Ilmaparandaja
Saade edastab infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi.
Episoodid
:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/0bka2ZcVnNXwTyU7ZAAARVB7Mlp8iP8ihhEFGAgj.png)
Näiliselt süütu liiklusmüra on salakaval
Enamik meist peab tänavalt kostvat automüra paratamatuks ebameeldivuseks, kuid värske doktoritöö paljastab selle tunduvalt süngema poole. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialisti dr Triin Veberi sõnul ei ole liiklusmüra pelgalt häiriv, vaid see on tõsine krooniliste haiguste riskitegur, mis mõjutab salakavalalt meie südant, ainevahetust ja vaimset tervist. Saates "Ilmaparandaj
Mikroplast meie ümber
Seekordses "Ilmaparandaja" saates keskendume mikroplastile. Kui suur probleem see meie ümber on ja miks? Kas tuuleparkidest ka lisandub ohtlikke kemikaale loodusesse ja kui palju ikka mikroplasti ühest tiivikust aastaga tuleb ning kas see on meile ohtlik? Kuidas üldse otsustatakse, et mõni aine on loodusele või inimesele ohtlik ja mürgine? Kõigile neile ja veel paljudele küsimus
Tuuleparkide arendamisest kohalikus omavalitsuses
Seekordne "Ilmaparandaja" saade salvestati Matsalu Loodusfilmide Festivali ajal avaliku salvestusena koos paljude kuulajatega. Juttu tuli tuuleparkide arendamisest Lääneranna vallast ja ka laiemalt sellest, miks on vaja taastuvenergiat ja kas kohalik omavalitsus ka sellest midagi saab. Külas on Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell ja Lääneranna vallavolikogu esimees Silvia Lotm
Kuidas taastada loodust?
Seekord räägime Eesti looduse taastamise kavast, mida praegu koostatakse ja mille esimene versioon esitatakse Euroopa Komisjonile selle aasta lõpus. Mis see kava on ja millised tegevused sellest lähtuvalt ette võetakse, sellest räägivad kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark, kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna looduskaitse nõunik Hanno Zingel ja Maa
Kuidas rääkida noortele loodusest
Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas sisulooja ja saatejuht Sidni Tomson, kellega räägime sellest, kuidas noortega rääkida kliimast ja loodusest. Mida peaks jagama sotsiaalmeedias, keda tegelikult kuulatakse ja kas noori üldse see teema huvitab. Lisaks on pikalt pausilt tagasi ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Rukkiräägu rubriik, kus seekord juttu muuseumi uue direktori Ser
Miks piiritajaid vähemaks jääb?
Soome linnuvaatlejad on tähele pannud, et piiritajaid on järjest vähemaks jäänud. Seetõttu on seekord saates külas linnuökoloog Marko Mägi, kellelt uurime, kuidas elavad piiritajad Eestis ja mida saab iga inimene ära teha selleks, et Aasta Linnu tiitlit kandev lind meil jätkuvalt alles oleks. Saadet juhib Rein Pärn.
Uued looduskaitsereeglid
Äsja jõustusid Eestis looduskaitseseaduse muudatused, mille peamine eesmärk ei ole looduskaitsenõuete karmistamine või leevendamine, vaid olemasolevate reeglite selgemaks ja ühesemalt mõistetavaks tegemine. Lähemalt selgitab Ilmaparandaja saates Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma. Saadet juhib Rein Pärn.
Taastuvenergiast, heitkaubandusest ja loomade õigusest
"Ilmaparandaja" saates on seekord külas Taastuvenergia koja juhataja Silver Sillak, kellega räägime taastuvenergia hetkeolukorrast Eestis, värskest tuuleparkide vähempakkumisest ja heitkaubandusest, sekka ka natukene puhtast tööstusest. Saate teises pooles tuleb aga juttu juba pühapäeval toimuvast rongkäigust loomade heaks, millest räägivad Farištamo Eller ja Aleksei Bõtka. Saat
Vilsandi saarevaht
Seekordses "Ilmaparandaja" saates läheme külla Vilsandile. Vilsandi saarevaht Avo Piisk on alates 1993. aastast hoolitsenud kõigepealt saare tuletorni eest, vaadelnud Eesti läänepoolseimas ilmajaamas pilvi ja nüüd hoolitsemas kogu saare eest. Kuidas elu Vilsandil läheb, uurib Mart Valner.
