mille all kannatab hinnanguliselt 30 000 naist, kuid mis võib esineda ka meestel, mis sellega kaasneb, kuidas seda ravida, millised spetsialistid kuuluvad kliinikumis loodud töörühma ning mis toimub mujal maailmas? Selgitusi jagavad naistearst Helen Reim ja geneetika kaasprofessor Maire Peters.
Üleriigiline õpilaste vaimse tervise uuring.
Mis eas õpilasi haarab üleriigiline vaimse tervise uuring, kui kaua see kestab ning mida ja kuidas teada tahetakse, kuidas tõhustada objektiivset hindamist, tuvastada ja ennetada probleeme? Selgitusi jagab doktorant Elisa Kender.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimise eurogrant.
Neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto sai Euroopa Teadusnõukogu viieaastase toetuse täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire uurimiseks ning uute diagnoosivõtete välja töötamiseks. Saade annab ülevaate hüppeliselt kasvanud probleemist ja Eesti geenivaramu ning teiste riikide biopankade andmete kasutamisest uute lahenduste leidmiseks.
Õendusteadus.
Kuidas areneb õendusteadus, millised on inimeste ootused, kuidas on tagatud patsiendiohutus ja selle kontroll? Milles seisnevad eetilised probleemid, mida käsitlesid oma doktoritöös Ere Uibu ja Gerli Mõts.
Keskkonna DNA kasutamine kalade uurimisel.
Kuidas muudab keskkonna DNA kasutamine kalaliikide mitmekesisuse uurimist, mida annab proovidest välja lugeda, kui pikk on alanud projekt ja milline on rahvusvahelise koostöö ulatus ning meie teadlaste osa selles? Mikrofoni ees on tehnoloogiainstituudi teadur Kristel Panksep.
Laste teadmised ja mälestused.
Kuidas kujunevad laste teadmised ja mälestused väljaspool lasteaeda ning kooli, kuidas saavad täiskasvanud neid mõjutada, millise kogemuse on andnud tavategevus ja koroonaperiood, mida näitavad uuringud meilning mujal maailmas? Selgitusi jagab psühholoogia instituudi kaasprofessor Pirko Tõugu.
Kõhuaordi aneurüsmi sõeluuring.
Mis eas mehi kutsutakse osalema kõhuaordi patoloogilise laienemise sõeluuringu pilootprojektis, mida see endas kätkeb ja kui kaua kestab? Selgitusi jagab kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonna juhataja, professor Jaak Kals.
Liikumine ja sport sotsiaalteadustes.
Kuidas rakendada liikumist ja sporti ühiskonnas oluliste protsesside mõjutamiseks ning toetada ühiskonna sidusust, milline on integratsiooniprojektide, igapäevaste tegevuste ja suurürituste osa? Oma tähelepanekuid jagab Narva kolledži nooremlektor Aet Kiisla.
Kohapärimuse roll keskkonnakonfliktides
Milline on kohapärimuse roll Eesti kaasaegsetes keskkonnakonfliktides, kes nende poole pöördub ja kasutab ning kuidas võib kohalikest keskkonnaga seotud arusaamadest ja hoiakutest tuge leida dialoogi loomisel ning konfliktide lahendamisel? Selgitusi jagab semiootika nooremteadur Lona Päll.
Huntide uurimine
Mida näitavad huntide uuringud meil ja mujal maailmas, millised on probleemid, miks ei püsi hundid metsas ning kuidas saavutada looduslik tasakaal? Saatekülaline on zooloogia osakonna teadur Maris Hindrikson.
Kestliku siirde europrojekt.
Milline on teaduse,tehnoloogiate ja tavapäraste arusaamade roll kestliku siirde elluviimisel ? Euroopa Teadusnõukogu toetuse pälvinud viieaastasest projektist teeb ülevaate kestlike siirete professor Laur Kanger.