Ilmaparandaja 15-08-2026
Kas globaalne toidurevolutsioon on ka tegelikult võimalik?
Maailm seisab kahe põletava küsimuse ees: kuidas toita aastaks 2050 ära 10–12 miljardit inimest ning kuidas teha seda meie planeeti ja tervist säästvalt? Lahendusena on teadlased pakkunud välja radikaalse muutuse meie toidulaual – nn planeedi tervise dieedi. See tähendaks oluliselt vähem punast liha ning rohkem puu- ja köögivilju, kaun- ja teravilju.
Eesti Maaülikooli professor Ülo Niine
Heitkogustega kauplemine Euroopas
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime viimasel ajal palju tähelepanu saanud Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemist ehk ETSist. Euroopa komisjon on pakkunud üle kahekümne aasta toimunud süsteemile omapoolseid muudatusi, et tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Mis muutub ja kas heitkogustega kauplemine on üleüldse töötav süsteem, räägib Ivo Krustok. Saatejuht
Värske riiklik toetusmeede
Värske riiklik toetusmeede kogukondade kriisivalmiduse parandamiseks on osutunud erakordselt menukaks. Üle Eesti vabaühendustele ja kogukondadele suunatud miljoni euro suurusele eelarvele laekus rekordilised 155 taotlust, millest rahastuse pälvis 33. Tohutu huvi näitab, et meede tabas naelapea pihta ning kogukondade soov ja vajadus end kriisideks ette valmistada on suur. Saates „Ilmaparan
Kliimakriisi ohvrite arv muudkui kasvab
Sel nädalal tähistati üleilmset Kliimakriisi ohvrite päeva, mil mälestati Eestis ja mujal Euroopas kliimakriisi ohvreid, kelle vara ja elu on kas üleujutuste, metsapõlengute või kuumalainete tagajärjel kannatada saanud. Seetõttu on stuudios keskkonnaekspert ja kliimapakti saadik Valdur Lahtvee, kes räägib, kuidas soojenev kliima meid igapäevaselt mõjutab ja milliseid pikaajalisi lahendusi
Milline on tehisaru keskkonnajälg
Ka selles "Ilmaparandaja" saates vastame noorte küsimustele looduse ja kliima kohta. Peamiseks teemaks on seekord tehisaru ja keskkond. Milline on tehisaru kliimajalajälg ja kas selle kasutamine võib kaasa tuua hoopis uute lahenduste leidmise kliimakriisist väljumiseks? Külas on Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi teadur Madis Vasser. Saatejuht on Mart Valner.
Vähendame tekstiili- ja toidujäätmeid
Kliimaministeerium soovib vähendada toidujäätmete ja tekstiilijäätmete teket ning arendada edasi tootjavastutuse süsteemi, eriti tekstiili ringlussevõtu valdkonnas. Mis muutused täpselt kavas on, seda räägivad stuudios kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ja sama osakonna nõunik Kerli Rebane. Saadet juhib Rein Pärn.
Energiast ja elektrivõrgust
Selle nädala "Ilmaparandajas" on külas Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu. Või täpsemalt oleme temal Haapsalus külas. Küsime Eesti koolinoorte küsimusi energeetika kohta ja uurime, mis suunas peaksime siis teadlaste arvates Eestis energiasüsteemis arenema. Miks ligi poolsada Eesti tegevenergeetikut, inseneri ja teadlast teg
Kormoranid, karuputk ja suve algus
Kevade viimases Ilmaparandaja saates räägime, kuidas edeneb karuputke tõrje Eestis ja mida võetakse ette kormoranidega ning kas see suur töö ka vilja kannab. Stuudios on Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd, jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ning saatejuht Rein Pärn.
Kliimakindla majanduse seadus läbis esimese lugemise
Sel nädalal läbis Riigikogus kliimakindla majanduse seadus koos kõigi sellega kaasnevate teekartidega esimese lugemise. Seadus ei ole aga veel kaugeltki valmis ja selle lõplikku kuju ning sisu ei tea veel täpselt keegi. Mis on hetkel seaduses ja mida sinna ootavad seadusloojad, räägimegi seekordses saates. Külas on riigikogu liikmed Tiit Maran ja Hanah Lahe. Saatejuht on Mart Valner.
Ilmaparandaja 06-06-2026
Ilmaparandaja 30-05-2026
Seekordses saates on külas linnuökoloog Marko Mägi, kes vastab koolilaste saadetud küsimustele – peateemaks mõistagi linnud ja nende seniteadmata eluviisid. Läheme vaatame ka seda, mis toimub energia avastuskeskuse kõrvale asfaldiplatsile kerkinud teadusaias. Saadet juhib Rein Pärn.
Tallinna uus üldplaneering
Seekordses "Ilmaparandaja" saates vaatame otsa vastalgatatud Tallinna üldplaneeringule. Mis seal sees peaks olema, et alles hiljutine Euroopa roheline pealinn oma seda tiitlit ka väärikalt kannaks ja miks inimene, kes ei ole ei arhitekt ega arendaja, peaks üldplaneeringu protsessist üldse huvituma? Nii tööstusest Tallinnast, liikuvusest kui rohealadest räägivad Tallinna linna pe
Hõbemärgi laureaat Marko Mägi
Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas värske looodukaitse hõbemärgi laureaat, ökoloog Marko Mägi. Juttu tuleb looduskaitsest ja teaduse populariseerimisest, sellest, millist teadust peaks usaldama ja kas meil on piisavalt linnaloodust, et laste vaimset tervist parandada. Sekka ka muidugi räägime lindudest ja lagritsa taasasustamisest Eesti loodusesse. Saatejuht on Mart Valn
Karu, inimene ja loodus
Kevade saabumisega on Eesti metsad taas ärganud – talveunest on tõusnud ka meie suurimad kiskjad, karud. See toob aga igal aastal kaasa vana dilemma: kuidas tagada, et karude ja inimeste kooseksisteerimine oleks rahumeelne? Sellest kõnelevad saates pikemalt suurkisjate uurijad Eleri Lopp ja Alina Priks, kes käisid äsja Rumeenias, tutvumas sealsete ennetusmeetmetega. Saadet juhib Rein Pärn
Teeme Ära talgupäeva erisaade
Selle nädala "Ilmaparandaja" läheb traditsiooniliselt eetrisse otse Teeme Ära talgupäeval. Teeme otselülitusi talgupaikadesse üle Eesti, uurime, kas talgusuppi saab ja mida huvitavat üheskoos üle Eesti leitud on. Saatejuht on Mart Valner.
Kes on salapärane lagrits?
Räägime erakordsest ja enneolematust unihiir lagritsa taasasustamise projektist, mis sel suvel Pakri saarel aset leiab. Stuudios on sel korral Tartu Ülikooli zooloogia osakonna nooremteadur ja lagritsa taasasustamise ettevõtmise eestvedaja Auli Veske, kes räägib viimastest ettevalmistustöödest ja ootustest laiemalt. Saadet juhib Rein Pärn.
Pagula loometalu
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates läheme külla Pagula loometallu, kuhu viis aastat tagasi kolis Tallinnast perenaine Anu Kägu. Räägime temaga väiketalu pidamisest ja sellest, kas see elu maal on nii romantiline, nagu ta seda ise ette kujutas. Lisaks aga istutame puid, külvame seemneid ja uurime, millised loomad sobiksid ka linna koduloomaks ja millised pigem mitte. Saatejuht o
Kas ultraheli võiks päästa siilid autorataste alt?
Seekord on põhjust jutuks võtta tänavune Aasta Loom siil, kelle kohta tegid Taani teadlased huvitava avastuse - siilid kuulevad ultraheli ja võivad selle abil ka omavahel suhelda. Seda teadmist võiks teadlaste arvates edukalt kasutada selleks, et siilid teedele ega autorataste alla ei satuks. Seetõttu on saates külas loodusteadlane ja Eesti Metsloomaühingu asutaja Katrin Idla, kelle käest
Noorte kliimaõigused
Lapsed-noored nii Eestis kui üle maailma annavad oma parima, et kaitsta end ja inimkonda tervikuna keskkonnakriiside eest. Kliimamuutused mõjutavad järgmisi põlvkondi tugevamalt ja pikemalt, aga millised on laste õigused keskkonnakaitses ning kes neid õigusi taga ajama peaks? Saates on külas Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Triin Jäädma ja Kertu Birgit Anton. Saatejuht on Mart Valner.
Energiataristu turvalisus
Seekordses "Ilmaparandaja" saates uurime, kui kaitstud on meie energiataristu ja eelkõige Eesti põhivõrk. Kas sel nädalal Auvere elektrijaama korstna otsas lõpetanud droon on endaga kaasa toonud juba ka muudatusi või oli see lihtsalt paratamatus praeguses olukorras, millega peab leppima. Külas on Eleringi kriisijuht Hannes Kont. Saatejuht on Mart Valner.