Praktilise eetika õpik
Mis on praktiline eetika ja miks on see oluline? Saatekülaline on professor Kadri Simm, kes koostas sellesisulise käsiraamatu, mis pälvis aasta parima kõrgkooliõpiku auhinna. Näited tulevad Eesti elust.
Turismi terminikogu
Kuidas areneb turismiterminoloogia, mis sai eestikeelsesse terminikogusse ja kuidas seda kasutada? Selgituste ning näidetega on mikrofoni ees Pärnu kolledži turismiteaduste kaasprofessor Anne Roosipõld.
Naiste tervise uuring.
Mida näitas naiste tervise uuring, kui paljud peavad oma tervist heaks, millised on probleemid ja mõjutajad ning mida näitab võrdlus varasemaga ja teiste riikidega? Selgitusi jagab sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro.
Raseduskomplikatsioonid
Millised on raseduskomplikatsioonid ja kuidas mõista nende molekulaarseid mehhanisme? Oma doktoritööst teeb kokkuvõtte geenitehnoloog Mario Reiman.
Tuulikud ja kohalik kasu.
Milline on ja kuidas avaldub tuule- ning päikeseparkide kohalik kasu, kui palju need toovad maksutulu ja kas elavdavad ettevõtlust? Tootsi ja Kirikmäe näiteil selgitab olukorda ressursimajanduse külalisprofessor Antti Roose.
Hammaste erosioon.
Mis on hammaste erosioon, kuidas see avaldub ja areneb, mida näitavad arstide tähelepanekud ja teadlaste uuringud? Saatekülaline on ortopeedilise stomatoloogia nooremlektor Priit Niibo, kes töötab ka tohtrina.
Uued erialad keeleõppes.
Millised on võõrkeeleõpetajate uued erialad magistriõppes,kui kaua kestab vastuvõtt ja mida sisaldab stuudium? Teavet jagavad keeleõppejõud Kadri Novikov ja Kristina Mullamaa.
Melanoomi diagnostika.
Biomeditsiini tehnoloog Kristiina Kurg tegi doktoritöö melanoomi diagnostikast vereproovist. Millised võimalused uus moodus juurde annab ning millised küsimused ootavad veel uurimist enne kui meetod laiemalt kasutusele võtta?
Keeled lasteaias.
Mis kasu on lasteaialapsel võõrkeeleõppest, kuidas seda teha, mida näitavad uuringud ja praktika meil ning teistes riikides? Saates on germanistika nooremteadur Heidi Rajamäe-Volmer.
Eestimaalaste kaitsetahe
Milline on eestimaalaste kaitsetahe ja valmidus, kes ning mis seda mõjutavad ja kuidas tagada ühiskonna koospüsimine kõrgenenud julgeolekuohus? Uuringutest teeb ülevaate sotsioloogiaprofessor Kairi Kasearu.
Naiste tervis.
Mida näitas naiste tervise geneetiline uuring, kus kasutati meie geenivaramu ja Soome andmeid? Selgitusi jagab genoomika instituudi kaasprofessor Triin Laisk.
Vabade kunstide prof. Kadri Voorand.
Selle õppeaasta vabade kunstide professori Kadri Vooranna kursuse teemaks oli "Elumuutev looming". Mida see tähendab ja miks see loeb? Kuidas laulja ja muusik selle lahti lõi ning millise kogemuse sai ning mis mõtetega ameti üle andis?
Inimränded Ukrainas.
Kuidas uuritakse rahvaste geneetilist ajalugu ja milline on olnud Ukraina olukord inimrännete ristteel? Selgitusi jagab genoomika intituudi vana DNA labori juhataja Lehti Saag.
Õpetajate puudus.
Millised õpetajate puuduse põhjused ja ettepanekud lisameetmeteks erinevate sidusrühmade vaatenurgast? Mikrofoni ees on õpetaja- ja kõrghariduse keskuse juhataja professor Äli Leijen.