Mets ja majandus
Kuna 21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva ja metsad ja majandus on tänavuse aasta rahvusvahelise metsapäeva teema, siis räägime tänases saates metsade ja puidu mõjust meie majandusele ja majanduse mõjust metsadele. Saates on külalisteks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ning metsaomanik ja metsakasvataja Kertu Elfenbein. Saadet juhib Rein Pärn.
Kas roheline mõtteviis mahub laigulisse organisatsiooni?
Seekordses "Ilmaparandajas" on külas arvamusliider ja julgeolekuekspert Meelis Oidsalu, kellega räägime, kuidas keskkonnakaitse ja kaitsevõime üksteist toetada saavad. Juttu tuleb muidugi tuuleparkidest ja radaritest ning Nursipalust, aga ka looduse taastamisest, teeäärsetest metsadest, hajaenergeetikast ja kaitsetööstusest. Saatejuht on Mart Valner.
Mis on meie riigi pikaajalised ruumilised sihid?
Kuna Eesti ruumilisi suundi järgmiseks 25 aastaks ehk aastani 2050 kujundav üleriigiline planeering on põhijoontes valmis ning ühtlasi algas üleriigilise planeeringu Eesti 2050 avalik väljapanek, on seekordses Ilmaparandajas saatekülalisteks Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja Riigi planeeringulahenduse koostööpartner Pille Metspalu konsult
Ukraina ja hundid
Hundikuu viimases saates räägime sellest, millised hundid Eestis on, kuidas me nendesse suhtume ja mis mõjutab hundi arvukust Eestis. Sellest räägib täpsemalt Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni.
Alustame saadet aga hoopis Ukraina teemadega. Täiemahulise sõja algusest möödus äsja neli aastat. Kui Eestis on külmal ajal kõrged elektrihinnad, siis Ukrainas pahatihti seda elek
Aasta kala ja püsimetsandus
Seekordses "Ilmaparandajas" räägime lestast, mis valiti rahvahääletuse tulemusena 2026. aasta kalaks. Saates on seetõttu külas Ajakirja Kalastaja asutaja Hanno Kask, kelle abiga saame lesta kohta teada ka nii mõndagi uut. Läheme ka näitusele, sest Eestimaa Looduse Fond avas Ülemiste keskuses Eesti esimese püsimetsanduse näituse, ning ajame juttu näituse ühe korraldaja ja metsaök
Ilmaparandaja 14-02-2026
Noore looduskaitsja auhind ja nahkhiired
Saates on külas Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja auhinna pälvinud Christel Rose Bachmann, kes on pühendunud linnas elavate nahkhiirte, ent ka mitmete teiste loomaliikide uurimisele ja kaitsele. Saatejuht on Rein Pärn.
Ravimtaimed ja molutamine
Seekordses saates sirvime Ain Raali värsket ravimtaimede raamatut ning läheme Eesti Loodusmuuseumisse molutama. Parimaid molutamistehnikaid jagab Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks, kes räägib ka sellest, milliseid näitusi viimaseid kuid enne Vanalinnast ärakolimist muuseumihoones veel näha saab. Saadet juhib Rein Pärn.
Ilmaparandaja 24-01-2026
Aasta loom - siil
Seekord räägime aasta loomast siilist, kes on küll teada-tuntud loom, kuid tema eluviisi kohta on ka nii mõndagi teadmata ja üllatavat. Näiteks see, et Eestis elab kaks erinevat liiki siile, siil oskab ka ujuda, piim on siilile ebatervislik, siil on osav tulekahjude kustutaja ja veel palju muudki. Stuudios räägivad siili elust ja tegemistest zooloogid ja Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse
Kuivlatega kriisist välja
Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame tagasi aastavahetusele, kui väga paljud tallinlased olid uut aastat vastu võtmas söökide, jookide ja ilma veeta. Kas kriisiolukorras aitaks hoopis see kui iga majapidamise juures oleks oma kuivla ehk tänapäevane kuivkäimla? Kuhu kuivalte tehnoloogia on arenenud ja miks meil neid vaja on, räägivad saates Priit Adler ja Peep Tobreluts. Saatejuht on Ma
Aasta lind - piiritaja
Kuna aasta linnuks on kuulutatud piiritaja, siis seekordses Ilmaparandajas kuulemegi selle tuntud, kuid siiski üsna väheuuritud linnu tegemistest pikemalt. Stuudios räägib piiritaja elust linnuökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Rein Pärn.
Aasta kokkuvõte
Aasta viimases "Ilmaparandaja" saates võtame traditsiooniliselt kokku mööduva aasta läbi "Ilmaparandaja" eetris kõlanud helilõikude. Tuletame meelde aasta looma, räägime eestlaste kliimaskeptisest ja veel palju muud. Saate paneb kokku Mart Valner.
Kliimaministri aasta
Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et enne jõule vaadata otsa olulisematele teemadele, mis keskkonnavaldkonnas aasta jooksul esile kerkinud on. Juttu tuleb loodusharidusest ja energeetikast, raiemahust ja kliimaseadusest. Natukene ka tuuleparkide püstitamisest ja loodusmaja ehitamisest. Küsib Mart Valner.
Uus kodanikualgatus Hea Elu Rahvakogu hakkab Eesti tuleviku üle kaasa rääkima
Oluliste ühiskondlike teemade arutamiseks on ellu kutsutud Hea Elu Rahvakogu, mis toob ühise laua taha tavalised inimesed, et leida lahendusi Eesti suurimatele väljakutsetele. Kuidas hea Elu Rahvakogus osaleda saab ja kuidas see arutelu on üles ehitatud, räägivad Ilmaparandajas korraldaja Teele Pehk ja eelmisel pealinna rahvakogul osalenud kodanik Gert Preegel. Saatejuht on Rein Pärn.
Polaaralad, COP ja ühistransport Eestis
Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme kõigepeal maailma poolustele ja siis tuleme tagasi ning räägime Eesti ühistranspordist. Miks on meile polaaralad olulised ja kuidas nende tervis mõjutab geopoliitilist olukorda? Kas kliimakonverentsil arutatu aitab jääkatet alles hoida ja mis juhtub, kui need sulavad? Neid teemasid avavad välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Kat
Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid?
Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid?
Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal keskendub sel korral elektroonikajäätmetele. Stuudios on Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason, elektroonikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit ning saatejuht Rein Pärn.
Kas jõulukink peab tulema Hiinast?
Pühadeaeg hakkab kätte jõudma ning väga paljud eestlased otsivad oma lähedastele jõulukinke suurtest veebipoodidest. 2024. aastal tuli Euroopa Liitu 4,6 miljardit alla 150-eurost väikepakki ja umbes 90% neist olid Hiinast. Seekordses Ilmaparandaja saates uurimegi, kui suur on nende pakkide keskkonnajalajälg ja kuidas Euroopa komisjon tahab rakendada nendele pakkidele suuremat kontrolli. K
Ilmaparandaja
Eelmisel nädalal toimus VI Läänemere kalandusfoorum, kus põhifookus oli sellel, kuidas kalandust keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muuta. Mida siis teha saab, millal meil sõidavad ranniku lähedal ringi vesinikulaevad ning kas kalakasvandus on tulevik, räägib saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu. Saatejuht on Mart Valner.
Kuidas päästa vadak, praak, niide ja srotid?