Tervise sotsiaalmajanduslikud mõjutegurid.
Millised on tervise sotsiaalmajanduslikud tegurid ja kuidas need mõjutavad tervisekäitumist, teenuste kasutamist, haigestumist ning eluiga, kuidas peaks käituma riik ja mida tegema inimesed? Mikrofoni ees on rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann.
Ars Moriendi
Kuidas end valmistada ette elulõpuks ja tõsta surmaga seotud teadlikkust, mis mahub ses osas rahvusvahelisse projekti Ars Moriendi 2030, suremise kunst? Saates on meditsiiniantropoloogia teadur Piret Paal,kes töötanud nende teemadega ka Saksamaal.
Õhulõhed.
Kuidas on õhulõhede hulk ja paigutus seotud taimede kasvu, saagi ja stressitaluvusega? Milline on ülikooli teadlaste koostöö sordiaretajatega? Selgitusi jagab molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessor Hanna Hõrak.
Ettevõtluse õpe.
Kuidas arendab ülikooli majandusteaduskond tudengite ettevõtlikkust ja milline on koostöö ettevõtetega? Mikrofoni ees on turunduse professor Andres Kuusik.
Mitmekeelsuse keskus
Kuidas toetada lapse mitmekeelsust kodus ja koolis, millised on põhja- ning lõunanaabrite kogemused ja vastloodud mitmekeelsuse keskuse sihid ning kuidas osa saada nende avaüritusest? Saates on uue keskuse juhataja, professor Virve-Anneli Vihman ja asejuhataja kaasprofessor Kerttu Rozenwalde.
Harvikhaigused ja ERDERA projekt
Kui harvad on harvikhaigused ja milline saab olema seitsmeaastase rahvusvahelise projekti ERDERA panus nende uurimise, diagnoosimise ja ravi edendamisse? Selgitusi jagab kliinilise geneetika professor Katrin Õunap.
Tuulegeneraatorid ja tervis. Veebikoolitused
Mida arvavad teadlased tuulegeneraatoritest ja nende mõjust tervisele ning kuidas nad kasvatavad inimeste teadlikkust taastuvenergia valdkonna kohta? Selgitusi jagab teadur Meelis Härmas.
Eesti keele õpe ja keeleteadlikkus
Mis iseloomustab eesti keele õpet, mida võiks muuta eksamitel, milline on keeleteadlikkus ja huvi eesti keele vastu Hiinas? Saatekülaline on eesti keele õppe ja keeleteadlikkuse keskuse juhataja, professor Ilona Tragel, kes õpetab nii tudengeid kui õpilasi.
Neurodegeneratsioon
Sarja kolmesajas saade on neurodegeneratsioonist. Kuidas hakkavad kroonilisi ajuhaigusi ühisprojektis uurima arstid ning füüsikud. Eesmärgiks on patsientide aktiivse elu pikendamine ja ravi- ning hoolduskulude märkimisväärne vähendamine. Mikrofoni ees on neuroloogiaprofessor, kliinilise meditsiini instituudi juhataja Pille Taba.
Bronšteini majanduspreemia.
Milline on sünergia ja õppimisefektid innovatsiooniprotsessis? Selgitusi jagavad juhtimise professor Maaja Vadi ning rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter, kes said oma artiklite seeria eest Teaduste Akadeemia akadeemik Mihhail Bronšteini nimelise majanduspreemia.
Õpetajaks saamine ja olemine.
Mis aitab õpetajaks saada ja õpetajaks jääda? Mida toob kaasa üleminek eestikeelsele õppele ning milline on olukord Ida-Virumaal? Saateküaline on Tartu Ülikooli Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner.
Eksoplaneedid
Astronoom Laurits Leedjärv räägib eksoplaneetide uurimisest ja Tartu observatooriumi osast Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobi Ariel ettevalmistustes, mis pannakse teele 2029. aastal.