Kuna Eesti põllumajanduses ning toidu- ja puidutööstuses tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne väärtuslikke kõrvalsaadusi, mille potentsiaal jääb suuresti rakendamata, tegid Maaülikooli teadlased põhjaliku uuringu, milles selgub olukorra tõsidus. Samas pakuvad nad välja mitmeid lahendusi, kuidas ülejäävat tooret edukalt kasutada saaks. Seetõttu on seekordses Ilmaparandaja saates külas Ee
Kas keskkonnaharidus tähendab metsas käimist
Seekordses Ilmaparandaja saates räägime peamiselt keskkonnaharidusest. Kuidas mõjutab keskkonnahariduse ümberkorraldus Eesti haridussüsteemi ja ühiskonda ja kuidas kompleksselt loodusest rääkida nii, et noorte peas ka seosed tekiksid? Kas ilma teadmata, mis on märg mets, saab rääkida sellest, mida selle metsaga tegema peaks? Saates on külas hariduspsühholoog Grete Arro. Saatejuht on Mart
Ka loomi kaitsevad seadused
Kuna loomakaitseseaduses plaanitakse teha mitmeid muudatusi, on paljudel loomapidajatel ja varjupaikadel tekkinud hulga küsimusi. Mis peamiselt segadust tekitab, sellest räägivad Ilmaparandaja saates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Hedvig Liblikas ja Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhi
Jäätmed hakkavad vähenema
Kuna Euroopa Liidus jõustusid uued jäätmete raamdirektiivi muudatused, räägime Ilmaparandajas pikemalt sellest, mida need elanikele ja ettevõtjatele kaasa toovad. Eesmärk laiemalt on vähendada laiemalt kümneid tuhandeid tonne tekstiili ja toidujäätmeid ning muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks
Tuulikute tervisemõjust ja põllumajandusest meie kliimas
Selle nädala Ilmaparandaja saates võtame jutuks kaks erinevat teemat. Tartu Ülikooli teadlaste põhjalik teadusartiklite analüüs näitas, et tuulikute infrahelil pole leitud kahjulikke tervisemõjusid, kuid tuulikute olemasolu, võimalik tekitatav müra, uskumused ja üldised hoiakud võivad inimest mõjutada. Uuringut ja tervisemõjusid tutvustavad lähemalt Hans Orru ja Triin Veber Tartu Ülikooli
Kriimsilm, karuott ja rebane
Äsja esilinastus Matsalu Loodusfilmide Festivalil Riho Västriku uus film Eestimaa loodusest - "Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast". Mõni tund enne esilinastust toimus filmi autoriga ka Lihulas avalik Ilmaparandaja saate salvestus, milles Riho Västrik rääkis filmist, Eesti loodusest, loodusfilmitegijatest ja sellest, mis filmimaailmas aastakümnetega muutunud on. Küsib
Põrmujärve puhastamine
Maaülikooli teadlased asusid omapäraste meetoditega puhastama Võrumaal Navi küla lähedal asuvat Põrmujärve, mida peetakse Eesti üheks kõige kehvema veekvaliteediga järveks. Väike, kuid kohalike jaoks oluline veekogu sai teadlaste abiga omale ujuvsaare, mis järgnevate aastate jooksul peaks järvevett parandama. Lähemalt räägib seekordses Ilmaparandajas Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalandus
Matsalu loodusfilmide festival
Tuleva nädala keskpaigas algab Lihulas traditsiooniline Matsalu loodusfilmide festival, mis ka tänavu toob koju kätte maailma loodusfilmide paremiku. Mida täpsemalt näha saab ja mis muud melu festivali ajal toimub, sellest räägib stuudios MAFFi peakorraldaja Maris Altmann. Saadet juhib Rein Pärn.
Hajaenergeetikast ja ühistulisest energiatootmisest
Seekorne Ilmaparandaja saade on salvestatud Narvas, Station Narva raames ühes telgis keset datšasid Narva Veneetsias. Juttu tuleb kogukonnaenergeetika võimalustest erinevates kontekstides ning vajalikest sammudest sinna jõudmiseks. Kuidas ühiselt elektrit toota ja kes sellest kasu saab ning kuidas see aitab kaasa nii jätkusuutlikule maailmale kui julgeolekule. Külas on Kertu Laherand Eest
Miks iilitiivikute planeeringud toppama jäävad?
Miks inimesed nii sageli tuuleparkide vastu protestivad, isegi kui nende vajadust mõistetakse? Miks on ekspertide arvamusel vähem kaalu kui netiotsingul ning kas tuulikud taamal mõjutavad ka kinnisvara hinda ja väärtust? Ja muidugi, kas on nii, et kes maksab, see tellib muusika ehk kas planeerijad on arendajate käepikendus? Lisaks iilitiivikutele uurime ka muidugi, mis siis Nursipalus val
Ilmaparandaja 30-08-2025
Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures avati suveks kolahoov, mis on mõeldud lastele ja noortele loovaks meisterdamiseks. See on koht, kus lapsed saavad kohapeal saadaval olevast materjalist ise mänguväljakut kujundada. Hoov edendab ka ringmajandust, kus kasutakse kasutuselt kõrvaldatavat materjali ning antakse sellele uus ja lõbus elu.
Saates "Ilmaparandaja" saamegi kuulda vestlust
Ilmaparandaja 23-08-2025
"Ilmaparandaja" saates tuleb seekord juttu sellest, kui hästi Eesti ettevõtted omavahel suhtlevad, et vähendada jäätmeteket ning omavahel sümbioosis olles ära kasutada võimalikult palju toormaterjale. Kuidas saab siin riik aidata, mis on kitsaskohad ja millised edasised plaanid, räägivad Tõnu Tuppits EISist, Margit Kull TalTechist ja Mihkel Krusberg Kliimaministeeriumist. Saatej
Ilmaparandaja 16-08-2025
Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 nähakse ette taastuvenergia oluliselt laiemat kasutuselevõttu Eestis. Seetõttu on saates külas Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon, kellelt saame ülevaate taastuvenergia kasutuse hetkeseisust, lähiaastate plaanidest kui ka sellest, millist rolli mängib siin biogaas. Saame teada ka seda, millised ritsikad Eestis elavad j
Ohtlikud liigid ja matkamine
Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati äsja 26 uue liigi võrra, kellest osade levik Eestis võib kahjustada siinse looduse tasakaalu. Millised liigid nimekirja lisati ja millised neist ka Eestisse on jõudnud ja mida ebasoovitavat võivad nad teha, sellest räägib Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi. Juttu tuleb ka matkamisest, sest RMK kutsub
Eestlased on Euroopa kõige kliimaskeptilisemad
Juuni lõpus sai avalikuks Eurobaromeetri üleeuroopaline küsitlusuuring kliimamuutuse teemadel, milles selgus, et me oleme Eestis kõige ükskõiksemad kliimamuutuse suhtes ja kõige kriitilisemad Euroopa kliimaeesmärkide suhtes. See trend on viimastel aastatel kiiresti süvenenud. Mille pärast see võib nii olla ja miks väga keskkonnast hoolivad eestlased ei taha uskuda kliimamuutuste mõjusse,
Ukraina roheline üleminek
Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame, kuidas läheb roheline üleminek Ukrainas ning Moldovas. Isegi sõjaajal on Ukraina vastu võtnud kliimaseaduse ning mõlemad Euroopa Liiduga liituda soovivad riigid on teinud olulisi samme kliimaneutraalsuse poole liikumises. Külas on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok. Saatejuht
Mondo tegevusaasta
Seekordses "Ilmaparandajas" on külas abiorganisatsioon Mondo juhatuse liige Triinu Ossinovski, kes võtab kokku Mondo tegevusaasta, mis oli üks keerulisemaid, kuna kriisid on kestvad ja neis kannatavate inimeste arv on üha kasvanud. Kuidas selles olukorras hakkama saadi, seda uurib Triinu Ossinovskilt Rein Pärn.
Ilmaparandaja 12-07-2025
Seekord räägime "Ilmaparandajas" juttu Luua Metsanduskooli ligi 25 aastat juhtinud direktor Haana Zuba-Reinsaluga, kes sel kolmapäeval lõpetas oma töö koolijuhina ning ta otsustas teha karjääris uue pöörde. Miks selline otsus tuli, mis saab edasi ja kuidas Luua Metsanduskoolil läheb, seda küsib saatejuht Rein Pärn.
Ilmaparandaja 05-07-2025
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi plaanidest anda kohalikele omavalitsustele võimalus päikeseparkide arendajate käest kohaliku elu edendamiseks raha küsida ning Tartu observatooriumi plaanidest hakata kosmoses vetikaid kasvatama. Sekka ka natukene sooroolinnu helisid. Saatejuht on Mart Valner.
Saaremaal on loomaaed
Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme külla Saaremaa Zoo´sse ehk iga aastaga aina laienevasse loomaaeda. Kuidas ühest hullust ideest on sündinud looduskeskus, mida külastab iga päev paar tuhat inimest ning millised eksootilised loomad Saaremaal oma elu elavad, räägib üks loomaaia asutajatest Mirge Arge. Saatejuht on Mart Valner
Jaaniajal riigimetsa kasevihta tegema
RMK kutsub riigimetsa ja seda jaaniajal selleks, et inimesed teeksid saunaviha omale ise. Kuidas saunavihta teha ja miks on jaanipäeva paiku seda kõige parem teha, räägib saates RMK Viimsi külastuskeskuse teabejuht Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii.
Juttu tuleb ka sellest kuidas arendatakse Eestis tehnoloogiat, millega saab mikroplasti toidus tuvastada kohapeal, ilma et peaks ootama laboritulem
Eesti ebapärlikarbid ja Euroopa energeetika
Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme ja uurime uue RMK ebapärlikarbi jaama avamisel selle kohta, mis seisus on karpide seis Eesti vetes ja kuidas nende paljundamine välja näeb. Lisaks räägime saates pikemalt ka sellest, kuidas Euroopas ja Eestis läheb energeetikasektori arendamine ning kui palju selles kõiges Eestis ära teha annab. Saatejuht on Mart Valner
Kuidas looduses liikuda?
Kuna esimene suvekuu on käes ja inimesed liiguvad üha enam ringi looduses, tuleb ikka üle rääkida reeglid, mis looduses liikujatele ja maaomanikele kehtivad. Kas matkalised võivad eramaalt marju ja seeni korjata, metsas telkida või lõket teha? Mis on igaüheõigus? Teisalt, kuidas peab eramaa omanik tagama ligipääsu tema kinnistuga külgnevale avalikule veekogule? Või kas taraga metsa piiram
Maastikuehitamisest ja harrastusteadusest
Seekordses "Ilmaparandaja" saates räägime sellest, et Euroopa tähtsaimad maastikuehitajad kogunesid sel nädalal Tallinnas. Mida maastikuehitajad meie linnakeskkondade jaoks teevad ja mida peaks parandama, saab juba saatest kuulda. Lisaks tuleb juttu ka sellest, kuidas kõigist meist võib saada harrastusteadlane ja miks mitte alustada Eesti veekogude seisukorra kaardistamisest. Sa
Jäätmereform.
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks jäätmereformi, mille abil loodab Eesti prügimajandust ning eriti jäätmete ja pakendite taaskäitlemist parandada. Mida see tähendab ettevõtete jaoks, mida igale elanikule ja kas kööki jääb ikka kõikide prügikastide jaoks ruumi, räägib seekord Ilmaparandaja saates Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. Saatejuht on
Säästvad keemiatehnoloogiad meil ja mujal
Saates ajame seekord juttu Cambridge’i ja Oxfordi ülikooli lõpetanud Jasper Adamsoniga, kes nüüd on Virumaa kolledži õppejõud ning tema juhtida on seal säästvate keemiatehnoloogiate magistriõppekava. Kuidas ja miks Adamson otsustas akadeemilist karjääri siin Eestis jätkata ja millised on säästvad keemiatehnoloogiad, seda uurib "Ilmaparandaja" saates Rein Pärn.
Kuidas hakkavad elama metsised
RMK loob Lõuna-Pärnumaal hüvitusalad, kus taastatakse metsisele sobivad elutingimused. Kuidas see töö käib ja mis on metsise elupaikade taastamise eesmärk täpsemalt, sellest räägivad laupäevases Ilmaparandaja saates RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv ja elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa. Saadet juhib Rein Pärn.
Teeme ära talgupäeva erisaade
Traditsiooniliselt läheb maikuu esimene Ilmaparandaja saade eetrisse otse Teeme Ära talgupäeval. Teeme lülitusi talgupaikadesse üle Eesti, räägime talgujuttu ja anname edasi talgusupi maitse ka kõigile kuulajatele. Saatejuht on Mart Valner
Tuulepark - kas ei taha, või ei saa?
Räägime tuuleenergia arendamise väljakutsetest Eestis, sest tuuleparkide rajamine edeneb siin erakordselt vaevaliselt. Stuudios on Eleoni asutaja Oleg Sõnajalg, kes kirjeldab neid tõkkeid, mida pidi ta ületama, et Aidu tuulepark tööle saada ning kel on tuua mitmeid uudseid lahendusi ja kõnekaid näiteid teistest riikidest Euroopas, kus tuulepargi rajamise üle ollakse vägagi rõõmsad.
Ilmaparandaja 19-04-2025
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates uurime, kuidas läheb konnade teelt päästmine Ihastes. Lisaks uurime, mida teame rasvatihaste intelligentsusest ja kuidas ehitada head linnumaja. Saatejuht on Mart Valner.
Arukas tehnikaringlus hoiab keskkonda ja säästab raha
Saates on külas läbipaistva tehnikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit, kellega arutleme nii aruka tehnikaringluse põhimõtetest, kui ka põhjuste üle, miks elektroonika enne oma eeldatava eluea lõppu satub väga sageli olmeprügisse, mitte uuele ringile ja neile, kel seadmest oleks jätkuvalt palju rõõmu.
Saadet juhib Rein Pärn.
![[Podcast] Teine vaatus 🎧](https://cdn.radoxo.com/images/podcasts/37362-podcast-teine-vaatus.webp?v=1792682668)
